Õigusakti eelnõu: Määrus nr.LVK-M-0111 Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

EELNÕU

TARTU LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS

Tartu	03. märts 2016. a. nr LVK-M-0111
Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavad kulud

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses eluruumi tegelikud kulud, kuid mitte üle linnavolikogu poolt käesolevas määruses kehtestatud piirmäärade.

§ 2. Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavad jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude piirmäärad

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud järgmiselt:
1) eluruumi üldpinnaga üle 33 m² üür kuni 6,00 eurot 1 m² kohta kuus;
2) eluruumi üldpinnaga kuni 33 m² üür kuni 7,00 eurot 1 m² kohta kuus;
3) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu 1,50 eurot 1 m² kohta kuus;
4) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kuni 1,20 eurot 1 m² kohta kuus;
5) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 6 m³ üheliikmelise pere ja kuni 4 m³ iga järgneva pereliikme kohta kuus;
6) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 15 eurot üheliikmelise pere ja kuni 10 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;
7) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 3,00 eurot 1 m² kohta kuus. Juhul, kui kuludokument sisaldab ka järgneva perioodi küttekulu hüvitatakse see järgnevatel kuudel piirmäära ulatuses kuludokumendil näidatud summa hüvitamiseni või uue kuludokumendi esitamiseni;
8) elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 20,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 12,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;
9) majapidamisgaasi maksumus kuni 8,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 6,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;
10) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, kuni 0,13 eurot 1 m² kohta kuus;
11) hoonekindlustuse kulu kuni 0,20 eurot 1 m² kohta kuus;
12) olmejäätmete veotasu kuni 6 eurot üheliikmelise pere ja kuni 4 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

§ 3. Rakendussätted

(1) Tartu Linnavolikogu 21. mai 2015. a määrus nr 75 "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel" tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. aprillil 2016. a

Esimees

Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel " juurde

Alates 1. juunist 2016 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 133 lõike 6 järgi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse määramiseks sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema pereliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad

vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad.

SHS § 133 lõike 5 kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu arvestades järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:

1) üür;

2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;

3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;

4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;

5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;

8) majapidamisgaasi maksumus;

9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;

10) hoonekindlustuse kulu;

11) olmejäätmete veotasu.

Käesoleval ajal kehtivad piirmäärad eluruumi alalistele kuludele on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 21.05.2015 määrusega nr 75 "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel".

Juunist 2015 jõustunud uute kululiikide piirmäärade hindamiseks ja kinnisvaraturu üürihindade, tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumuse ning muude teenuste ja materjalide hinnatõusu mõju hindamiseks toimetulekuraskustes isikute ja perekondade toimetulekule analüüsis sotsiaal- ja tervishoiuosakond eluasemekulude maksumust Tartu linnas ja kehtivate piirmäärade põhjendatust toimetulekutoetuse arvestamisel ajavahemikul 01.11.2015-31.01.2016. Osade eluasemekulude (nt üür) arvestamisel on aluseks eluruumi suurus ja osade kulude (nt vee- ja kanalisatsiooniteenus, elektrienergia) puhul pereliikmete arv. Seega võrreldi toimetulekutoetuse taotleja esitatud tegelikke ja toetuse arvestamisel arvessevõetavaid eluasemekulusid vastavalt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile või pereliikmelisusele.

Tartu linnas taotles toimetulekutoetust ajavahemikul 01.11.2015-31.01.2016 kuus keskmiselt 445 perekonda, kelle poolt esitatud andmed võeti analüüsi valimisse.

Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2016 tõusis toimetulekupiir üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele 130 euroni kuus (varem 90 eurot) ja perekonna teisele ning igale järgmisele täisealisele liikmele 104 euroni (varem 72 eurot), siis on toimetulekutoetuse taotluste hulk märgatavalt kasvanud. Käesoleva aasta jaanuari seisuga on tõus 18,6% võrreldes novembriga 2015. Novembris 2015 oli taotlusi 408, detsembris 2015 oli 444 ja jaanuaris 2016 oli 484.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate kulude nimetuste ja piirmäärade võrdlus hetkel kehtiva SHS järgi ning ettepanekud uute piirmäärade kehtestamiseks.

