| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
09. detsember 2013. a. nr LV-IP-0312 |
| Muudatusettepanekud Tartu Linnavolikogu määruse eelnõule "Tartu linna 2014. a eelarve" | |
| KUULATI: | ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. esitada Tartu Linnavolikogu menetluses oleva määruse "Tartu linna 2014. a eelarve" eelnõule linnavalitsuse muudatusettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad esitatud muudatusettepanekute kohta vastavalt protokolli lisale. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Muudatusettepanekud Tartu Linnavolikogu määruse eelnõule "Tartu linna 2014. a eelarve" " juurde
- Tartu linna 2014. a eelarve eelnõule on laekunud järgmised parandusettepanekud:
I. Linnavalitsuse parandusettepanekud, mille tulemusel kasvab eelarve maht 305 000 eurot.
1.1. Lisada investeerimistegevuse eelarvesse objekt Miina Härma Gümnaasium (Tõnissoni 3). Vahendid on vajalikud koolimaja katuse soojustamiseks, vintskappide uuendamiseks ja lagunenud korstna parandamiseks.
1.2. Vahendid saadakse vee erikasutuse laekumiste suurendamise arvel. Eelarveti lubab suurendada k a novembri lõpu laekumine.
2.1. Suurendada investeerimistegevuse eelarves objekti Kesklinna Lastekeskus (Akadeemia 2) eelarvet 500 000 eurot, et likvideerida lasteaia avariiohtlik olukord.
2.2. Vahendid saadakse aasta alguse vabade vahendite jäägi suurendamise (190 000 eurot - osakondadelt saadud täiendav informatsioon k a eelarve alatäitmise kohta) arvel ja jäetakse ära uue sotsiaalhoolekande piirkonnakeskuse loomine OÜ Anne Saun ruumides (-330 000 eurot).
2.3. Et saunaruumide remont oleks terviklikum suunatakse piirkonnakeskuse rajamise vahenditest 20 000 pesuruumide remondiks.
3.1. Suurendada muusika- ja kunstikoolide eelarvet 27 000 eurot, mis võimaldab huvikoolide õpetajatele keskmiselt täiendava 4%-lise palgatõusu lisaks eelarve eelnõus seni kavandatud 6%-lisele palgatõusule.
Keskmine palgatõus on siis 62 eurot kuus, st 616lt 678le eurole.
3.2. Vahendid saadakse vee erikasutuse tasu suurendamisest 10 000 euro võrra ja aasta alguse jäägi suurendamisest 17 000 euro võrra.
4.1. Lisada investeerimisobjekt "Vaksali 14" maksumusega 45 000 eurot. Septembris esitati menetlusse taotlus Vaksali 14 katuse rekonstrueerimiseks ja akende vahetamiseks kokku 90 000 eurot, mis esialgu katteallikate puudusel arutelude käigus välja jäi.
4.2. Vahendid saadakse aasta alguse vabade vahendite jäägi suurendamise arvel.
- Järgnevalt on käsitletud linnavolikogu liikmete ja fraktsioonide poolt esitatud muudatusettepanekuid. Linnavalitsuse seisukoht on esitatud ettepanekute all kursiivis.
II. Volikogu liige Imre Mürk teeb ettepaneku lisada investeerimiskulude eelarvesse objekt "Uue munitsipaallasteaia ehitamine" ja selle katteks emiteerida võlakirju 2 000 000 euro väärtuses. Uue lasteaiaga saab lahendada 200 lasteaiakohta.
Uue lasteaia ehitus ja sisustamine 120-le lapsele läheb eeldatavasti maksma 3 mln eurot. Lasteaia ehitus tuleb päevakorda Euroopa Liidu uue toetuste perioodi avanedes. Linna laenukoormus on 51% põhitegevuse kuludest. Praegu on eesmärk hoida vaba laenukoormust EL uue toetuste perioodi omaosaluste katteks ja seetõttu ei toeta linnavalitsus laenukoormuse suurendamist.
