Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, § 22 lõike 2 ning jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõigete 1 ja 2 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruses nr 29 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 5 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Küttekoldes, välikaminas või tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kuivi oksi.";
2) paragrahvi 4 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Olmejäätmete tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmist liiki jäätmeid:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
8) pakendid;
9) puit;
10) tekstiil;
11) suurjäätmed;
12) probleemtoodete jäätmed;
13) ravimijäätmed;
14) ohtlikud jäätmed.";
3) paragrahvi 4 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Kinnistul peab olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti ning biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida samal kinnistul või viia jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule.";
4) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41-43 järgmises sõnastuses:
"(41) Kuni nelja korteriga kinnistul ei pea olema biojäätmete kogumismahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse käesoleva eeskirja § 16 kohaselt samal kinnistul ning linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt on saadud selleks nõusolek.
(42) Jäätmevaldaja esitab köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise nõusoleku saamiseks linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale taotluse koos kasutatava kompostimisnõu (kompostri) fotoga Tartu linna jäätmevaldajate registri kaudu. Kui see ei ole võimalik, siis esitab jäätmevaldaja allkirjastatud taotluse koos kasutatava kompostimisnõu (kompostri) fotoga linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale.
(43) Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse teenistuja kontrollib vajadusel kohapeal kompostimisnõu (kompostri) olemasolu, selle toimimist ning tekkiva komposti kohapeal kasutamise võimalust ja otsustab köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise nõusoleku andmise või nõuoleku andmisest keeldumise 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumisest ja teeb jäätmevaldajate registrisse sellekohase märke.";
5) paragrahvi 4 lõiget 9 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
"5) jäätmeid, mille liigiti kogumine tekkekohal on kohustuslik tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 1.";
6) paragrahvi 4 lõikes 10 asendatakse sõnad "biolagunevad jäätmed" sõnaga "biojäätmed" vastavas käändes;
7) paragrahvi 5 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga mitte harvem kui üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga kinnistu segaolmejäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.";
8) paragrahvi 5 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(6) Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt:
1) üks kord nelja nädala jooksul üksikelamu ja kuni nelja korteriga kinnistul;
2) üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul;
3) üks kord nädalas kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel.";
9) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekst "EVS-EN-840-1:2012 standardile" tekstiga "kehtivale standardile EVS-EN-840";
10) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekst "EVS-EN 13071-2:2008+A1:2013 standardile" tekstiga "kehtivale standardile EVS-EN 13071";
11) paragrahvi 8 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"3) biojäätmed.";
12) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 3 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Piirkond 3 on piiritletud järgmiselt: Jaama tn, Kadaka tn, Anne tn, Kalda tee, kinnistute Kalda tee 17 ja Kalda tee 27; Kalda tee 15, Kalda tee 27, Kalda tee 39 ja Ihaste põik 40; Kalda tee 11, Ihaste põik 40 ja Ihaste tee 2b // 2c // 2d // 2e; Ihaste tee 2a ja Ihaste tee 2b // 2c // 2d // 2e; Ihaste tee 7b ja Ihaste tee 11 vaheline piir, Emajõgi, linna piir, Jaama tn;";
13) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 4 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Piirkond 4 on piiritletud järgmiselt: Jaama tn, Kadaka tn, Anne tn, Kalda tee, kinnistute Kalda tee 17 ja Kalda tee 27; Kalda tee 15, Kalda tee 27, Kalda tee 39 ja Ihaste põik 40; Kalda tee 11, Ihaste põik 40 ja Ihaste tee 2b // 2c // 2d // 2e; Ihaste tee 2a ja Ihaste tee 2b // 2c // 2d // 2e; Ihaste tee 7b ja Ihaste tee 11 vaheline piir, Emajõgi, linna piir, Jaama tn.";
14) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõnad "biolagunevad jäätmed" sõnaga "biojäätmed";
15) paragrahvi 16 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kahjurite, loomade (sealhulgas näriliste) ja lindude eest kaitstud kinnises kompostimisnõus (kompostris) tingimusel, et tekkivat komposti on võimalik kasutada samal kinnistul ning selleks on saadud käesoleva eeskirja § 4 lõike 43 kohane nõusolek (nõusolekut ei ole vaja, kui biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid antakse üle ka biojäätmete kogumismahutiga).";
16) paragrahvi 19 pealkirjas ja paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõnad "ehitus- ja lammutusprahi" sõnadega "ehitus- ja lammutusjäätmete";
17) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
"9) säilitama kahe aasta jooksul või kasutusloa nõude korral kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist jäätmekäitlejale.";
18) paragrahvi 19 lõike 3 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"5) mineraalsed jäätmed (tellised, betoon, kivid, plaadid, keraamika jm);";
19) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
"8) klaas.";
20) paragrahvi 19 lõige 4 ja paragrahvi 22 lõiked 1-3 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
"(4) Käesoleva eeskirja § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud nõue rakendub alates 1. jaanuarist 2025. a.".