Kululiik alates 01.06.2015	Kehtiv piirmäär alates 01.06.2015	Uus kululiik alates 01.04.2016	Ettepanek piirmäära kehtestamiseks
1. Üür	kuni 6,00 eurot 1 m² kohta kuus;	Üür kuni 33 m² eluruumis	kuni 7,00 eurot 1 m² kohta kuus;
		Üür üle 33 m² eluruumis	kuni 6,00 eurot 1 m² kohta kuus;
2. Korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu	kuni 1,10 eurot 1 m² kohta kuus;		kuni 1,50 eurot 1 m² kohta kuus;
3. Korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse	kuni 1,20 eurot 1 m² kohta kuus;		jääb samaks
4. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus	kuni 0,90 eurot 1 m² kohta kuus;		kuni 15,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 10,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;
5. Kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus	kuni 3,00 eurot 1 m² kohta kuus;		jääb samaks
6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus	kuni 6 m³ üheliikmelise pere ja kuni 4 m³ iga järgneva pereliikme kohta kuus;		jääb samaks
7. Elektrienergia tarbimisega seotud kulu	Kuni 20,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 12,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;		jääb samaks
8. Majapidamisgaasi maksumus	Kuni 8,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 6,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;		jääb samaks
9. Maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind	kuni 0,13 eurot 1 m² kohta kuus;		jääb samaks
10. Hoonekindlustuse kulu	kuni 0,20 eurot 1 m² kohta kuus;		jääb samaks
11. Olmejäätmete veotasu	kuni 5,75 eurot üheliikmelise pere ja kuni 3,83 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.		kuni 6,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 4,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

1. Üür

Tartu Kinnisvarabüroo OÜ, Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ ja Uusmaa Kinnisvara OÜ on esitanud oma prognoosi Tartu linnas paiknevate minimaalselt heakorrastatud ja remonti mittevajavate eluruumide üürist ja kõrvalkuludest 2016. a I poolaasta kohta. Andmed on aluseks sotsiaaleluasemeteenuse osutamisel ja kinnitatud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 08.12.2015 koosoleku protokolli kantava otsusega „Prognoositavad minimaalselt heakorrastatud korterite keskmised üürihinnad ühe üldpinna ruutmeetri kohta Tartus 2016. a I poolaastal“, mille järgi olid üürihinnad Tartu linnas järgmised (eurodes):

Tubade arv	Keskmine üldpind m² (ahi/kesk)	Ahiküte vesi ja wc korteris (üür m² kohta)	Ahiküte vesi ja wc koridoris (üür m² kohta)	Keskküte (üür m² kohta eurodes)	Keskmine üür m² kohta
Kööktuba	17	7,90	5,50	8,20	7,20
1	27/30	6,00	5,00	6,70	5,90
2	42/44	5,40	3,90	5,80	5,03
3	58/62	5,10	3,50	5,10	4,57
4	73/79	4,60	2,40	4,80	3,93

Kõikide eluruumide keskmiseks üürihinnaks kujunes prognoosi kohaselt 5,33 eurot 1 m

kohta. Kehtiva piirmäära aluseks on kinnisvarabüroode andmed 2015. a I poolaasta kohta, kui vastav näitaja oli 5,26 eurot.

Pereliikmete arvu järgi on taotlejatest üheliikmelisi peresid 52,05%, kaheliikmelisi 20,28%, kolmeliikmelisi 15,29%, nelja- ja enamaliikmelisi 12,38%. Taotlejatest moodustavad

72,33% ühe- ja kaheliikmelised perekonnad

, millest tulenevalt on üüriturul eelistatud

ühe- ja kahetoalised üürikorterid,

mille üürihind ühe üldpinna ruutmeetri kohta on kõrgem kui keskmine üürihind.

