EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
06. november 2015. a. nr LV-IP-0288 |
| Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu Elamuhalduse AS-s osalemise lõpetamine" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Jüri Mölderi ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu Elamuhalduse AS-s osalemise lõpetamine" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Kajar Lember. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0288 juurde
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 25, Tartu Linnavolikogu
otsustab:
1. Lõpetada Tartu linna osalemine Tartu Elamuhalduse AS-s.
2. Linnavalitsusel võõrandada Tartu Elamuhalduse AS-i aktsiad Tartu linnavara eeskirjas sätestatud korras.
3. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu Elamuhalduse AS-s osalemise lõpetamine" eelnõu esitamine " juurde
- Tartu Elamuhalduse AS on asutatud Tartu Linnavolikogu 18. oktoobri 2001. a otsusega nr 430.
Tartu Elamuhalduse AS-i asutamine hetkel oli linn mäletatavasti korteriomandiseadusest tulenevalt kohustatud korraldama erastatud eluruumidega elamute haldamist kuni haldamise korteriomanikele üleandmiseni. Nimetatud kohustus lasus linnal kuni 31. detsembrini 2002. a. Eeltoodut silmas pidades otsiti lahendusi, kuidas korraldada Tartu linnas alates 2003. aastast nende elamute haldamist, kus korteriomanikud pole haldamist üle võtnud. Sobivaimaks lahenduseks peeti just äriühingu moodustamist.
Tartu Elamuhalduse AS asutati Tartu linna eluruumide haldamise asutuse varade, millest olid välistatud ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded, baasil. Tartu linna eluruumide haldamise asutuse enda tegevus lõpetati Tartu Linnavolikogu 6. detsembri 2001. a otsuse nr 467 alusel 31. detsembrist 2001. a. Sama otsusega volitati linnavalitsust sõlmima Tartu Elamuhalduse AS-ga lepingut Tartu linna omandis olevate eluruumide ja Tartu linna halduses olevate erastatud eluruumide edasiseks haldamiseks.
2001. a detsembris sõlmiti Tartu Elamuhalduse ASiga haldamisleping Tartu linnale kuuluvate elamute haldamiseks ning eluruumide erastamise seadusest ja korteriomandiseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks tähtajaga kuni 31. detsember 2007. a. Lepinguperioodi möödudes olid eluruumide erastamise seadusest ja korteriomandiseadusest tulenevad ülesanded oma aktuaalsuse kaotanud, kuna erastamisele kuulunud eluruumid olid erastatud ning korteriomandite haldamiseks vastavad ühistud või ühisused moodustatud. Sellest tulenevalt andis Tartu Linnavolikogu oma 6. detsembri 2007. a otsusega nr 307 linnavalitsusele loa sõlmida Tartu Elamuhalduse AS-ga perioodiks 1. jaanuar 2008. a – 31. detsember 2012. a leping vaid Tartu linnale kuuluvate eluruumide ning äriruumide hooldamiseks.
1. jaanuaril 2011. a jõustusid riigihangete seaduse muudatused, mis käsitlesid hankija poolt sisetehinguna lepingu sõlmimist äriühinguga, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad otseselt sellele hankijale. Viidatud muudatuste kohaselt ei saanud linnale kuuluvate eluruumide ning äriruumide hooldusteenust enam otse Tartu Elamuhalduse AS-lt tellida. Hooldusteenuse tellimiseks tuli korraldada riigihange.
Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012. a otsusega nr 388 andis linnavolikogu linnavalitsusele loa korraldada riigihange Tartu linna elamute, haldushoonete ja rajatiste hooldusteenuse tellimiseks perioodil 01.01.2013 - 31.12.2015. Linnavalitsus jagas hanke viieks osaks, Tartu Elamuhalduse AS esitas oma pakkumuse hanke neljas osas ning osutus parimaks kahes osas. Riigihanke tulemusena kaotas Tartu Elamuhalduse AS olulise osa tema poolt seni linnale osutatud linnavara hooldamise teenuse mahust. Tartu Elamuhalduse AS jäi hooldama vaid linna avalikke tualette ja ahiküttega eluruume.