III. Volikogu liikmed Gea Kangilaski, Jüri-Ott Salm ja Jüri Ginter on teinud kaks ettepanekut:
1.1. Artikkel 09110 Koolieelsed lasteasutused lisada 565 000 eurot. Sama summa lisada Antavad toetused reale, kui linn ei suuda tagada vajalikke lasteaiakohtade avamist. Vastasel juhul kulub osa sellest summast muudele tegevuskuludele.
1.2. Vajalike vahendite leidmiseks jätta 2014. a. tänavate rekonstrueerimise ja ehituskulude eelarvest välja osaliselt uue ERMi hoone juurde viivate teederekonstrueerimise ja ehituskulud: Muuseumi tee koos kergliiklusteedega (Narva mnt - Roosi) summas 540 000 EUR, Raadi piirkonna detailplaneering 25 000 EUR.
Ettepaneku selgitus: Suurendada eelarve hariduskulusid 565 000 euro võrra, et tagada võrdväärsed võimalused kõigile Tartusse sisse registreeritud lastele, kellel on õigus lasteaiakohale ja täita koolieelse lasteasutuse seadust ning ära hoida kohtuvaidluseid, mis on juba ette määratud tulemusega linna kahjuks. Linnal ei ole mingit õigustust, sest vastavad lasteaiakohad on linnal olnud, kuid need lasteaiad on ümber ehitatud vm. Arvestuse aluseks on võetud hinnang, et kohti on vaja veel 300 lapsele ja ühe koha eest maksavad teised vallad ja linnad Tartule 167 eurot kuus. Täpsema arvutuse saame esitada peale 5. dets volikogu istungil esitatud arupärimisele vastuse saamist.
Puudujääva summa saab katta Muuseumi tee ehitusega kahes etapis, jättes 2014. a eelarvest välja selle kergliiklusteedega rekonstrueerimise (Narva mnt - Roosi), Samuti kavandada Raadi detailplaneering 2015. a eelarves. Teatavasti peab ERMi uus hoone plaanide kohaselt valmima 2015. aasta lõpuks, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.
Kuna linnal puudub käesoleval ajal sellise toetuse maksmise kord, ei saa ka vahendeid kavandada. Ei sobi ka katteallikas, sest ERMi uus hoone ei saa valmida ilma vee-, kanalisatsiooni ja sadevee torustiketa, mis ehitatakse tänavate alla. Raadi piirkonna detailplaneering on vajalik koalitsioonilepinguga kavandatud kultuurilinnaku loomiseks.
2.1. Eraldada eelarvereale 09110 täiendavalt 200 000 EURi linna eelarvest finantseeritavate sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, pikapäevarühma kasvatajate, lasteaiaõpetajate töötasude tõstmiseks.
2.2. Vajalikud vahendid leida järgnevate tegevuste arvelt: dividenditulu suurendamine AS Tartu Vee nõukogu liikmete tasustamise vähendamise arvelt summas 40 000 EURi (määrates ühtlasi nõukogu liikmeks abilinnapea R. Tamme ilma täiendavate lisatasudeta), heakorratelefoni 1789 keskjaama lahendus 30 000 eurot, vähendada üldiseid valitsussektori teenuseid, sh artikkel 01112 (linnavalitsuse muud tegevuskulud) 13 000 EURi, keskkonnakaitse kulutusi 117 000 (artikkel 05400 haljastus).
Ettepaneku selgitus: Eelarve eelnõu täiendatud selgituskirjas (esitatud volikogu liikmetele 5. dets 2013), lk 24, on väidetud järgnevat: “Hariduskulude kasvuks oli esialgses taotluses 8,2% e 4 245 090 eurot, mida on vähendatud 1 009 107 eurot. Haridusosakond oli kavandanud õpetaja abidele ja alampalga tõusu 11%, teistele 10%, asutustes jooksevremondi kulu 1,60 eurot/m². Lasteaedade ja koolide sihtotstarbeliselt rahastatud kulu jooksevremondile jäi arvestusega 1euro/m² (2013. a 0,64 eurot/ m²). Esitatud eelnõus on tõstetud koolieelsetes lasteasutustes juhtide ja pedagoogide töötasu alammäärasid 5% võrra ning õpetaja abide alammäärasid 11% võrra. Linna eelarvest finantseeritavate sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, pikapäevarühma kasvatajate töötasu on tõstetud 5% ehk alammääraks on 2014. aastal arvestatud 767 eurot kuus (2013. a 730 eurot). Lasteaedade personalikulude kasvu vähendamise tõttu kaasnes toetuste vähendamine lastehoiule ja eralasteaedadele.