Eeltoodud prognoosi alusel on minimaalselt heakorrastatud kööktubade keskmised üürihinnad ühe üldpinna ruutmeetri kohta vahemikus 5,50-8,20 eurot, ühetoaliste puhul 5,00-6,70 eurot ja kahetoaliste puhul 3,90-5,80 eurot.

Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, sealhulgas võimaldada kinnisvaraturult eluruumi üürimist. Linna eluasemefond on piiratud ega võimalda kõikidele abivajajatele eluruumi üürile andmist. Toimetulekutoetuse saajatest 64% elab üürilepingu alusel ja kohustub tasuma üüri, ülejäänud 36% elavad isiklikus eluruumis või sotsiaalüüri-, kasutuslepingu alusel üüri maksmise kohustuseta.

Üürile kehtestatud piirmäär ei pea katma kinnisvaraturu üürihindu 100% arvestades üürihinna paljusust.

Analüüsimisel selgus, et vaatamata üüri piirmäära tõstmisele kuni 6 eurole ühe ruutmeetri kohta alates 01.06.2015, jääb toimetulekutoetusega normpinnaga eluruumides üür kompenseerimata 12,5% kõigist toimetulekutoetuse taotlejatest ja 19,5% üürikulu esitanud toetuse taotlejatest.

Taotlejatest, kes elavad normpinnaga eluruumis ja kelle üür jääb hetkel kehtiva piirmäära ulatuses kompenseerimata, elavad 53% kuni ühetoalistes eluruumides. Eelnevat arvestades on üüri piirmäär 6 eurot ühe ruutmeetri kohta üle 33 m

eluruumides piisav, kuid kuni 33 m

eluruumides (kööktoad ja ühetoalised korterid) mitte.

Uue kululiigina kehtestatakse üür kuni 33 m

eluruumides ja üle 33 m

eluruumides eraldi. Arvestades kinnisvaraturu üürihindu ja sotsiaal- ja tervishoiuosakonna analüüsi on üüri piirmäär üle 33 m

eluruumides 6 eurot ja kuni 33 m

eluruumides 7 eurot ühe ruutmeetri kohta piisav.

Eelnevat arvestades on üüri kompenseerimine täies ulatuses tagatud kuni 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 8,3%, mis on põhjendatud ülemäärase üürihinna või materiaalseid võimalusi ja muid vajadusi ületava eluruumi üürimisega).

2. Korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu

Korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu (hõlmab kõiki kortermaja haldamisega seotud kulusid, näiteks hooldusremondi kulud) kehtiv piirmäär on 1,1 eurot ühe ruutmeetri kohta. Kulu suurus sõltub osaliselt korteriühistu või haldusfirma majanduslikest otsustest (tööde tellimine jms), mistõttu ei pea kehtestatav piirmäär tagama maksimaalse kulu 100% katmist.

Toetuse saajatest esitas antud kulu 81%. Toimetulekutoetusega normpinnaga eluruumides jääb korterelamu haldamise kulu kompenseerimata 7,7% kõigist toimetulekutoetuse taotlejatest ja 9,4% korterelamu haldamise kulu esitanud toetuse taotlejatest. Kehtiv piirmäär kuni 1,10 eurot 1 m

kohta kuus on piisav, kuid vajab siiski muutmist, sest 100% kompenseerimata kuludega taotlejate hulka jäävad ka Tartu linna omandis olevates eluruumides sotsiaalüürilepingu alusel elavad isikud ja pered.

