1) Linnavolikogu hariduskomisjon tegi ettepaneku jätta põhimäärusest välja § 14 lg 2 p 7 (lasteasutuse direktori kohustus korraldada oma pädevuse piires riigihankeid).
Komisjoni liikmed ei toetanud lasteasutuse direktorile paragrahvi 14 lõike 2 punktis 7 antavat riigihangete korraldamise ülesannet, kuna selleks pole senises praktikas vajadust olnud ning direktoril puudub ka vastav pädevus.
2) Tartu Linnavolikogu liige Jüri Ginter tegi linnavolikogu menetluses oleva määruse "Tartu Lasteaia Rõõmupesa põhimäärus" eelnõu osas järgmised ettepanekud ja esitas täiendavad küsimused.
Ettepanekud:
1) Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 3 kohaselt “Lasteasutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras”. Seega peaks määruses olema viide linnavolikogu määrusele, kus on sätestatud põhimääruse kinnitamise kord.
Linna asutuse põhimääruse kinnitamine toimub Tartu linna põhimääruse alusel. Tartu linna põhimäärus ongi see kord, mis on linnavolikogu kinnitatud ja mille alusel asutuse alusdokumente menetletakse.
2) Koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt “Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.” Lõige kolm sätestab: “Pärast teeninduspiirkonnas elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas elavaid lapsi …”. Sellest tuleb järeldada, et teeninduspiirkond ja linna territoorium ei lange kokku, kui linnas on mitu lasteaeda.
Tartu linnas on alates 2000. aastast lasteaedade teeninduspiirkonnad kehtestatud eraldi määrusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/406032014083
Määruse kohaselt on Tartu lasteaedade teeninduspiirkonnaks Tartu linn. Alates 2000. aastast on koolieelsete lasteaedade osas läbi viidud mitmeid riiklikke järelevalveid ja selle kohta ei ole vastava pädevusega ametiasutus teinud ettepanekuid ja ettekirjutusi.
Kuna Tartu linnaosad on erinevalt kaetud lasteaedadega, siis ei ole võimalik kehtestada lasteaedadele teeninduspiirkondi, mis katavad osa Tartu territooriumist. Sellisel juhul ei ole kõikidele elanikele tagatud ühetaoline lasteaiakoha kättesaadavus. Esitaks ei oleks mõnes linnaosas sel juhul piisavalt lasteaedu ja selle linnaosa elanikud oleksid teiste linnaosade lasteaedades kohasaamise õiguselt teised pärast teeninduspiirkonna elanike. Kindlasti tooks see kaasa ka fiktiivsete elukohaandmete kajastamise tõusu.
Rahulolematust sellega, et on võimalik valida eelistustele vastav lasteaed, ei ole elanike poolt linnavalitsusele esitatud. Linna territooriumist väiksemate teeninduspiirkondade kehtestamine tähendaks, et elanikel ei oleks enam taolist laia valikuvabadust, nagu see on neil praegu olemas, kui nad määrava taotluses oma eelistusi.
3) Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg p 4 kohaselt tuleb põhimääruses reguleerida ka hoolekogu pädevus.
Lasteaedade ja koolide hoolekogude moodustamise ja tegutsemine on reguleeritud eraldi õigusaktiga - linnavolikogu määrusega. https://www.riigiteataja.ee/akt/405022013061
Kuna tegemist on ühe konkreetse valdkonnaga, mida on olnud mõistlik reguleerida eraldi, siis ei ole vaja seda uuesti reguleerida põhimääruses. Põhimääruses on vastav küsimus lahendatud viiteliselt:
"Lasteasutusel on hoolekogu, mille liikmete valimise kord, volituste kestus ning ülesanded on kehtestatud linnavolikogu määrusega. Hoolekogu täidab ka muudes õigusaktides hoolekogule pandud ülesandeid."
Lasteaia hoolekogu kohta on loetletud selles 21 ülesannet, mille dubleerimine 29 asutuse põhimääruses ei ole mõistlik.
4) KELS § 9 lg 2 p 9 kohaselt on lapsel ka kohustused, mida tuleb reguleerida põhimääruses.