Abilinnapea Kajar Lemberi sõnul on esitatud minimaalseks tingimuseks lasteaia õpetajate poolt 2014. a palkade tõstmine 7%, milleks on vajalik leida 200 000 EURi (vastavalt Kajar Lemberi ettekandele Arengu- ja planeeringukomisjonis 27.11.2013).
Ettepanek ei ole korrektne, kuna tegevusala 09110 all on kulud koolieelsetele lasteasutustele, kuid ettepanek sisaldab ka täiendavaid vahendeid koolide (tegevusalad 09212, 09220, 09221) personali palgatõusuks (psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, pikapäevarühma kasvatajad). Linnavalitsus ei saa toetada ka katteallikaid: omanikutulu suurendamist ei võimalda ettevõtete majandustegevuse näitajad. Käesoleva aasta lõpuni on linnal õigus uut heakorra telefoni rakendust tasuta katsetada. Lõplikuks juurutamiseks on vaja osta täiendavaid mooduleid ja kasutusõigus. Linnavalitsuse ülalpidamiskulude vähendus 13 000 eurot on täpsustamata. Keskkonnakaitse kulude vähendus 117 000 haljastuse osas ei ole võimalik, kuna hooldatavat pinda on juurde tulnud ca 10 ha, millest 5 ha alleesid ja 5 ha Annelinna majadevahelisi haljasalasid. Ka dikteerib lubatud murukõrgus 15 cm täiendavaid niidu kordasid.
IV. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on teinud 7 ettepanekut:
1.1. Vähendada lisas 3 eelarverea 01112 (linnavalitsuse tegevuskulud) kulusid 691 464 euro võrra – 2013. aasta tasemele.
1.2. Eraldada Tartu Kesklinna Lastekeskuse avariiremondiks 691 464 eurot.
Tartu Kesklinna Lastekeskus vajab avariiremonti, mille kulu suuruseks on hinnanguliselt 700 000 eurot. Tartu lastesõbralikuks linnaks muutmise nimel tuleb see summa eelarvest leida ning kõige parem oleks teha seda viisil, mis linna toimimist ei häiriks. 2014. aasta linnaeelarvesse planeeritud linnavalitsuse kulude kasv on peaaegu sama suur, kui lasteaia remondiks kuluv raha. Kui 2013. aastal toimis linnavalitsus ka 5 898 709 euro juures, pole põhjust arvata, et kulude jätmine samale tasemele linnavalitsuse tööd oluliselt häiriks.
Linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste ülalpidamiskulude vähendus on täpsustamata. Kulusid ei saa jätta 2013. a tasemele, kuna personalikulude arvestamisel on lähtutud volikogu 24.01.2013. a määrusest nr 82 "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" tulenevate nõuetega. Kesklinna Lastekeskuse avariiremondi kulud vt Linnavalitsuse ettepanek 2.1.
2.1. Tõsta lisas 3 eelarverea 09110 (koolieelsed lasteasutused) kulusid 200 000 euro võrra.
2.2. Tõsta lisas 2 omanikutulud (dividendid) 200 000 euro võrra.
Selgitus:
Tartu lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks tuleks võtta kasutusele moodullasteaiad, et luua juba 2014. aastal juurde hinnanguliselt 350 uut lasteaiakohta. I etapis tuleb luua 120 lasteaiakohta Tartu Kesklinna Lastekeskuse avariiremondi tõttu, II etapis luuakse 230 uut lasteaiakohta. Moodullasteaia eelis tavalasteaia ees on valmimise kiirus. Juba täna on pered sunnitud tulema toime lasteaiakohtade puudusest tulenevate raskustega või lükkavad laste saamist hoopis edasi.
Samuti on lasteaiajärjekordade kiire kaotamine väga heaks viisiks tööealiste inimeste Tartusse kolima motiveerimiseks. Jätkusuutliku arengu nimel peab Tartus kasvama töötavate inimeste osakaal mittetöötajate arvel. Samuti on lasteaiajärjekordade kaotamine heaks meetmeks mujalt siia õppima tulnud, ent Tartusse jäämist kaaluvatele noortele sellise otsuse kergendamiseks.
Katteallikaks on omanikutulud. Dividenditulu jääb ka 200 tuhande euro võrra tõstes väiksemaks kui 2013. eelarves ette nähtu (580 000 eurot).
Ei saa ettepanekut toetada, kuna moodullasteaia tarnimine kuuerühmalisele (120 last) lasteaiale minimaalse pinnaga 1000 m2 võtab aega 6-8 kuud (lastekeskuse lapsed on vaja kiiremini ümber kolida), maksumus 14 eurot ruutmeetrile, lisanduvad kulud tehnovõrkudele ja ülalpidamiseks. Ka katteallikas ei sobi, kuna omanikutulu suurendamist ei võimalda meie ettevõtete majandustegevuse näitajad.
3.1. Suurendada lisas 3 eelarverea 09220 kulusid 10 000 euro võrra.
3.2. Suurendada lisas 2 füüsilise isiku tulumaksu laekumise summat 10 000 euro võrra.
Selgitus:
Et kinnitada Tartu staatust Eesti parima gümnaasiumilinnana, peab andma koolidele võimaluse kaasata õppetegevusse kõrgkoolide õppejõude. Vastavate projektide teostamiseks näeme 2014. aastal ette 10 000 eurot.
Toetada täiendavate vahendite eraldamist koostöö arendamiseks kõrgkoolidega. Katteallikaks pakub linnavalitsus üldvalitsemiskuludes infotehnoloogiakulude vähendamist.
4.1. Suurendada lisas 3 eelarverea 09220 kulusid 15 000 euro võrra.
4.2. Suurendada lisas 2 füüsilise isiku tulumaksu laekumise summat 15 000 euro võrra.
Selgitus:
Et soodustada pikemas perspektiivis ettevõtlustegevust Tartus, peab toetama koole täiendavalt ettevõtlus- ja majandusõppe ning õpilasfirmade osas. Linna gümnaasiumiharidus peab andma majanduse ja ettevõtluse kohta rohkem rakenduslikke teadmisi, et suurendada nende noorte arvu, kes kaaluvad tulevikus enda ettevõtte asutamist. Kui õpilane asutab ettevõtte juba gümnaasiumis käies (õpilasfirmana) ning ettevõte tegutseb Tartus, sh noore kõrgkooliõpingute ajal, on tõenäosus selle võrra suurem, et ta jääb ettevõtjaks kodulinna.
Õppekava kursused (sh ettevõtlus- ja majandusõpe) on finantseeritavad riigi toetusfondi rahadest. Ettevõtlustoetust rajatud ettevõttele on antud linna reservfondist. Füüsilise isiku tulumaksu tõusuks on eelnõus 5,3%. Tartu linnale deklareeritud tulude analüüs ei luba optimistlikumat tõusu kavandada.
5.1. Suurendada lisas 3 eelarverea 09800 kulusid 20 000 euro võrra.
5.2. Suurendada lisas 2 füüsilise isiiku tulumaksu laekumise summat 20 000 euro võrra (55 310 000 euroni).
Selgitus:
Õpilaste eneseteostusvõimaluste laiendamiseks, ent ka riskikäitumise vähendamiseks peab linn laiendama noorte võimalusi huvitegevusega tegelemiseks. Tartu peab hakkama liikuma kiiremini selle poole, et iga õpilane saaks osaleda vähemalt ühes huviringis tasuta.