Vastavalt riigihankele "Tartu linna elamute, haldushoonete ja rajatiste korrashoiuteenus 01.01.2016-31.12.2018" osutab Tartu linnale kuuluvate elamutes ja eluruumides hooldusteenust Arkaadia Halduse AS. Põhihooldustasu linnale kuuluvates elamutes on 0,4751 eurot m

kohta. Elamutes Lubja 7, Nisu 2A ja Rahu 15 koristatakse täiendavalt ühiseid tualett- ja duširuume. Paar korda aastas tehakse ruumides kahjurite tõrjet, mille kulud lisanduvad samuti hooldustasule.

Elamu	Põhihooldustasu (eur m² kohta)	Ühisruumide koristus (eur m² kohta)	Kahjurite tõrje (eur m² kohta)	Hooldustasu kokku (eur m² kohta)
Lubja 7	0,4751	0,5954	0,17	1,2405
Nisu 2A	0,4751	0,1268	0,2	0,8019
Rahu 15	0,4751	0,8017	0,2	1,4768
Ülejäänud elamud	0,4751	-	0,2	0,6751

Korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu uus piirmäär 1,5 eurot ühe ruutmeetri kohta on piisav.

Eelnevat arvestades on korterelamu haldamise kulu kompenseerimine täies ulatuses tagatud kuni 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 2,4%).

3. Korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse

Korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse piirmäär kuni 1,20 eurot 1 m

kohta kuus on piisav. Kulu suurus sõltub osaliselt korteriühistu või haldusfirma majanduslikest otsustest (tehtavate tööde vajalikkus, elanike maksejõud, laenu maht ja tingimused), mistõttu ei pea kehtestatav piirmäär tagama maksimaalse kulu 100% katmist.

Toetuse saajatest esitas kulu 7%. Toimetulekutoetusega normpinnaga eluruumides jääb korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kompenseerimata 0,5% kõigist toimetulekutoetuse taotlejatest ja 6% kulu esitanud toetuse taotlejatest.

Eelnevat arvestades on korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kulu kompenseerimine täies ulatuses tagatud kuni 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 0,5%).

Piirmäära tõstmine ei ole vajalik.

4. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus

Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kulu kehtiv piirmäär on kuni 0,90 eurot 1 m

kohta kuus.

Toetuse saajatest esitas soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kulu 36,5%, neist 94,4% kompenseeriti kulu täielikult.

Varasemalt kompenseeriti antud kulu kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kululiigi raames ruutmeetripõhiselt, kuid käesoleva eelnõuga soovitakse kulu kompenseerimist pereliikmelisuse alusel.

Seaduse muutumisega 2015 juunist jagati nimetatud kululiik kaheks erinevaks punktiks, millest üks on uue kululiigina soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kulu piirmäära kehtestamisel 2015 mais eelistas Tartu linn ruutmeetripõhist piirmäära kehtestamist. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia kulu ei ole sama, mis sooja vee kulu. Üks on vee soojendamiseks kulunud energia ja teine on vee hulk. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus on küttekulu, mida müüvad erinevad teenuse osutajad, näiteks katlamajad soojusenergiana. Sotsiaal- ja tervishoiuosakond võttis toona hinna määramisel ühendust erinevate katlamajadega, kelle kinnitusel ei ole võimalik eristada soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia hinda eluruumide kütte hinnast, tegemist on soojusenergiaga. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia hinna kujundab iga tarbija, näiteks korteriühistu ise erinevatel alustel. Korrektselt vormistatud arvetel kajastub selgelt eluruumi kütmiseks kulunud soojaenergia hind, vee hind (sooja ja külma vee hulk) ja vee soojendamiseks kulunud soojusenergia hind.

Toimetulekutoetust määratakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR), mida haldab sotsiaalministeerium. STARis on endiselt võimalus soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumust märkida vaid perekonnaliikmete arvu põhiselt, kuigi Tartu linn on teinud ettepaneku ruutmeetripõhiseks märkimiseks sotsiaalministeeriumile 01.06.2015. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna andmetel kaalusid nad STARi arendust, kuid otsustasid seda siiski mitte teha. Põhjenduseks olid teiste kohalike omavalitsuste negatiivsed vastused antud ettepanekule.

