EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
12. veebruar 2018. a. nr LV-IP-0043 |
Informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud keskkonnakaitse (välisõhu, põhja- ja pinnavee kaitse, jäätmekäitluse) valdkonna üldiste põhimõtete ning valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide ülevaatamisest |
KUULATI: |
Indrek Ranniku ettekannet |
OTSUSTATI:
|
1. Võtta informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud keskkonnakaitse (välisõhu, põhja- ja pinnavee kaitse, jäätmekäitluse) valdkonna üldiste põhimõtete ning valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide ülevaatamise osas teadmiseks.
2.Suunata informatsioon linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni.
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud keskkonnakaitse (välisõhu, põhja- ja pinnavee kaitse, jäätmekäitluse) valdkonna üldiste põhimõtete ning valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide ülevaatamisest " juurde
Allpool on esitatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemused keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas. Selgitatakse välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus; muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. Võrreldakse, kas üldplaneeringutega kavandatu on kooskõlas valdkondlikes arengukavades kirjeldatud põhimõtetega.
Üle vaadatakse
- Tartu linna üldplaneeringu ptk 13.1. Veevarustus, ptk 13.2 Kanalisatsioon, ptk 13.3 Sademevesi, ptk 14 Jäätmemajandus ja ptk 18.2.7 Müra, õhusaaste, vibratsioon
- Tähtvere valla üldplaneeringu (kehtestatud 2006. a.) peatükid, milles käsitletakse õhusaaste ja müra vähendamise meetmeid, jäätmekäitlust, põhja- ja pinnavee kaitset sh maakasutus- ja ehitustingimusi veekogude kallastel
- Tartu linna jäätmekava 2015–2020
- Tähtvere valla jäätmekava 2014–2019
- Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava.
1. Tartu linna üldplaneering
1.1. Põhja- ja pinnavee kaitse
Kehtivas üldplaneeringus olev tekst (Ptk 14)
01_vesi_kanal_sajuvesi.doc
Ülevaatamise tulemused
Tartu linna üldplaneeringus on põhjavee kaitseks loodud regulatsioon maasoojuse kasutamiseks (seletuskirja p 13.8.1 ja joonis 14), mis sätestab, et soojuskandevedelikuna on lubatud ainult keskkonnaohutud ained, keelatud on avatud süsteemiga soojuspuurkaevud ning puurauke on lubatud rajada Narva lademe veepidemest kõrgemale. Linnas kehtiva korralduse alusel on mõningate lisatöödega (Narva veepideme sügavuse kaardistamine) võimalik määrata sarnane regulatsioon ka endisele Tähtvere valla territooriumile. Tartu linna asustusüksuse kohta üldplaneeringuga kehtestatud põhja- ja pinnavee kaitse tingimused vastavad planeerimisseaduse eesmärgile, suundumused on sobilikud ka uue üldplaneeringu koostamisel. Tulenevalt looduskaitseseadusest tuleb uues koostatavas üldplaneeringus määrata, et Emajõgi on sademevee ja drenaaživee suubla. Nimetatu tagab sademevee torustike ehitamise võimaldamise kalda ehituskeeluvööndis.
Tartus on toimiv korraldatud jäätmevedu. Senine jäätmejaamade maakasutus Ropka tööstuse ja Jaamamõisa asumis säilitatakse.
Tartu linna asustusüksuse kohta üldplaneeringuga kehtestatud suunad on sobilikud ka uue üldplaneeringu koostamisel. Erijäätmete (vanametall, jms) käitlemiseks on vajalik leida linnatingimustesse sobilikumad viisid ja asukohad.
1.3. Müra, õhusaaste, vibratsioon
Kehtivas üldplaneeringus olev tekst (Ptk 18.2.7)
02_myra_6husaaste_vibratsioon.doc
Ülevaatamise tulemused
Tartu linna asustusüksuse kohta üldplaneeringuga kehtestatud nõuded müra, õhusaaste ja vibratsiooni
vähendamise osas vastavad planeerimisseaduse eesmärgile, planeeringu elluviimisel ei ole ilmnenud vajadust nende muutmiseks.
Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 22 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga müra normtasemete
kategooriate määramine. Kehtivas üldplaneeringus ei ole müra normtasemete kategooriad määratud. Üldplaneeringuid tuleb vastavas osas täiendada.
2. Tähtvere valla üldplaneering
Kehtivas üldplaneeringus olev tekst (väljavõtted)
2.1. Üldplaneering seab tingimused põhja- ja pinnavee kaitseks:
- seab tingimused uute tiheasustusalade (ptk 5.3.1- 5.3.6; 5.5.1 jt) kohustuslikuks liitumiseks ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonivõrguga; kuni ÜVK võrkudega liitumiseni on ÜP-ga määratud uutel tiheasustusaladel lubatud reoveekäitlus vaid kogumiskaevudega.
- teeb ettepaneku määrata Vorbuse veehaardele uus asukoht. Uus asukoht on esitatud planeeringujoonistel. Tartu linna varasema 2005. aastal kehtestatud üldplaneeringuga elamute piirkonda kavandatud veehaare on kokkuleppel linnaga ja Tartu Veevärk AS-ga planeeritud Tähtvere küla tiheasustusalast eemale, Vorbuse-Kardla maantee äärde, kuhu üldplaneeringuga elamuehitust ei kavandata piirkonnas säilitatavate avatud vaadete ja väärtusliku maastiku tõttu.
2.2. Üldplaneering seab maakasutus- ja ehitustingimused veekogude kallastel (ptk 5.8):
Veekogud on piirkonnas olulised rohevõrgustiku osad ja võrgustiku elemendid. Veekogude kaldaalade planeerimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse 6. peatükis kirjeldatud ranna ja kalda kaitse põhimõtteid. Üldplaneeringuga ei taotleta valla territooriumil asuvate veekogude suhtes kehtivate looduskaitseseadusest tulenevate kaldakaitse piirangute leevendamist.
2.3. Üldplaneering seab avalike puhkealade planeerimise ja väljaehitamise üheks tingimusteks jäätmekäitluse (ptk 12) ja osutab vajadusele koostada valla jäätme(käitlus)kava (ptk 19).
2.4. Üldplaneering seab meetmed maanteedelt lähtuva õhusaaste ja müra leevendamiseks, seab tingimused uute elamualade (ptk 5.3. Elamumaa) planeerimiseks arvestatava liikluskoormusega riigimaanteedega Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee, ning Haage-Rahinge, Külitse-Haage ja Tartu-Ilmatsalu-Rõhu kõrvalmaanteede külgnevates piirkondades:
Elamualade planeerimisel maanteede sanitaarkaitsevööndisse on vajalik kohandada meetmeid õhusaaste ja müra vähendamiseks (haljastus). Elamukruntidele, mis paiknevad maantee müratsoonis, tuleb projekteerimise käigus prognoosida mürataseme suurus ja sellest lähtudes projekteerida hoonele nõutava heliisolatsiooniga piirdekonstruktsioonid. Müratsooni elamute ehitamisel kasutada aknaavade heliisolatsiooni eesmärgil kolmekordseid pakettklaase jmt. Looduskaitseseadusest tulenevalt arvestada Ilmatsalu jõe, Kikkaoja ning Loku ja Rahinge paisjärvede piirangu-, veekaitse- ja ehituskeeluvöönditest tulenevate piirangutega.
Üldplaneeringus ette antud meetmeid maanteedelt lähtuva õhusaaste ja müra leevendamiseks on rakendunud (Viljandi mnt. rekonstrueerimisel). Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste projekteerimisel ja väljaehitamisel on lähtutud üldplaneeringuga seatud tegevussuundadest ja maakasutuse tingimustest. Kehtivas üldplaneeringus ei ole käsitletud reoveekogumisalade määramist. Uue üldplaneeringu koostamisega on vajalik kokku leppida ja määrata Tartu linna reoveekogumisala ja lokaalsete reoveekogumisalade piirid. Üldplaneering seab meetmed maanteedelt lähtuva õhusaaste ja müra leevendamiseks. Uues üldplaneeringus on vajalik käsitleda ka teisi välisõhu õhukvaliteeti mõjutavaid s.o. saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutavaid erinevaid heiteallikaid ning määrata vastavad keskkonnameetmed ja -tingimused. Nimetatu puudutab põllumajandushoonetega, silohoidlatega jms. kaasnevat võimalikku reostust. Valdkond vajab üldplaneeringus käsitlemist veeseaduse ptk 5 antust lähtudes (Veekogu ja põhjavee kaitsmine reostamise, risustamise ja liigvähendamise eest).
