Õigusakti eelnõu: Jalgrataste üleandmine

Asjaõigusseaduse § 100 lõike 3 kohaselt omandab leiukoha kohalik omavalitsus asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest.

Lõuna Prefektuur on Tartu Linnavalitsusele üle andnud leide neljal korral (2009. aastal 2 korda, 2010. ja 2011. aastal 1 kord). Kõige enam on üle antud jalgrattaid ja nende osi (kokku umbes 130 tk). Üleantud jalgrattaste hulgas on nii sõidukorras kui ka remonti vajavaid, s.o mittekomplektseid (puudub ratas, sadul vms) kui ka katkiseid, rattaid.

Esimesel korral anti jalgrattad (23 tk) üle MTÜle Pärmivabriku Töökoda, MTÜ korrastas 12 ratast ja andis üle Tartu lastehoolekandeasutustele, ülejäänud rattad jäid MTÜle algatuse Eesti Rattarikkaks edendamiseks.

Kahel järgmisel korral üleantud rataste seast on Tartu lastehoolekandeasutused endale ise valinud välja sobivad rattad. Kokku on lastehoolekandeasutustele üle antud 59 ratast.

Sellel suvel üleantud rataste hulgast korrastati grupi jalgrattaliikumise aktivistide (eesotsas Ilmar Peeter Part) poolt 19 ratast üleandmiseks toimetulekutoetust saavatele 4 ja enama lapsega peredele.

Kolmest viimasest leidude üleandmise korrast on järele jäänud suuremat remonti vajavad jalgrattad ja üksikud jalgrattaosad.

Jalgrattaliikumise aktivistid on 2011. a oktoobris moodustanud Mittetulundusühingu Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas, mille üheks juhatuse liimeks on Ilmar Peeter Part, kellelt saadud informatsiooni kohaselt on MTÜl järgmised eesmärgid ja plaanid.

Eesmärgid:
1. jalgrataste kättesaadavus paranenud (ka nendele jaoks kel rahalised
võimalused väikesed);
2. jalgrataste hooldamise ja remontimise teadmised ja oskused laiemalt
levinud eelkõige noorte seas;
3. lihtsad linnarattad suurema au sees ja rohkem rattaid igapäevases kasutuses;
4. rohkem jalgrattaid taaskasutuses.

Selleks:
1. loovad avatud jalgratta töökoja Anne Noortekeskusesse, kus inimesed
saavad teatud kellaaegadel käia oma jalgratast parandamas või endale
MTÜ poolt kogutud vanadest jalgratta juppidest ise jalgratast ehitamas;
2. õpetavad lastele ja täiskasvanutele jalgratta remontimise oskusi,
kas huviringi raames või õpikodade ja õppepäevade käigus;
3. remondivad MTÜle üleantud jalgrattaid selleks, et koostöös teiste
linna asutuste ja organisatsioonidega rattalaenutusi luua;
4. annavad uue elu ka neile vähe väärtustatud linnaratastele, mis muidu
sageli vanametali kokkuostu rändavad.
5. koguvad inimestelt kokku vanu jalgrattaid.

MTÜ katab tegevuskulud:
1. taastatud jalgrataste müügist laatadel ja teistel avalikel üritustel;
2. õppemaksudest ja linna toetusest (siis kui laste huviring käivitub);
3. MTÜdele suunatud projektidest;
4. jalgrataste hoolduse ja remondi teenuse müügist.