AS Fortum kodulehel on välja toodud sooja tarbevee soovituslik arvutuslik hind kehtivate tariifide alusel 1 m

vee soojendamiseks, milleks on 3,72 eurot ja oletatava 30%-lise arvestusliku soojuskuluga torustikus 4,84 eurot. Arvestades eelnevat, lisades ümardamise ning eelduse, et sooja vett tarbitakse ligikaudu poole vähem kui külma vett, on ettepanek määrata

soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuseks kuni 15,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 10 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Analüüsist selgub, et ettepanekupõhiselt kompenseeritakse vee soojendamise kulu 85% kulu esitanutele ja 94,5% kõigist taotlejatest. Kulu esitanutest 78,4% moodustavad üheliikmelised perekonnad.

Jättes arvestusest välja üheliikmelised perekonnad, kes elavad suuremas kui ühetoalises eluruumis (on võimalus, et tegelikke sooja vee tarbijaid on enam kui üks), siis jääb 100% vee soojendamise kulu kompenseerimata 10,0% kulu esitanud toetuse saajatest ning kõigist taotlejatest on vastav protsent 3,7.

Kõike eelnevat arvestades on soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kulu kompenseerimine kuni 15,00 euroga üheliikmelise pere ja kuni 10 euroga iga järgneva pereliikme kohta kuus täies ulatuses tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 3,7%).

5. Kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus

Kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kulu kehtiv piirmäär on kuni 3,00 eurot 1 m

kohta kuus.

Toetuse saajatest esitas kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kulu 74,1%, neist 98,8% kompenseeriti kulu täielikult.

Käesoleval ajal ei ole teada kaugkütte hindu mõjutava maagaasi ning kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega) eluruumi kütteks tarbitavate kütuste hinnatõus.

Eelnevat arvestades on kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kulu kompenseerimine täies ulatuses tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 0,9%).

Arvestades eelnevat ei ole piirmäära tõstmine vajalik.

6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus

Vee kulu kehtiv piirmäär on kuni 6 m

üheliikmelise pere ja kuni 4 m

iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Vee kulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 89,1%. Kehtivat piirmäära arvestades jääb veekulu kompenseerimata 15,3% kulu esitanutest ja 13,7% kõigist taotlejatest. Täielikult kompenseerimata taotlustest moodustavad üheliikmelised perekonnad 47,5% ja kaheliikmelised perekonnad 35,4%, kokku 82,9%.

Tegemist on tarbimispõhise kuluga, mistõttu ei pea kehtestatav piirmäär tagama maksimaalse kulu 100% katmist. Samas on oluline tagada toetuse taotlejatele inimväärne äraelamine. Toimetulekutoetuse taotlejate vee ülekulu võib olla kohati ka tingitud taotlejate mitte õigeaegsest näitude teatamisest, mistõttu on mõnel kuul veearve suurem, kui kehtiva piirmääraga kompenseeritakse. Samuti võib olla see tingitud korteriühistute poolt ebakorrektse arve väljastamisest (vee kulu on suur, sest korteriühistu ei kirjuta arvele eraldi vee soojendamist ja sooja vee hulka, vaid nimetab seda ühe artiklina "soe vesi").

Jättes arvestusest välja üheliikmelised perekonnad, kes elavad suuremas kui ühetoalises eluruumis ja kaheliikmelised perekonnad, kes elavad suuremas, kui kolmetoalises eluruumis (on võimalus, et tegelikke vee tarbijaid on enam kui üks või kaks), siis jääb 100% veekulu kompenseerimata vaid 8,0% kulu esitanud toetuse saajatest ning kõigist taotlejatest on vastav protsent 7,2 ehk vee kulu kompenseerimine täies ulatuses on tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest.

Arvestades eelnevat ei ole piirmäära tõstmine vajalik.