1,5-7aastastele lastele kohustuste panemine lasteasutuse põhimääruses ei ole mõistlik. Ka koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud laste õigused (§ 17) ja vanemate puhul on sätestatud õigused ja kohustused (§ 18). Seega eeldame, et põhimääruste puhul on samuti § 9 lg 2 punktis 9 mõeldud laste õigusi ja vanemate õigusi ja kohustusi.
5) Teen ettepaneku sõnastada § 6 lg 1 järgmiselt: Lasteasutuse direktor moodustab haridusosakonna ettepanekule sõime-, lasteaia- ja liitrühmad.
Põhjendus: See sõnastus vastab tegelikule olukorrale. Lasteaia direktor ei saa moodustada rühmasid oma suva alusel. Tal ei ole ka ülevaadet vajadusest, mille alusel rühmi moodustada. Seda enam, et Tartu linnas on puudus just sõimerühmadest.
Lasteaias rühmade moodustamist on täpsemalt reguleeritud linnavalitsuse määruses: https://www.riigiteataja.ee/akt/403072015032
Haridusosakond ei tee iga sõime-, lasteaia- ja liitrühma moodustamiseks ettepanekut. Asutuse juhid moodustavad rühmad ise ja haridusosakond teeb vajadusel ettepaneku loodud struktuuri muutmiseks, kui kohtade vajadus ja loodud rühmad ei lange kokku. Selline rollide jaotus, kus haridusosakond sisuliselt moodustab lasteaiavõrgus rühmad, olemata igapäevaselt lasteasutuses kohapeal, ei ole mõistlik.
Haridusosakond peaks sekkuma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et süsteem toimiks ja igaüks saaks oma vastutusalas omal äranägemiselt tegutseda.
KELS § 6 lg 1 sätestab, et lasteasutuse direktor moodustab seaduse alusel vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad. Sama kehtib ka liitrühma kohta. Sobitus- ja erirühmade moodustamise on volitanud linnavalitsus lasteaia juhtidele, kuid neid saab moodustada koostöös haridusosakonnaga.
6) Sõnastada ümber § 7 pealkiri vastavalt sisule st Õppe- ja kasvatustegevuse keel.
Kui see tagab ettepaneku esitaja hinnangul suurema õigusselguse, siis võib selle muudatusega nõus olla.
7) Sõnastada ümber § 12 p 10 kasutada lasteasutusele eraldatud ressursse (raha, hooned, õppevahendid jne) sihipäraselt ja otstarbekalt õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi kindlustamiseks;
Põhjendus: Lasteaias on kasvatustöö isegi olulisem ja igal juhul mahukam, kui õppetöö.
Kui see tagab ettepaneku tegija hinnangul suurema õigusselguse, siis võib muudatusega nõus olla.
Küsimused:
1) Kus reguleeritakse lasteaia lahtioleku aeg ja selle muutmise kord?
Lasteaedade lahtioleku ajad on reguleeritud linnavalitsuse vastavas määruses: https://www.riigiteataja.ee/akt/412122015007
KELS § 19 kohaselt on lahtioleku aja otsustamine linnavalitsuse pädevuses.
2) Kuidas on reguleeritud lasteaia sümboolika kasutamise kord?
Regulatsioon on lasteasutuse põhimääruses, kus on kirjas, et lasteaed kasutab oma sümboolikat. Ülejäänud osas otsustab asutuse juht, kus ja kuna seda kasutab. Üksikasjalikuma regulatsiooni järele puudub vajadus.
3) Kuidas on tagatud lasteaiale vajalikud eeldused ülesande “luua tingimused ja võimalused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks, korraldada logopeedilist nõustamist ning pakkuda vajadusel teisi tugi- ja nõustamisteenuseid” täitmiseks? Leian, et selle ülesande täitmisel peavad osalema ka tugistruktuurid.
Kõikidele lasteaedadele on loodud võimalused logopeedi töölevõtmiseks. Lisaks toetatakse lasteaedu keerulisematel juhtudel sihtotstarbeliselt. Eelarvestamise alused on kinnitatud siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/416042016001
Hariduse Tugiteenuste Keskuse koosseisu on 6,15 koolieelikutega tegelevat tugispetsialisti ametikohta.