Tartu linna jäätmehoolduseeskirja (edaspidi JHE) muutmise eelnõu esitatakse seoses jäätmeseadusest tulenevate uute nõuetega jäätmete liigiti kogumisel. Olulisemad muudatused on seotud biojäätmete liigiti kogumise korraldamisega. Kohalik omavalitsus peab hiljemalt 31. detsembriks 2023 korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid tekkekohal ei kompostita (jäätmeseadus (JäätS) § 31 lg 4 ja § 13612 ning keskkonnaministri 3. juuni 2022. a määruse nr 28 "Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" (edaspidi sortimismäärus) § 2 ja § 3). Nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (artikkel 22).
Linnavalitsus teeb ettepaneku teha JHE alljärgnevad muudatused.
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse JHE § 2 lõikes 5 sätestatud jäätmete põletamise nõudeid.
HE § 2 lõike 5 kohaselt võib küttekoldes põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Muudatuste kohaselt lubatakse immutamata ja värvimata puitu ning kuivanud oksi põletada ka välikaminas ja tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas. Välja jäetakse võimalus põletada kiletamata paberit või kartongi, kuna paberi ja kartongi puhul on olemas toimivad ringlussevõtu lahendused. Paber ja kartong tuleb suunata taaskasutusse, et täita olmejäätmete ringlussevõtu eesmärke.
2. Eelnõu § 1 punktiga 2 viiakse JHE § 4 lõige 1 kooskõlla sortimismääruses sätestatud nõuetega.
JHE § 4 lõikesse 1 lisatakse liigiti kogutavate jäätmeliikide loetelusse ravimijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning jäetakse välja üle jäävad segaolmejäätmed, sest segaolmejäätmeid ei koguta liigiti, vaid need on jäätmed, mis jäävad üle jäätmete liigiti kogumisel.
3. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täpsustatakse biojäätmete liigiti kogumise nõudeid (JHE § 4 lg 4-43)
JHE § 4 lõike 4 sõnastust muudetakse. Kui JHE § 4 lõike 4 kohaselt on biojäätmete jaoks eraldi kogumismahuti paigaldamine kohustuslik kinnistutel, kus on vähemalt 5 korterit või tekib biojäätmeid vähemalt 80l nädalas, siis muudatuse kohaselt peab kinnistul olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti ning need tuleb üle anda jäätmevedajale. Aia- ja haljastujäätmete käitlemiseks antakse rohkem võimalusi.
JHE § 4 täiendatakse lõigetega 41-43.
Biojäätmete kogumismahuti asendamist kompostimisega saavad taotleda kuni nelja korteriga kinnistud juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse samal kinnistul ning linnamajanduse osakonnalt on saadud nõusolek köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks (§ 4 lg 41). Nõusoleku saamiseks tuleb esitada taotlus koos kasutatava kompostimisnõu (kompostri) fotoga Tartu linna jäätmevaldajate registri online versiooni kaudu linna veebilehel. Kui see ei ole võimalik, tuleb allkirjastatud taotlus ja foto esitada linnamajanduse osakonnale (§ 4 lg 42). Linnamajanduse osakond otsustab nõusoleku andmise või nõusoleku andmisest keeldumise 30 kalendripäeva jooksul (§ 4 lg 43).
4. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse JHE § 4 lõiget 9 punktiga 5, milles keelatakse segaolmejäätmete kogumismahutitesse panna jäätmeid, mille liigiti kogumine tekkekohal on JHE § 4 lõike 1 kohaselt kohustuslik. Muudatuse eesmärk on tagada jäätmete liigiti kogumine tekkekohal ning vältida materjalide sattumist segaolmejäätmete hulka, kus nende ringlusesse võtmine on võimatu.
5. Eelnõu § 1 punktidega 6, 11, 14 muudetakse JHE § 4 lõiget 10, § 8 punkti 3, § 11 lõiget 3, asendades termin "biolagunevad jäätmed" terminiga "biojäätmed".
JäätS § 5 kohaselt on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
JäätS § 51 kohaselt on biojäätmed aia- ja haljastujäätmed, toidu- ja köögijäätmed ja toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed toidu- ja köögijäätmetega.
Kuna biolagunevad jäätmed on laiem mõiste kui biojäätmed (sisaldab ka näiteks paberit), aga biojäätmete puhul peetakse silmas vaid aia- ja haljastujäätmeid ja toidu- ja köögijäätmeid, on täpsustus vajalik.
6. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse JHE § 5 lõikes 4 sätestatud segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise sagedust.