7. Elektrienergia tarbimisega seotud kulu

Elektrienergia tarbimisega seotud kulu kehtiv piirmäär on kuni 20,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 12,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Elektrikulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 90,9%, neist 88,9% kompenseeriti kulu täielikult. Kõige enam jäi kompenseerimata üheliikmelise perekonna poolt esitatud elektrikulu, kes moodustavad 76,4%. Tegemist on tarbimispõhise kuluga, mida saab ökonoomse tarbimisega mõjutada.

Elektrikulu kompenseerimine ei ole täies ulatuses tagatud kuni 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 10,1%).

Jättes arvestusest välja üheliikmelised perekonnad, kes elavad suuremas kui ühetoalises eluruumis (on võimalus, et tegelikke elektri tarbijaid on enam kui üks), siis jääb 100% elektrikulu kompenseerimata vaid 7,3% kulu esitanud toetuse saajatest ning kõigist taotlejatest on vastav protsent 6,4 ehk kulu kompenseerimine täies ulatuses on tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest.

Arvestades eelnevat ei ole piirmäära tõstmine vajalik.

8. Majapidamisgaasi maksumus

Majapidamisgaasi kulu kehtiv piirmäär on kuni 8,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 6,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Gaasi kulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 25,3%, neist 99,1% kompenseeriti kulu täielikult. Toetuse määramisel võetakse arvesse gaasiballooni ostmise kulu piirmäära ulatuses kuni selle täieliku kompenseerimiseni.

Eelnevat arvestades on gaasikulu kompenseerimine täies ulatuses tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 0,2%).

Piirmäära tõstmine ei ole vajalik.

9. Maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind

Maamaksukulu kehtiv piirmäär on kuni 0,13 eurot 1 m

kohta kuus.

Maamaksukulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 5,3%, neist 97,3% kompenseeriti kulu täielikult.

Eelnevat arvestades on maamaksukulu kompenseerimine täies ulatuses tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 0,1%).

Piirmäära muutmiseks ei ole vajadust.

10. Hoonekindlustuse kulu

Hoonekindlustuse kulu kehtiv piirmäär on kuni 0,20 eurot 1 m

kohta kuus.

Hoonekindlustuse kulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 16%, neist 93,5% kompenseeriti kulu täielikult.

Eelnevat arvestades on hoonekindlustuse kulu kompenseerimine täies ulatuses tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 1,1%).

Piirmäära tõstmine ei ole vajalik.

11. Olmejäätmete veotasu

Olmejäätmete veokulu kehtiv piirmäär on kuni 5,75 eurot üheliikmelise pere ja kuni 3,83 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Olmejäätmete veokulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 84,8%, neist 98,7% kompenseeriti kulu täielikult. Tegemist on tarbimispõhise kuluga, mida saab ökonoomse tarbimisega mõjutada.

Eelnevat arvestades on olmejäätmete veokulu kompenseerimine täies ulatuses tagatud vähemalt 90%-le toimetulekutoetuse saajatest (kompenseerimata 1,1%).

Ettepanek piirmäära muuta seoses ümardamisega kuni 6 eurot üheliikmelise pere ja kuni 4 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Tartu linnale eraldatakse riigieelarvest toimetulekutoetuse maksmiseks 2016. aastal eeldatavasti 1 502 940 eurot, millele lisandub eelmise aasta jääk 177 094 eurot, vahendeid kokku 1 680 034. Jaanuaris 2016 on toimetulekutoetust makstud

134 428 euro ulatuses ehk 8% eelarvest.

Eeldatavalt on piirmäärade muutmisest tulenev toimetulekutoetuse vahendite kulu kasv eelarvega tagatud. Vajadusel on võimalik taotleda riigieelarvest toimetulekutoetuseks lisavahendeid.

