Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Riia, Väike-Tähe ja Võru tänavaga piirneva kvartali detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
2. Info välisvalgustusest ja valgusreostusest Tartus. Selle reguleerimise võimalused
(inimese ja linnalooduse vaatenurgad)
3. Keskkonnateavitused 1789 infotelefonile ja teistesse ametlikesse kanalitesse
(kasutamise võimalused, statistika, senised lahendused ja plaanid)

Irja Alakivi andis edasi info, et 17. jaanuaril kell 10.00 toimub Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Maastikuarhitektuuri õppetoolis IV korrusel ruumis 403A arutelu teemal KAHOS ja Sanatooriumi pargi näide. Kõik, kes soovivad osaleda, võivad kohale minna ja oma panuse anda.

1. Riia, Väike-Tähe ja Võru tänavaga piirneva kvartali detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Kuulati ruumiloome osakonna juhataja Kertu Vuksi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Kertu Vuksi ja Aire Priksi vastuseid neile.

Tutvustati olemasolevat olukorda, asukohaskeemi, üldplaneeringu ja muinsuskaitse eritingimusi ning kehtetuks tunnistamise põhjendust. Krundi omanik soovib 1999. aastal kehtestatud detailplaneeringu Riia tn 14 krundi osas kehtetuks tunnistada, et vastavalt linna üldplaneeringule ja muinsuskaitse eritingimustele viia alal läbi arhitektuurivõistlus ja püstitada ärihoone. Kehtiv detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus, kuna näeb ette olemasoleva hoone säilimise. Uuest detailplaneeringu koostamisest on võimalik loobuda ja määrata ehitusõigus projekteerimistingimustega, kui kavandatava hoone paiknemine ja kõrgus järgivad muinsuskaitse eritingimusi, hoone suurim lubatud ehitisealune pind jm ehituslikud ja arhitektuursed tingimused määratakse linnaehitusliku analüüsi alusel ning parima lahenduse leidmiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt avalikkuse kaasamist, projekteerimistingimuste menetluse erinevusi ja avalikkuse kaasamise kvaliteeti võrreldes detailplaneeringu koostamise menetlusega, muinsuskaitse eritingimusi, riigikaitselises piiranguvööndis ehitamist ning põhjusi, miks uut detailplaneeringut ei tehta.

Irja Alakivi oli seisukohal, et kuna tegemist on kesklinnaga, riigikaitselises piiranguvööndis oleva kohaga ning arhitektuuriväärtusliku hoonega, siis ei ole detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ja ehitusõiguse määramine projekteerimistingimustega õigustatud ega asjakohane. Projekteerimistingimused ei lähe avalikule väljapanekule, aga detailplaneering läheb. Suurte probleemide ärahoidmiseks oleks õige tunnistada detailplaneering kogu kvartali osas kehtetuks ning kehtestada uus.

Jaak Laineste oli samuti seisukohal, et tuleks kindlasti uus detailplaneering teha, sest tegemist on kesklinnas olulise kohaga ja avalikkus peaks olema protsessi tõhusamalt kaasatud.

Kertu Vuks selgitas, et haldusmenetlust läbiviiv haldusorgan peab haldusmenetluse käigus lähtuma haldusmenetluse eesmärgist ning vajadusest viia menetlus läbi võimalikult efektiivselt. Uue detailplaneeringu koostamine ei ole käesoleval juhul vajalik, sest linn saab kaaluda ehitise püstitamist projekteerimistingimuste määramise menetluses. Ülejäänud kvartali osas on planeering juba ellu viidud. Avalikkus kaasatakse läbi linna veebilehe ja läbi meedia. Naabritel on samasugune võimalus oma huvide kaitsmiseks nii detailplaneeringu kui projekteerimistingimuste menetluses. Linna hinnangul on naabrid kaasatud ja nende huve arvestatud.

Komisjon otsustas 6 poolthäälega eelnõud toetada. Irja Alakivi oli vastu, Aivar Sööt erapooletu.

2. Info välisvalgustusest ja valgusreostusest Tartus. Selle reguleerimise võimalused (inimese ja linnalooduse vaatenurgad)
Kuulati linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Rein Haagi ja Ülle Maueri vastuseid neile.

Tartu linnale kuulub linnamajanduse osakonna haldusalas 16 300 valgustit (tänavad, pargid, mänguväljakud, spordiplatsid, fassaadivalgustid, disainvalgustid) ja linnavarade osakonna haldusalas on orienteeruvalt 1000 valgustit (koolid, lasteaiad, spordiplatsid jm linnale kuuluv kinnisvara). Alates 2010. aastast on järk-järgult üle mindud LED-valgustitele ja märkimisväärses osas on uuendatud pargivalgustust. Praeguseks on 99% Tartu avalikest valgustitest LED-valgustid. Linna haldusalas olevat valgustust dimmerdatakse öötundidel eesmärgiga minimeerida valgusreostust ja säästa elektrienergiat. Toodi välja peamised valgusreostuse tekkimise põhjused ning võimalikud meetmed selle vähendamiseks.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt erakinnistutel asuvaid valgustuspaigaldisi, suurte kaubanduskeskuste seintel olevate reklaamide ööseks väljalülitamist või tumedamaks reguleerimist, tanklate reklaame ning valguse dimmerdamise kellaaegade avalikustamist.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Keskkonnateavitused 1789 infotelefonile ja teistesse ametlikesse kanalitesse (kasutamise võimalused, statistika, senised lahendused ja plaanid)
Kuulati linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Rein Haagi ja Ülle Maueri vastuseid neile.

Ülevaade anti perioodil 01.01.2023 - 16.12.2024 infotelefonile 1789, infosüsteemile „Ametnik vastab“ ning keskkonnateenistusele otse esitatud pöördumiste kohta. Kokku laekus 6152 pöördumist, millest keskkonna valdkonna pöördumisi oli 119. Pöördumiste sisu tutvustati valdkondade kaupa. Enamus teavitusi olid linnapuhastuse, prügi vedamise, parkimise, teede lagunemise, müra, valgusreostuse ning lindude ja loomade kohta.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt infoliinide kasulikkust, piisavust, visiooni, teisi teavitamise võimalusi, saabunud teadete prioriseerimist, autoromudest teavitamist ning vareste kolooniatega tegelemist.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Kohapeal algatatud küsimused

Mati Malm tegi hiljutistest ekstreemsetest lumesadudest ja mahalangenud puudest linnas ajendatult ettepaneku üle vaadata Tartu Linnavolikogu 01.07.2004 määrus nr 79 „Puu raiumiseks loa andmise kord“, mis on 20 aastat vana ning vajaks ilmselt kaasajastamist.