JHE § 5 lg 4 kohaselt tuleb segaolmejäätmete mahuteid tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, tiheasustusalal tuleb segaolmejäätmete kogumismahutit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga kinnistu segaolmejäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
JHE § 5 lg 4 muudatusega võimaldatakse segaolmejäätmete mahuti tühjendamist kogu linna territooriumil, see on nii tihe- kui hajaasustusalal minimaalselt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Harvem on segaolmejäätmete vedu võimalik lubada, kuna kõikidel kinnistutel kogutakse jäätmed, sh biojäätmeid, liigiti. Kehtima jääb kümne ja enama korteriga kinnistu segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamissagedus.
7. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse JHE § 5 lõikes 6 sätestatud biojäätmete kogumismahutite tühjendamise sagedust.
JHE § 5 lõike 6 kohaselt tuleb biojäätmete kohumismahutit tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Üksikelamu ja kuni üheksa korteriga elamu biojäätmete mahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, muudel juhtudel üks kord nädalas.
JHE § 5 lõike 6 muudatustega muudetakse biojäätmete kogumismahutite tühjendamise sagedust üksikelamuga ja kuni üheksa korteriga kinnistul, vastavalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul üksikelamuga ja kuni nelja korteriga kinnistul ning üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul. Kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel jääb kehtima tühjendamissagedus vähemalt üks kord nädalas.
8. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 ajakohastatakse JHE § 6 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud viiteid standarditele, millele mahutid peavad vastama.
9. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 ajakohastatakse JHE § 9 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud jäätmeveopiirkondade piiride kirjeldust.
10. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse JHE § 16 lõiget 2 täpsustades nõudeid kompostimisnõule (kompostrile) ja kehtestades tingimuse, et kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult siis, kui tekkivat komposti on võimalik kasutada samal kinnistul ja linnamajanduse osakond on andnud kompostimiseks nõusoleku. Nõusolekut kompostimiseks ei ole vaja siis, kui biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid antakse üle ka biojäätmete kogumismahutiga.
11. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse JHE § 19 pealkirja ja § 19 lõiget 1 asendades termini "ehitus- ja lammutusprahi" terminiga "ehitus- ja lammutusjäätmed". Muudatus on tingitud jäätmeseaduse vastavast muudatusest.
12. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse JHE § 19 lõiget 2 punktiga 9, milles kohustatakse jäätmevaldajat säilitama kahe aasta jooksul või kasutusloa nõude korral kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist.
Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu kohaselt pärsib ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu suurendamist vähene ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ehitus- ja lammutusobjektidel. Ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlussevõetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete valikuline lammutamine ning jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas. Muudatuse eesmärgiks on edendada ehitusjäätmete liigiti kogumist, et võimaldada ehitusjäätmete ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses.
13. Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 19 muudetakse JHE § 19 lõikes 3 sätestatud liigiti kogutavate ehitusjäätmete loetelu, loetelu viiakse kooskõlla JäätS § 71 lõike 2 punktiga 7.
14. Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks JHE § 19 lg 4 ja § 22 lõiked 1-3.
JHE § 19 lg 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna säte ei ole kooskõlas ehitusjäätmete liigiti kogumise ning materjalide ringlussevõttu edendamise eesmärgiga.
JHE § 22 lõiked 1-3 tunnistatakse kehtetuks, kuna need on JHE rakendussätted, mis on realiseeritud.
15. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse JHE § 22 lõikega 4, mille kohaselt rakendub JHE § 4 lõike 1 punktis 10 sätestatud nõue koguda olmejäätmete tekkekohas liigiti tekstiilijäätmeid alates 1. jaanuarist 2025. a. Tartus on olemas tekstiili üleandmise võimalused, kuid probleemiks on tekstiili käitlemise lahenduste puudumine. Üleriigiliselt jõustub tekstiili liigiti kogumise kohustus 01.01.2025 ja linna jäätmehoolduseeskiri järgib seda tähtaega.
Tartu linna jäätmehoolduseeskirija terviktekst muudatustega..docx
-------------------------------
Majanduskomisjoni 06.09.2023 koosoleku protokoll nr 23:
1. Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruse nr 29 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" muutmine
...............
Mart Hiob tegi ettepaneku tõsta korterite arvu, mille puhul on lubatud taotleda biojäätmete kogumismahutist loobumist, kuni 10 korteri peale (praegu on eelnõus kuni 4 korterit).
Otsustati:
1.1. teha linnavalitsusele ettepanek kaaluda jäätmehoolduseeskirja täiendamist nii, et oleks lubatud kompostri või biojäätmete mahuti ühiskasutus;
1.2. linnavalitsusel pöörata suurt tähelepanu teema kommunikatsioonile ja anda komisjonile novembris ülevaade määruse muudatuste rakendamise ettevalmistustest;
1.3. suunata eelnõu volikogu istungile.