==================

Jüri Kõre 09.03.2016 esitatud muudatusettepanek:

Selleks et oleks tagatud kohalike inimeste võrdne kohtlemine, teen ettepaneku formuleerida määruse paragrahvi 2 punktid 1 ja 2 järgnevalt:

"§ 2. Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavad jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude piirmäärad

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud järgmiselt:

1) eluruumi üldpinnaga üle 33 m

üür kuni 6,00 eurot 1 m

kohta kuus; ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamiseks kuni 18,00 eurot 1 m

kohta lepingu sõlmimise kuul;

2) eluruumi üldpinnaga kuni 33 m

üür kuni 7,00 eurot 1 m

kohta kuus; ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamiseks kuni 21,00 eurot 1 m

kohta lepingu sõlmimise kuul;"

Seletus

Probleemiks on päevakorrapunkti 2 (kulude piirmäärad) puhul isikute võrdse kohtlemise põhimõtte eiramine. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees K. Laanet teatab 23.02 BNS-le rahvusvahelise kaitse seadust esitledes, et "...toetuste maksmisel tuleb lähtuda põhimõtteist, et pagulane ei oleks võrreldes kohaliku inimesega eelisseisundis".

Ometi tegi põhiseaduskomisjon Riigikogule ettepaneku maksta pagulasele ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamiseks kuni 780 EUR.

Isikul, kes saab toimetulekutoetust ja on mingil põhjusel sunnitud vahetama eluruumi (sõlmima uue üürilepingu) on sellega seoses samasugused kulud, nagu pagulasel (1 kuu üür ette, vähemalt 1 kuu üür tagatisraha, vähemalt 1 kuu üür maakleritasu). Kuid sellisele toetusele tal määruse praeguse redaktsiooni järgi õigust ei ole.

Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna seisukoht:

Hetkel kehtiva SHS järgi ei ole see meie arvates võimalik.

Vt SHS § 131 lg 2, §134 lg 4 ja § 133 l

§ 131. Toimetulekutoetus

(2) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek

pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist

on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 132. Toimetulekutoetuse taotlemine

(4) Kui taotleja

soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid,

mis tõendavad:

1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;

2) käesoleva seaduse

§ 133 lõikes 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

§ 133. Toimetulekutoetuse arvestamise alused

(5) Arvestades käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse

järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

1) üür;
2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
8) majapidamisgaasi maksumus;
9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
10) hoonekindlustuse kulu;
11) olmejäätmete veo tasu.

Jüri Kõre idee kajastab garantiiraha, mis ei ole jooksva kuu eluasemekulu, mida ei loetleta § 133 lõikes 5. Tartu LV STO abistab nn garantiiraha tasumisel taotlejatele täiendavate toetuste (kolimistoetuse) eraldamisega.

Linnavalitsuse 15.03.2016 istungi protokoll nr 19:

23. Muudatusettepanekud linnavolikogu menetluses olevatele eelnõudele

KUULATI: Anneli Apuhtini ettekannet

OTSUSTATI:

.......................................
23. 2. mitte nõustuda Jüri Kõre muudatusettepanekuga linnavolikogu määruse "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel" eelnõule.

Akti väljaandja:	Tartu Linnavolikogu
Akti liik:	Määrus
Teema:	Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel
Reg. number:	LVK-M-0111
Seisund:	Lõpetatud
Koostamise kp:	03.03.2016
Koostaja:	Marika Paris
Ettekandja:	Artjom Suvorov
Esitab:	linnavalitsus, 01.03.2016 istungi protokoll nr 17
Juhtiv komisjon:	Sotsiaalkomisjon
Seosed:	Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Sotsiaalkomisjoni protokoll nr 25: Linnavalitsuse istungi protokoll nr 19 (punkt 23.2):
Õigusakt:	Tartu Linnavolikogu 18.03.2016 määrus nr 107 "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel"
Failid:	Tartu_Linnavolikogu_Maarus_2016_LVK-M-0111.pdf ( 65 kb )

Õigusakti eelnõu: Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel