Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0255 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 27.08.2014 |
Koostaja: | Jaanika Koppel |
Ettekandja: | Urmas Ahven |
Failid: | TARTU_LINNA_YP_KOOSTAMINE_plokkskeem_ajakava.pdf ( 91 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
27. august 2014. a. nr LV-IP-0255 |
Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet. |
OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine" eelnõu.
2. Ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Jarno Laur. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise aluseks ning käsitleb linna arengut tervikuna.
Tartu linna üldplaneering on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125, seega valminud rohkem kui kaheksa aastat tagasi.
Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemusena (detsember 2013- mai 2014) selgitati välja peamised teemad ja valdkonnad, mis vajavad lahenduse leidmist linna haldusterritooriumil. Nende seas on nii linnasisese asustuse suunamise, arhitektuuri, keskkonnakaitse, miljööväärtusega hoonestusalade, avaliku ruumi määratlemise, energeetika, elanike mobiilsuse küsimusi.
Tartu Linnavolikogu 12. juuni 2014. a otsusega nr 83 "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" on peetud vajalikuks koostada Tartu linna uus üldplaneering.
Uue linna üldplaneeringu koostamine on vajalik teiste strateegiliste dokumentide - üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ määratud arengusuundade sidumiseks Tartuga, maakonna arengustrateegia 2014-2020 ja arengustrateegia "Tartu 2030+" visioonide sidumiseks ja selgemaks kajastamiseks üldplaneeringu ülesannetega.
12. juuni 2014. a otsuses nr 83 on linnavolikogu märkinud, et linna üldplaneeringu koostamisel tuleb teha rohkem koostööd lähivaldade ja maavalitsusega eesmärgiga linna ruumiline areng tugevamalt siduda maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega. Üldplaneeringu koostamisel tuleb täiendavalt analüüsida valglinnastumise mõjusid linna tänavavõrgule, sotsiaal- ja haridusvaldkonnale, anda valglinnastumise negatiivsete mõjude vältimise meetmeid linna lähialadel. Nii regiooni kui linna seisukohalt on kokkuvõttes oluline piiritleda Tartu linnaregiooni suurus, linliku asustuse elanike arv ja asukoht.
2005. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneering on üles ehitatud maakasutuse juhtfunktsioonidele, kuid praktikas on ilmnenud, et maakasutuse planeerimisel on vajalik suurem paindlikkus. Uues üldplaneeringus tuleb maakasutus planeerida nii, et hilisemal detailplaneeringute koostamisel oleks üldplaneeringu muutmise vajadus minimaalne ja üldplaneeringu muudatusettepanek võetakse menetlusse üksnes erandjuhtumitel. Praktikas on esinenud rohkelt maakasutuse sihtotstarbe muutmise vajadusi üksikjuhtumitel, mis ei puuduta sisuliselt linna terviklikke arenguvisioone ning kus neid ei ole otstarbekas menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
Rohkeid vaidlusi on tekitanud detailplaneeringu vastavuse hindamine üldplaneeringule ning ehitusprojekti vastavuse hindamine detailplaneeringule. Kehtivas üldplaneeringus esitatud reeglid on ruumiliste lahenduste puhul praktikas sageli mitmeti tõlgendatavad ja dokumentide omavaheline kooskõla ei pruugi olla üheselt mõistetav. Seetõttu on vajalik enam pöörata tähelepanu selgelt arusaadava raamistiku väljatöötamisele, seda eriti situatsioonis, kus uus planeering annab paljude juhtudel alused lisaks detailplaneeringute koostamisele ka ehitiste projekteerimistingimuse väljastamisele.
Üldplaneeringuga tuleb anda teistele linna strateegilistele dokumentidele tuginev terviklik ruumiline visioon linna investeeringute jaotuse, võimaliku ajakava ja prioriteetide, linna maa omandamise ja võõrandamise vajaduse, ühiskondlike objektide realiseerimise, tehnilise taristu väljaehitamise, avaliku ruumi arendamise kavade jms. kohta. Osaliselt täidavad seda eesmärki üldplaneeringut täpsustavad teemaplaneeringud, samas on otstarbekas need planeeringud edaspidi ühendada terviklikuks nägemuseks linna avaliku ruumi, sotsiaalse ja tehnilise taristu arengust.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida täiendavalt kehtivaid teemaplaneeringuid ja detailplaneeringuid, vajadusel selgitatakse välja nende kehtetuks tunnistamise vajadus. Eesmärgiks on siinkohal planeeringute sidususe selgus ja planeerimise järjepidevuse säilitamine.
Linnavolikogu rõhutab avalikkuse osalemise olulisust planeeringu koostamisel. Et senisest paremini kaasata linnaelanikke planeerimise protsessi, koostatakse eraldi kaasamise kava, mis sisaldab vastavate ürituste korraldamist, avalike väljapanekute asukohtade määramist ning protsessi kajastamist linna kodulehel.
Eeltoodust tulenevalt on linnavolikogu seisukohal, et Tartu linna territooriumi kohta on vaja alustada uue üldplaneeringu koostamist.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt korraldatakse üldplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu, asukohaga asukohaga Raekoda, Tartu 51003, Tartu üldplaneeringu korraldaja on Tartu Linnavalitsus, asukohaga Raekoda, Tartu 50089, Tartu.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 8, § 10 lg 4, § 12 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2, 34 lg 1, § 35 lg-d 1, 2, 5 ja 6 ja Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 4 p 1, lg 6 ja § 36 lg 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Tartu linna üldplaneeringu koostamine ning üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Kinnitada planeeritava ala piiriks Tartu linna haldusterritoorium. Asustuse suunamise, liiklusskeemide, puhkeotstarbeliste tegevuste jms sidumiseks lähivaldadega kajastada iseseisval joonisel.
3. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb vaadata üle varem kehtestatud linnaosade üldplaneeringud, teemaplaneeringud ja detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule. Vajaduse korral teha ettepanekud üldplaneeringuga kooskõlas mitteoleva alamastme planeeringu kehtetuks tunnistamiseks või linnaosa üldplaneeringu või teemaplaneeringu integreerimiseks linna üldplaneeringu mahtu.
4. Üldplaneeringu koostamine näha ette järgnevate ülesannete kaudu:
4.1. Tuginedes üleriigilise planeeringule Eesti 2030+, arengustrateegiale Tartu 2030, Tartu linna transpordi arengukavale 2012- 2020 ja muudele linna käsitletavatele strateegilistele dokumentidele, linna piirkondade üldplaneeringutele ning teemaplaneeringutele ja linnaruumi käsitlevatele uuringutele ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemustele määrata linna ruumilise arengu üldised põhimõtted, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning erinevate linnapiirkondade arengueesmärgid. Muuhulgas täpsustada kavandatav elanike arv linnas ja kehtiva üldplaneeringuga määratud asumite jaotuses. Siduda üldplaneeringu arvestusperiood arengustrateegia Tartu 2030 arvestuspeerioodiga.
4.2. Siduda linna üldplaneering maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega. Selleks tuleb täiendavalt analüüsida valglinnastumise mõjusid linna tänavavõrgule, sotsiaal- ja haridusvaldkonnale, teha maakonnaplaneeringusse ettepanekud valglinnastumise negatiivsete mõjude vältimiseks linnas. Käsitleda tuleb linna rohelise vööndi kujundamise küsimusi ja teha vajadusel vastavasisulised ettepanekud maakonnaplaneeringusse. Täpsustada kavandatav elanike arv linnaregioonis.
4.3. Defineerida ja selgitada avalikud väärtused ja huvid linnaruumis. Määratleda nendega arvestamise põhimõtted kaalutlusotsuste tegemisel.