1. jaanuaril 2011. a jõustus ka kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS). KOFS-i § 37 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel keelatud omandada aktsiaid, osi, muid omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt sama seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.
2013. a läbiviidud hanke tulemused ja KOFS § 37 lõikes 1 sätestatu on koostoimes tekitanud küsimuse, kas Tartu Elamuhalduse AS-s osalemine on tänasel päeval enam põhjendatud. KOFS-i § 37 lõikes 1 nimetatud piirang ei laiene küll juba omandatud aktsiatele või linna poolt varem asutatud äriühingutele, kuid linnavalitsus peab siiski põhjendatuks arvestada nimetatud piirangut ka Tartu Elamuhalduse AS-s osalemise üle otsustamisel.
Linnavalitsuse hinnangul ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Elamuhalduse AS-i poolt osutatava hooldusteenuse näol on tegemist sellise teenusega, mis ei mahu KOFS-i § 37 lõikes 1 sätestatud erisuste alla. Tegemist ei ole ülesandega, millega linn peaks seadusest tulenevalt tegelema. Ülesande täitmise vajadus tuleneb hoopiski linna kui vara omaniku seisusest, kuid nimetatud nüanss ei muuda linnavara hooldusteenust erilisemaks suvalise omaniku poolt ostetava hooldusteenusega võrreldes.
Linnavalitsuse hinnangul ei ole linnal mõistlik omada osalust äriühingus, mis osutab oma teenuseid valdavas osas kolmandatele isikutele (mitte linnale) ja kellelt linnale vajalikke teenuseid ei saa riigihangete reeglistikust lähtuvalt otse (sisetehinguna) tellida.
Linnavalitsus teeb ettepaneku osalemine Tartu Elamuhalduse AS-s lõpetada ja võõrandada selle aktsiad Tartu linnavara eeskirjas sätestatud korras.
Andmed Tartu Elamuhalduse AS-i 2014.a majandusaasta kohta
2014. a lõpus oli aktsiaseltsi haldusel ja hooldamisel 182 (2013. a 170) objekti. Nendest 65 korteriühisust, 88 korteriomanike ühisust ja muid objekte 29.
Aruandeaasta tulemiks kujunes ligikaudu 4000 eurone kahjum (eelnevast aastast 8 tuhande euro võrra väiksem).
Tegevustulud suurenesid aruandeaastal võrreldes eelneva aastaga 13 tuh euro ehk 2% võrra valdavalt muud äritulude arvel (aegunud kohustused).
Tegevuskulud suurenesid aruandeaastal võrreldes eelneva aastaga 19 tuh euro ehk 4% võrra, valdavalt tööjõulude ning majandamiskulude arvelt.
Ettevõtte töötajate keskmine arv oli 28 (2013. a oli 28). Tegevjuhile maksti aruandeaastal töötasu 25 tuh eurot ning nõukogu 5 liikmele 8 tuh eurot.
Aruandeaasta lõpuks oli ettevõttel vara 641 tuh eurot mis on aastaga vähenenud 8 tuh eurot. Varadest moodustas 96 % käibevara, s h raha 509 tuh eurot. Varadest moodustas põhivara 26 tuh eurot ehk 4%. Raha deposiidis hoidmisega mitmes pangas teeniti aruandeaastal intressitulu 4 tuh eurot, st samal tasemel eelneva aastaga.
Aruandeaasta lõpuks oli kohustusi 491 tuh eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 4 tuh eurot, millest lühiajalisi 86 % ehk 421 tuh eurot. Pikaajalised kohustused, 69 tuh eurot, on aastaga vähenenud 4 tuh eurot ehk 5%, milles kajastuvad ettevõtte halduses olevate majade remondivahendite jäägid.
Omakapitali suuruseks koos majandusaasta tulemiga kujunes 150 tuh eurot mis on aastaga vähenenud 4 tuh eurot, millest aktsiakapital koos reservi ja ülekursiga moodustab 145 tuh eurot ning akumuleeritud tulemiks jääb 5 tuh eurot.
Linn kui ainuaktsionär teenis omakapitali ühelt eurolt aruandeaastal 2,5 senti kahjumit (puhaskasum/omakapital), 2013. a kahjumit 7,7 senti ja 2012. a kasumit 19,5 senti.