Huviringide raha suurendamine aitab ka suurendada tõenäosust, et rohkem lastega peresid kolib Tartusse või väldib siit ärakolimist. Nii lapse eneseteostamise võimalused kui ka lapsevanema vajadus viibida töökohal segamatult tööpäeva lõpuni on selle oluliseks eelduseks.
Üldhariduskoolides (tegevusalad 09212, 09220) on praegu enamus ringe tasuta, sest linna poolt finantseeritakse olenevalt laste arvust 1-1,5 ringijuhi ja 1 huvijuhi ametikohta. Seisukoht katteallika kohta vt eelmise ettepaneku juures. Lisaks finantseeritakse laste huviharidut tegevusala 08105 all. Linna huvikoolides on vabastatud õppetasust 15% õpilastest. Ka huviklubidega sõlmitavatesse lepingutesse on kirjutatud sisse 15% laste vabastamine tasust.
6.1. Lisada lisasse 4 eelarverida „Peetri tiigi ja selle lähiümbruse korrastamine“ summas 20 000 eurot.
6.2. Tõsta lisas 2 omanikutulud (dividendid) 20 000 euro võrra.
Selgitus:
Peetri tiigi seisukord on selgelt mitterahuldav ning seoses selle jäämisega ERMi viivale teekonnale tuleb tiik korrastada.
Ettepaneku katteallikas ei ole aktsepteeritav.
7.1. Toetada Tartu Noortevolikogu tegevust 20 000 euroga (lisa 3 rida 08107).
7.2.1. Vähendada lisas 2 eelarverea 01111 kulusid 10 000 euro võrra.
7.2.2. Vähendada lisas 2 eelarverea 01112 kulusid 10 000 euro võrra.
Selgitus:
Tartu Noortevolikogust on saanud võimekas ühing, millele tasub anda võimalus senisest suuremate projektide teostamiseks. Tartu Noortevolikogu koosseisu asjalikkuses ja teovõimes pole kahtlust ning piisavalt suure toetuse korral on neil võimalik anda 2014. aasta jooksul positiivne panus veel sadade noorte tartlaste kodanikuharidusse ja arengusse.
Katteallikas oleks volikogu esimehe tasu vähendamist aastas 10 000 euro võrra. Mihhail Lotman sai eelmisel volikogu perioodil enda tööga väga hästi hakkama ka alla 2500 euro suuruse kuupalgaga. Seejuures pole põhjust arvata, et volikogu esimehe töökohustused uues koosseisus täienevad. Sama kogusumma ulatuses peaks kärpima ka linnavalitsuse liikmete palku.
Noortevolikogu saab toetuse 10 000 eurot aastas nagu teisedki noorte ühingud. Kui on tegemist mingi eraldi projektiga, tuleb esitada projektitoetuse taotlus, nagu kord ette näeb. Ettepaneku katteallikas ei ole aktsepteeritav.
Volikogu liikmete Gea Kangilaski, Jüri-Ott Salmi ja Jüri Ginteri ettepanek: viia eelnõu vastavusse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 22 ning Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra § 17-ga.
Seda ei saa eelarve muudatusettepanekuna käsitleda. Küsitav on ka, kas seda saab käsitleda muudatusettepanekuna määruse eelnõule enesele, sest sellest ei nähtu, kuidas konkreetselt määruse eelnõud muuta soovitakse.
Linnavalitsus on linnavolikogule eelarve eelnõu kohta informatsiooni esitamisel lähtunud senisest praktikast ja esitanud informatsiooni volikogu poolt seni soovitud mahus. Kui linnavolikogu uued liikmed ei ole esitatud informatsiooni sisu ja/või mahuga nõus, siis see ei tähenda, et eelarve kui selline oleks vastuolus seadusega või Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korraga. Silmas tuleb pidada ka seda, et täiendavat infot on esitatud ka eelarve eelnõu menetlemisel linnavolikogu komisjonides. Kui linnavolikogu liikmetel on soov, et tulevikus võiks eelarve eelnõuga koos esitatud informatsioon mingis osas olla teistsugune (informatsiooni koosseis, maht, detailsus), siis on selliseid ettepanekuid võimalik arvestada järgnevates eelarvemenetlustes.