4.4. Täpsustada ruumilise arengu meetmed hea ettevõtluskeskkonna, sh. tootmisettevõtete kujundamiseks.
4.5. Kujundada energiasäästliku arengu põhimõtted.
4.6. Anda maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused järgnevalt:
4.6.1 määrata maakasutuse juhtotstarbed arvestades siseministeeriumi juhendit Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013. Juhtotstarvete määramisel arvestada linna ruumilise arengu üldiste põhimõtetega, planeerimise järjepidevuse tagamisega ja senisest paindlikuma maakasutuse regulatsiooni kujundamisega. Erinevate juhtotstarvete puhul määrata muuhulgas ka nende kehtivuse täpsusaste (krunt, kvartal, kogu sama funktsiooniga piiritletud ala jne), segafunktsioonide puhul võimalikud osakaalud. Kirjeldada iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse ja ehitamise tingimusi.
4.6.2 määrata detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevad tingimused, sh hoonete kõrguspiirang, maksimaalne ehitusmaht, ehitusjoon, haljastusnõuded, krundi minimaalsuurusele jms. Erinevate juhtotstarvete osas määratleda ka tingimuste täpsusaste (krunt, kvartal vms).
4.6.3 määrata alad ja juhud, mille puhul tuleb detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Täpsustada võistluse läbiviimise tingimused.
4.6.4 määrata hoolekande- ja tervishoiuasutuste, kõikide tasandite haridusasutuste, kultuuri- ja spordiasutuste ning noorsooasutuste asukohad.
4.6.5 määrata avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste üldised ehituslikud tingimused ja asukohad;
4.7. Määrata ja/või täpsustada miljööväärtuslike hoonestusalade piirid, seada alade kaitse- ja kasutustingimused. Kujundada kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed.
4.8. Määrata või täpsustada rohevõrgustiku elementide, väärtuslike maastike, maastiku üksikelementide, puhke- ja virgestusalade ning looduskoosluste asukohad ja seada nende kaitse- ja kasutustingimused sh seada tekkivad kitsendused. Määrata elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest kaitsehaljastuse asukohad.
4.9. Määrata supelrandade alad ja täpsustada nende kasutamisest tulenevad kitsendused, sh täpsustada avalik kasutusrežiim.
4.10. Määrata võimalik kalda ehituskeeluvööndi muutmise vajadus, näidata kallasraja asukohad, määrata kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused, täpsustada Emajõe kõrgveepiir ja sellest tulenevad võimalikud kitsendused maakasutusele ja ehitamisele.
4.11. Teha vajadusel ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks, lõpetamiseks või maa-alade kaitse alla võtmiseks. Täpsustada kaitsealuste liikide leiukohtadest ja püsielupaikadest tulenevad kitsendused maakasutusele. Vajadusel määrata kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ja nendest tekkivad kitsendused.
4.12. Määrata võimalikud alad ja põhimõtted elanikele linnaaiandusega tegelemiseks.
4.13. Määrata transporditaristu, sealhulgas põhi- ja veotänavate, sildade, tunnelite, jalgrattateede, raudteede, sadamate ning väikesadamate asukoht ja reserveeritav maa-ala ning nendest tulenevad kitsendused. Määrata liikluskorralduse üldised põhimõtted, sh parkimispõhimõtted.
4.14. Määrata põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohad (sh sademevee lahendused viibetiikide osas ning elektri põhivõrgu areng) ning energeetikalahendused kaugkütte ja kaugjahutuse ning lokaalse energiatootmise osas.
4.15. Määrata kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.
4.16. Määrata või täpsustada riigikaitselise otstarbega maa-alad.
4.17. Määrata sanitaarkaitsealaga veehaarete ning puurkaevude asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.
4.18. Anda keskkonnamüra leevendavad meetmed.
4.19. Teha ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu.
4.20. Lahendada muud õigusaktidest tulenevad ülesanded.
5. Linnavalitsusel korraldada üldplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
6. Linnavalitsusel teatada 14 päeva jooksul Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Üldplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3, Tartu.
7. Otsus jõustub ... 2014. a.