Linnavalitsuse 11.09.2023 istungi protokoll nr 73:
1. Muudatusettepanekud Tartu Linnavolikogu menetluses oleva määruse "Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruse nr 29 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" muutmine" eelnõule
KUULATI: Raimond Tamme ettekannet
OTSUSTATI: 1.1. esitada linnavolikogu menetluses oleva määruse "Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruse nr 29 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" muutmine" eelnõule järgmised muudatusettepanekud:
1.1.1. arvestades linnavolikogu majanduskomisjoni 06.09.2023 koosolekul esitatud majanduskomisjoni ettepanekut ja Mart Hiobi ettepanekut muuta eelnõu § 1 punktis 4 määruse § 4 lõike 41 sõnastust järgmiselt:
„(41) Kuni kümne korteriga (k.a) kinnistul ei pea olema biojäätmete kogumismahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse käesoleva eeskirja § 16 kohaselt samal kinnistul ning linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt on saadud selleks nõusolek. Ühise kompostimisnõu (kompostri) kasutamine on lubatud üksnes kahel kõrvuti asetseval kinnistul.";
1.1.2. linnavalitsus teeb ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4 määruse § 4 lõike 43 sõnastust järgmiselt:
„(43) Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse teenistuja hindab kompostimisnõu (kompostri) mahu piisavust, kontrollib vajadusel kohapeal kompostimisnõu (kompostri) olemasolu, selle toimimist ning tekkiva komposti kohapeal kasutamise võimalust ja otsustab köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise nõusoleku andmise või nõuoleku andmisest keeldumise 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumisest ning teeb jäätmevaldajate registrisse sellekohase märke.".
Terviktekst_uus.docx
Selgitus
Kompostri või biojäätmete mahuti ühiskasutus
Kehtivas Tartu linna jäätmehoolduseeskirja (edaspidi JHE) § 4 lõikes 8 on sätestatud mahutite, sh biojäätmete mahutite ühiskasutuse tingimused. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.
Kompostimisnõu (kompostri) ühiskasutus ei ole JHE hetkel sätestatud, kuid selle lubamine võib linnavalitsuse hinnangul olla lubatav kahel kõrvuti asetseval kinnistul.
Korterite arv kinnistul, mille puhul on lubatud taotleda biojäätmete kogumismahutist loobumist
Uuest aastast alates on biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik kõikidel kinnistutel. Kodumajapidamistel on võimalik valida, kas korraldada biojäätmete kompostimine omal kinnistul või anda jäätmed üle vedajale, kes korraldab käitluse ise.
Linnavolikogu menetluses oleva JHE muutmise eelnõus on kompostimise piiriks toodud nelja korteriga kinnistud. Suurema arvu korteritega kinnistute puhul võib tekkida probleeme korteriomanike vahelise koostööga, samuti peaks kompostimisnõu (kompostri) maht olema piisavalt suur, et mahutada kõikide elanike biojäätmed ka talvisel perioodil.
Kompostimine on keerukam lahendus, kui biojäätmete veo tellimine. Kvaliteetse komposti valmistamiseks tuleb sellega pidevalt tegeleda, lisada tuleb vajadusel tugiaineid, talvel reeglina kompostimise protsess peatub jms. Probleemiks võib osutuda ka komposti kasutamine samal kinnistul.
Samas on võimalik, et Tartus leidub (öko)kogukondi, kes soovivad ühiselt biojäätmeid kompostida ning neil on olemas võimalused komposti kasutamiseks samal kinnistul.
Linnavalitsus nõustub Mart Hiobi ettepanekuga. Muudatuse kohaselt ei pea kuni kümne korteriga (k.a) kinnistul olema biojäätmete kogumismahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse JHE § 16 kohaselt samal kinnistul ning linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt on saadud selleks nõusolek.
Mõlemad muudatused on sätestatud eelnõu § 1 punktis 4 määruse § 4 lõike 41 muutmise ettepanekus.
Linnavalitsuse ettepanek eelnõu muutmiseks
Seoses korterite arvu suurendamisega kinnistul, kus kompostimine on lubatud, on oluline, et kompostimisnõu (kompostri) maht oleks piisav, et mahutada kõikide elanike biojäätmed, sh ka talvisel perioodil, kui kompostimise protsess on peatunud.
Lähtudes eeltoodust teeb linnavalitsus ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4 määruse § 4 lõike 43 sõnastust ja anda köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise nõusoleku andmisel õigus hinnata kompostimisnõu (kompostri) mahu piisavust. Komposter peaks mahutama vähemalt kasutajate kolme kuu biojäätmete koguse. Kompostimisnõu (kompostri) mahu ebapiisavus oleks üheks nõusolekus andmisest keeldumise aluseks.
