EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
22. veebruar 2013. a. nr LV-K-0270 |
| Konkursi "Nutikas Energialahendus 2012" tulemuste kinnitamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning arvestades Tartu Linnavalitsuse 29. jaanuari 2013. a korraldust nr 146 "Konkursi "Nutikas energialahendus 2012" hindamiskomisjoni moodustamine ja konkursi juhendi kinnitamine" ja hindamiskomisjoni 22. veebruari 2013. a protokolli, Tartu Linnavalitsus
otsustab:
1. Kinnitada konkursi „Nutikas energialahendus 2012“ tulemused ja tunnistada võitjateks:
1.1. madalenergiamaja Hommiku tn 6b;
1.2. kortermaja Kaunase pst 19 komplekslahendus;
1.3. Eesti Maaülikooli Tehnikamaja aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 56.
2. Korraldus jõustub
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Konkursi "Nutikas Energialahendus 2012" tulemuste kinnitamine " juurde
Vastavalt Tartu Linnavalitsuse 29.01.2013. a korraldusele nr 146 "Konkursi "Nutikas energialahendus 2012" hindamiskomisjoni moodustamine ja konkursi juhendi kinnitamine" oli konkursile avalduste esitamiseks aega 15. veebruarini 2012. a. Selle aja jooksul laekus 15 avaldust, millest valiti välja 10 objekti, mida külastati ajavahemikul 20.-21. veebruar.
Komisjoni hinnangul on parimad lahendused:
Madalenergiamaja Hommiku tn 6b:
Energiat aitavad kokku hoida järgmised lahendused:
1) Hoone põhiplaan on kuubikuju lähedane, et hoida hoone välispiirde pindala võimalikult väiksena;
2) Külmasillad on hoones on minimiseeritud;
3) Hoones olevad ruumid on funktsionaalsed ning tihedalt kasutatavad ja koridoride pindala on viidud miinimumini;
4) Hoone välispiire on projekteeritud nii, et lõunakaartes oleksid suuremad aknad ning põhjakaartes ei ole üldse aknaid;
5) Seinad on U-väärtusega 0,095 (kasutatud Eestis toodetud materjale Aeroc ja Reideni plaat);
6) Katuslagi on U-väärtusega 0,064 (kasutatud Eestis toodetud materjale Aeroc ja Reideni plaat);
7) Aknad on kogu U-väärtusega 0,69 (toodetud Eestis ning vastavad passiivmaja standardile, Rehpol) ning paigaldatud kaasaegset kahekordset isolatsioonteipimist kasutades;
8) Õhk-õhksoojuspump tüüpi kütteseade, mis aitab elektrienergiat kütteks kasutada kuni viiekordse kasuteguriga.
Hea sisekliima saavutamiseks on kasutatud järgmisi aktiivseid ja passiivseid lahendusi:
1) Pidevalt värske õhu tagab soojustagastusega passiivmaja ventilatsioonisüsteem Paul Novus, mis on ühtlasi ka energiat säästev. Soojustagastus on 93%;
2) Siseviimistlus on tehtud 2-3 cm paksuselt looduslike viimistlusmaterjalidega (Eestist pärit lubikrohv ja savikrohv, Safran ja Saviukumaja), mis aitavad passiivselt reguleerida ruumi ühtlast sisekliimat.
Avaldus: 
Kortermaja Kaunase pst 19 komplekslahendus:
Energialahenduseks oli kogu hoone rekonstrueerimine. Soojustati kogu hoone, vundament ja katus. Kogu hoone renoveerimisel pandi rõhku kvaliteetsematele ehitusmaterjalidele, mille tulemusena peaks energiasääst olema suurem, võrreldes teiste sama tüüpi majadega. Vahetati välja kõik vanemat tüüpi aknad (nii trepikodade, keldrite kui ka korterite) ning kõik hoone välisuksed on vahetatud soojustatud uste vastu. Küttesüsteem rekonstrueeriti, sealhulgas paigaldati uued radiaatorid, torud, uus sõltumatu ühendusega soojasõlm ning paigaldati radiaatoritele individuaalsed küttekulumõõturid. Investeeriti uude korteripõhisesse soojatagastusega ventilatsioonilahendusse. Kõik rõdud klaasiti ühtselt ja ka rõdud soojustati. Elektrisüsteemi renoveeriti terviklikult. Kõik trepikoja- ja välivalgustid on varustatud liikumisanduritega (detsembris väljastati majale ka elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus ning hoonele väljastati kasutusluba). Renoveeriti trepikojad ja paigaldati uus fonosüsteem. Tänaseks saadud tagasiside korteritelt, kus varem oli külm, õhuniiskus väga kõrge ja üldine sisekliima halb, on olnud positiivne. Energiatarve küttele on vähenenud esimese kolme kuu kütteperioodi ajal keskmiselt 54%.
Avaldus:
Eesti Maaülikooli Tehnikamaja aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 56
Tehnikamaja ruumide sisekliimat reguleeritakse kahe näitaja abil: CO2 sisaldus ruumi õhus ja sisetemperatuur. Lähtuvalt ruumis erituvast CO2 kogusest suurendatakse sissepuhutava õhu hulka ja samas juhitakse kasutatud õhk välja. Kui inimesi kabinetis või õppeklassis ei viibi, viiakse õhuvahetus miinimumi - ruumi ventilatsiooni õhuhulga klapp sulgub. Ruumi temperatuuri reguleeritakse automaatika ning termostaatventiilide abil nii, et ruumi eralduva soojushulga suurenemisel vabasoojuse arvelt või akende avamisel lülitatakse radiaatorite pealevoolukraanid kinni. Seeläbi kulutatakse vähem kaugküttesoojust. Ruumide jahutuseks kasutab ventilatsiooniagregaat võimalusel välisõhu jahedamat temperatuuri. Töökeskkonna parendamiseks ning elektrienergiasäästu saavutamiseks on valgustid töö reguleeritud liikumisandurite ja valgustatuse andurite abil.
F. R. Kreutzwaldi tn 56 hoonesse on õppe ja teaduseesmärkidel paigaldatud katelseadmete labor, mis on ühendatud hoone küttesüsteemiga. Kui mujal maailmas juhitakse sarnastes laborites toodetud soojus välisõhku või kanalisatsiooni (on näiteid Soome ja Läti laboritest), siis tehnikainstituudis biomassi põletamise alasel teadustööl tekkiv soojusenergia läheb oma maja küttevõrku ja selle võrra on võimalik vähendada küttearveid ning energia raiskamist.
Lifti allasõitmisel toodetakse energiat. Kui lift sõidab koos inimestega alla siis toimib lifti mootor generaatorina ja toodab elektrit. Saadud energia tarbitakse hoone enda elektrivõrgus.
Avaldus:
