Õigusakti eelnõu: Tartu linna 2008. a eelarve muutmine

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, valla- ja linnaeelarve seaduse § 12 lg 1, Tartu Linnavolikogu 20. detsembri 2007. a määruse nr 78 "Tartu linna 2008. a eelarve kinnitamine" ja arvestades Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määrust nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord", Tartu Linnavolikogu

m ä ä r a b:

§ 1. Kinnitada Tartu linna 2008. aasta eelarve muutmine kogumahus 65 482 300 krooni.

§ 2. Kinnitada:
1) Tartu linna 2008. a koondeelarve muutmine vastavalt lisadele 1- 4;
2) Tartu linna 2008. a investeeringute eelarve muutmine vastavalt lisale 5;

§ 3. Määrus jõustub ... aprillil 2008. a.

Linna kontsernikonto aasta alguse rahaliseks jäägiks oli kokku 103 333,4 tuh krooni, millest finantseerimiseelarve jääk 76 885,5 tuh krooni. 26 447,9 tuh krooni moodustavad asutuste ja struktuuriüksuste majandamiseelarvete jäägid, mille suunamise kulude katteks korraldab linnavalitsus vastavalt linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra punktile 6.4

Finantseerimiseelarve jääk 76 885,5 tuh krooni kujunes järgnevalt:
tulude ülelaekumine 14 248,9 tuh krooni
kulude alatäitmine 62 636,6 tuh krooni.

Aasta alguse vabade vahendite jäägist on suunatud linna 2008. a kinnitatud eelarvega kulude katteks 28 890,0 tuh krooni ja linnavalitsuse õigusaktidega vastavalt eelarve koostamise korra punktile 6.4 sihtotstarbeliselt kokku 12 168,1 tuh krooni, sh:
hariduskuludeks 10 743,7 tuh krooni
toimetulekutoetuseks 651,5 tuh krooni
laste hoideteenuseks 628,0 tuh krooni
keelehoolduseks 77,4 tuh krooni
arengukava kaasfinantseerimiseks 67,5 tuh krooni
Ülejäänud vabad vahendid (76 885,5-28 890,0-12 168,1) = 35 827,4 tuh krooni on lülitatud eelarve muutmise eelnõusse.

elektri liitumisõiguse tasu esialgne aastaplaan on 100,0 tuh krooni. Vastavalt Linnavalitsuse 26.02.08 korraldusele nr 234 on Ravila Tööstuspargi võrguühenduse müügi loodetav laekumine 1322,0 tuh krooni.

-6 000,0 tuh krooni Haridus- ja teadusministeeriumilt kavandatud toetus lasteaedade pedagoogide palkade korrigeerimiseks laekub mittesihtotstarbelise toetusena;

-6000,0 tuh krooni Haridus- ja teadusministeeriumilt kavandatud toetus lasteaedade õpikeskkonna parendamiseks laekub mittesihtotstarbelise toetusena;
547,0 tuh krooni Kultuuriministeeriumilt Tamme staadioni korvpalliväljakute rajamiseks;
1123,5 tuh krooni Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt teede ja tänavate investeerimistoetus osutus kavandatust suuremaks, esialgses eelarves kinnitatud 24 000,0 tuh krooni ;
-8500,0 tuh krooni linnaliste piirkondade arendamise meetme abikõlbulikuks projektiks ei loetud valgustamata tänavate valgustamise projekti;

8166,0 tuh krooni tasandusfond riigieelarve seaduse §4 lõige 1 alusel;
5704,7 tuh krooni Haridus- ja teadusministeeriumilt kavandatud toetus lasteaedade pedagoogide palkade korrigeerimiseks laekub mittesihtotstarbelise toetusena tasandusfondist riigieelarve seaduse §4 lõige 2 alusel kavandatust 295,3 tuh krooni väiksemana;
5704,7 tuh krooni Haridus- ja teadusministeeriumilt kavandatud toetus lasteaedade õpikeskkonna parendamiseks laekub mittesihtotstarbelise toetusena tasandusfondist riigieelarve seaduse §4 lõige 2 alusel kavandatust 295,3 tuh krooni väiksemana;

2008. aasta jaanuaris laekus erakorraliselt 500 tuh krooni leppetrahvi seoses Raatuse 25 kinnistu hoonestamise kohustuse mittetähtaegse täitmisega ning veebruarikuu laekumine 514 tuh krooni loob eelduse esialgse trahvide eelarve (4450 tuh krooni) suurendamiseks.

21 689,9 tuh krooni üldisteks valitsussektori teenusteks, sh:
21 789,9 rahandusosakonnale tegevuskuludeks, sh:
1789,9 Rahandusministeeriumi 26.02.2008 kirja nr 9-1.2/1080 alusel tuli tasuda hiljemalt 31.03.08 soojalaenuga kohtuasjaga seotud riigi poolt riigilõivu ja õigusabi katteks tasutud ja ringkonnakohtu otsusega Tartu linnalt väljamõistetud kulud;
20 000,0 sama kirjaga kohustati Tartu linna tasuma hiljemalt 30.06.08 laenukohustuse katteks väljamõistetud summast 20 000,0 tuh krooni ja hiljemalt 31.01.2009.a 25 454,6 tuh krooni;
-100,0 avalike suhete osakonna eelarvesse kinnitati tegevuskuludena 100,0 tuh krooni Tartu suusamaratoni teleülekandeks.
25 287,5 tuh krooni majandusele, sh:
25 137,5 linnamajanduse osakonnale, sh:
25 083,5 teede ja tänavate korrashoiuks, millest
146,0 tegevuskuludeks, sh:
146,0 Jaamamõisa 28/30 platside korrastamiseks;
24 937,5 investeeringuteks, sh:
2300,0 kruusakattega tänavate asfalteerimiseks. Kinnitatud eelarvele lisatakse eelmisest aastast ületulevatena täiendavad objektid Ida 8 juurdepääsutee ja Peetri tn (Nurme-Lubja);
8600,0 eelmisest aastast ületulevad vahendid Turu ja Väike Turu kvartali rekonstrueerimiseks. Suurendatakse kinnitatud eelarvet (1400,0 tuh krooni) ;
7400,0 täiendavad tänavate rekonstrueerimise objektid Turu tn (Vabaduse pst -Sadama), Sõpruse silla ja Ihaste tee ühendustänav ning Rebase tn kallasraja projekteerimine ja ehitamine;
3500,0 Vene-Ujula- Narva mnt ristmiku väljaehitamine. Seoses ristmiku projekti valmimisega k a jaanuaris on selgunud ristmiku ja seda Vabaduse sillaga ühendava haru ehitamise projekteerijapoolne taotluseelarve. Esialgses eelarves 3000,0 tuh krooni.
3500,0 Lisada eelarve ülekatete üheksale objektile (eelarve 10 000,0 tuh krooni) kaks uut objekti: Kalda tee ja L. Puusepa (N.Lunini põik-Näituse);
3000,0 sademevee liitumistasuks seoses Kutsehariduskeskuse õpilaskodu, staadioni ja parkla rekonstrueerimiseks vajaliku sadeveekollektori väljaehitamisega (Piima - Sepa tn).
-3362,5 Eelarves on kinnitatud projekteerimiseks 11 000,0 tuh krooni. Seoses Ringtee silla projekteerimise lükkumisega aasta II poolde toimub projekteerimise eest tasumine suuremas osas 2009. aastal. Vähendamise arvel on võimalik lisada täiendava objektina Emajõe tänava promenaad (lõigus Kartuli - Kroonuaia) ja eelmisest aastast ületuleva objektina Vene-Ujula ristmik;
54,0 transpordikorralduseks,sellest
54,0 tegevuskuludeks, sh:
54,0 programmi "Biogaasi võimalikuks kasutamiseks ühistranspordis" eeltöödeks;
150,0 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale
150,0 üldmajanduslikeks arendusprojektideks tegevuskuludena Anne Noortekeskuse (A Le Coq Spordimaja naabruses) detailplaneeringu koostamiseks;
320,6 tuh krooni keskkonnakaitsele (haljastus), sh:
320,6 linnamajanduse osakonnale, sh:
207,3 tegevuskuludeks, sh:
207,3 koerte jalutuspaikade koristuskulude eelarve (160,0 tuh krooni) vajab täiendamist vastavalt läbiviidud hanke tulemusele;
113,3 investeeringuteks, sh:
113,3 Kaarsilla ja Võidu silla vahelise Emajõe promenaadi lõpetamiseks. Lisatakse investeeringute eelarvesse eelmisest aastast ületuleva investeerimisobjektina;
-4600,0 tuh krooni elamu- ja kommunaalmajandusele, sh:
-4600,0 linnamajanduse osakonnale investeeringuteks, sh:
-4800,0 tänavalagustuseks, sh:
-6000,0 valgustamata tänavate valgustamiseks ja valgustuse renoveerimiseks kinnitati eelarvesse 10 000,0 tuh krooni, mille katteks kavandati linnaliste piirkondade arendamise meetme alt riigitoetust 8500,0 tuh krooni. Kuna linnaliste piirkondade arendamise meetme määruse koostamise käigus kitsendati abikõlbulike tegevuste loetelu ja tänavate valgustamine abikõlbulik tegevus ei ole, siis tuleb vähendada valgustamiskulusid riiklike vahendite arvel 8500,0 tuh krooni ja suurendada linna vahendite arvel 2500,0 tuh krooni. Kokku jääb valgustamata tänavate valgustamise eelarveks 4000,0 tuh krooni;
1200,0 Lai ja Jakobi tänavate tänavavalgustuse projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seoses tänavate planeeritava ülekatmisega ning asjaoluga, et valgustus ei vasta nõuetele, on otstarbekas üheaegselt tänava rekonstrueerimisega ehitada välja ka valgustus maakaabli ja metallpostidega (Toomemäe poolsel küljel vanalinna postide ja laternatega);
200,0 kalmistutele, sh:
200,0 Pauluse kalmistu külastajate WC projekteerimise ja ehitamise eelarve täiendamiseks. Linna eelarves on kinnitatud objektile 400,0 tuh krooni. WC ehitus läheb kavandatuga võrreldes kallimaks invaliididele mõeldud tualetti ehitamise tõttu.
2813,4 tuh krooni vaba ajale ja kultuurile, sh:
919,4 kultuuriosakonnale tegevuskuludeks, sh:
750,0 spordibaasidele, sh:
750,0 A. Le Coq Sport spordimaja ja teiste spordibaaside toetuse täiendamiseks. Kinnitatud eelarves 3760 tuh krooni. SA Tartu Sport vajab täiendavaid vahendeid seoses üldise hinnatõusuga laste ja noortega tegelevate klubidele Tamme staadioni ja teiste harjutusväljakute madalamate hindadega rentimise kompenseerimiseks;
-35,6 laste muusika- ja kunstikoolidele,sh:
64,4 alampalga tõusuks. Esialgses eelarves on kinnitatud personalikulud arvestusega, et alampalk on 4000 krooni. Riik kinnitas alampalga määraks 4350 krooni.
-100,0 Kaunase pst 23 asuv II Muusikakool on tasunud seni kogu maja elektrienergia eest. Alates 01.02.08 on sõlmitud leping Linnaraamatukogu ja Eesti Energia vahel, millest vahendite ümberpaigutus raamatukogu eelarve kasuks;
22,4 laste huvialamajadele ja -keskustele alampalga tõusuks;
144,8 raamatukogudele,sh:
44,8 alampalga tõusuks;
100,0 Anne haruraamatukogu elektrienergia eest tasumiseks;
11,2 Tiigi Seltsimajale alampalga tõusuks;
26,6 muuseumidele alampalga tõusuks.
1894,0 tuh krooni linnavarade osakonnale spordibaaside investeeringuteks, sh:
1094,0 Tamme staadioni kahel korvpalliväljakul asfaltkatte asendamiseks pehme kattega;
800,0 mittetulundusühingule Sõudmise ja Aerutamise klubi "Tartu" Ranna tee 3 sõudebaasi juurdeehitustööde (karkassitööde) kaasfinantseerimiseks. MTÜd toetab ehitustööde rahastamisel ka Kultuuriministeerium;
5460,9 tuh krooni haridusele, sh:
3410,9 haridusosakonnale, sh:
1391,5 lasteaedadele, sh:
1291,5 tegevuskuludeks, millest:
-250,5 finantseerimiseelarvest, sh:
-250,5 lasteaedade pedagoogide palkade korrigeerimiseks laekub riigilt vähem 295,3 tuh krooni, mis kaetakse linna finantseerimiseelarvest 32,1 tuh krooni ulatuses. Alampalga tõusu katteks vajaminevast summast kaetakse linna finantseerimiseelarvest 12,7 tuh krooni (muutus kokku -295,3+32,1+12,7=-250,5);
1542,0 majandamiseelarve omatulude arvel, sh:
893,3 alampalga tõusuks kulub kokku 906,0 tuh krooni, millest kaetakse linna finantseerimiseelarvest 12,7 tuh krooni;
385,5 lasteaedadele õppevahendite soetamiseks. Lastevanematelt laekuvatest vahenditest (majandamiseelarve) on ette nähtud 25% kasutada õppevahendite soetamiseks;
263,2 lasteaedade pedagoogide palkade korrigeerimiseks on vaja 295,3 tuh krooni, millest kaetakse linna finantseerimiseelarvest 32,1 tuh krooni;
100,0 investeeringuteks, millest
100,0 investeerimistoetus eralasteaed Cippolinole ettekirjutuste täitmiseks.
321,8 põhikoolide tegevuskuludeks, sh:
202,7 alampalga tõstmiseks;
119,1 erakoolidele uue õppeaasta remonditoetuse eraldamiseks. Haridusministeerium on riigi tasandusfondist eraldatavate hariduskulude mahus arvestanud remonditoetust ka erakoolidele. Linna eelarvest on praegu eraldatud erakoolidele (sh gümnaasiumid) 887 tuh krooni, arvestuslik kulu on 1121,1 tuh krooni.;
1317,4 gümnaasiumide tegevuskuludeks, sh:
1202,4 alampalga tõstmiseks;
115,0 remonditoetuseks erakoolidele.
49,2 täiskasvanute gümnaasiumi tegevuskuludeks -alampalga tõstmiseks;
31,0 Maarja koolitegevuskuludeks - alampalga tõstmiseks;
300,0 muudeks hariduskuludeks,sh:
300,0 investeeringud ettekirjutuste täitmiseks. Investeeringute eelarves on ettekirjutuste täitmiseks kinnitatud vahendeid 2500,0 tuh krooni.
2050,0 linnavarade osakonnale investeeringuteks, sh:
2050,0 Kummeli tn lasteaia projekteerimiseks.
14 510,0 tuh krooni sotsiaalsele kaitsele, sh:
30,0 sotsiaalabi osakonnale tegevuskuludeks alampalga tõstmiseks, sh 18,0 tuh krooni Tähtvere Päevakeskusele, 6,0 tuh krooni Tartu Hooldekodule ja 6,0 tuh krooni asutusele Varjupaik;
14 480,0 linnavarade osakonnale investeeringuteks, millest
14 000,0 eakate hoolekandeasutuste - Hooldekodu juurdeehitise eelarve (esialgne eelarve 28 100,0 tuh krooni) täiendamiseks eelmisest aastast ületulevate kasutamata vahendite arvel. 2007. a eelarve 25 000,0 tuh krooni täideti 11 000,0 tuh krooni.
200,0 muude laste hoolekandeasutuste - Laste Turvakodu keldriruumide ümberehitamise- ja väliskommunikatsioonide projekteerimiseks. Seoses vajadusega osutada laste päevakeskuse teenust Turvakodu baasil (seni kesklinnas teenust pakkunud MTÜ Kristlik Kodu ei pidanud käesoleval aastal teenuse osutamist võimalikuks) on vaja kasutusele võtta maja keldriruumid;
280,0 muuks riskirühmade sotsiaalseks kaitseks -Rahu 15 piirkonnakeskuse 13 akna vahetuseks, ruumide sanitaarremondiks ja fuajee arvel kabineti tekitamiseks.