3. Tartu linna jäätmekava 2015–2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/427122014078
03_Tartu_linna_j22tmekava_2015-2020.pdf
Ülevaatamise tulemused
Tartu linna jäätmekava strateegilisteks eesmärkideks on:
I) Jäätmetekke vältimine ja vähendamine.
II) Jäätmete ringlussevõtmine või nende muul moel maksimaalne taaskasutamine.
III) Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet.
Jäätmekava kohaselt on olulisemad jäätmekäitlusrajatised Tartu Veevärk ASi biogaasijaam,
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus, jäätmejaamad aadressidel Turu 49 ja Jaama 72c ning
Turu tn pinnasetäitekoht.
Tartu linna üldplaneering ja jäätmekava on kooskõlas ning ülevaatamise käigus ei ole ilmnenud
vajadust üldplaneeringut muuta.
4. Tähtvere valla jäätmekava 2014–2019 https://atp.amphora.ee/tahtverevv/index.aspx?itm=53562
04_T2htvere_valla_j22tmekava_2014-2019 .pdf
Ülevaatamise tulemused
Jäätmekava toob esile, et jäätmekäitlussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on omavalitsuste omavaheline koostöö. Koostöö vähendab tegevuskulusid, võimaldab rajada optimaalse suuruse ja asukohaga jäätmekäitlusrajatised (keskkonnajaam, jäätmejaam jms). Hajaasustatud piirkondades on soositud biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul kui kinnistu suurus seda lubab. Lisaks on Ilmatsalu biogaasijaam valmis elanikelt vastu võtma sorteeritud biomassi (taimset päritolu toidujäätmed, rohtsed haljastujäätmed).
Jäätmekavas tuuakse välja jäätmehoolduse võimalikud probleemid, milleks on:
- linna lähiala metsade ja matkaradade prahistamine;
- eraisikute kogumiskaevude tühjendamine põldudele;
- reoveesette kokkuost ja selle laotamine põldudel;.
Tähtvere valla üldplaneering on valla jäätmekavaga kooskõlas, endise valla territooriumile ei ole planeeritud jäätmekäitluskeskusi, kuna toimiv korraldatud jäätmevedu ja pikka aega kestnud koostöö linna jäätmejaamadega on olnud tulemuslik.
Tegevuskava tabelis 8.1. on toodud Tartu linnas rakendatud ja perspektiivis rakendatavad müra vähendamise meetmed ning müra vähendamisele kaasaaitavad toimingud. Tartu linna üldplaneering on tegevuskava meetmetega arvestanud (ptk 18.2.7) ning planeerinud:
- (linna läbiva) liikluskoormuse hajutamist uute sildade ja maanteelõikudega;
- müravaba liikumisvõimalust uutel jalg- ja jalgrattateedel;
- müra ja vibratsiooni leevendavate meetmete rakendamist uute linnasiseste põhi- ja jaotustänavate lõikude (Muuseumi tee, sadamaraudtee koridori kavandatav tänav, Vaksali tn pikendus, Ravila tn pikendus jt) või olemasolevate põhi- ja jaotustänavate rekonstrueerimise (Vaksali tn, Roopa tn, Raudtee tn jt) kavandamisel;
- põhimagistraaltänavate rajamist hoonetest piisavalt kaugele või kasutada müratõrjemeetmeid. Põhimagistraaltänavat ei planeerita üldjuhul läbi elamupiirkonna;
- müravabad tsoonid kalmistute ümber;
- kesklinna vaiksed alad (kesklinna pargid, Toomemägi) vastavuses linna strateegilisele mürakaardile;
- liiklusmüra vähendamine müratundlikel aladel.
Senisest enam tuleks kavandada müra vähendamiseks omavalitsuste halduspiiride üleseid meetmeid –transpordi- ja planeerimisalane koostöö lähivaldadega võimaldab toimivamaid kergliikluse ja ühistranspordi lahendusi, naabrusalade müratundlike alade või kavandatud müratsoonide sidusust jmt.