Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Informatsioon reservfondi kasutamisest 2022. aastal
2. Audiitori ülevaade Tartu linna 2022. a majandusaasta aruandest
3. Informatsioon Tartu linna spordivaldkonna toetuste kohta
4. Informatsioon vaimse tervise ja kiusuennetuse programmide kuludest Tartu linna haridusasutustes 2023. aastal
5. Kohal algatatud küsimused

Silver Kuusik tegi ettepaneku 4. päevapunkti „Informatsioon vaimse tervise ja kiusuennetuse programmide kuludest Tartu linna haridusasutustes 2023. aastal“ arutamine lükata ettekandjast tuleneval põhjusel edasi järgmisele revisjonikomisjoni koosolekule.
Komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga.

1. Informatsioon reservfondi kasutamisest 2022. aastal
Kuulati abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Priit Humala vastuseid neile.

2022. aasta reservfondi suuruseks kinnitati esialgse eelarvega 750 000 eurot, I lisaeelarvega suurendati reservfondi 500 000 euro võrra. Lõplikuks reservfondi suuruseks kujunes 1 250 000 eurot. Linnavalitsus tegi reservfondist eraldisi 1 120 374 eurot ehk 90%. Eraldamata jäi 129 626 eurot.
Eraldiste kohta anti valdkonniti täpsem ülevaade ja tutvustati korduvtoetusi. Reservfondi vahendeid on kulunud kõige enam, 26%, vabaaja ja kultuuri kui ka üldvalitsemise valdkonnale. Investeerimiskuludeks eraldati 261 612 eurot, tegevuskuludeks 858 762 eurot, toetusi anti 302 762 eurot, personalikuludeks 233 534 eurot, majandamiskuludeks 314 312 eurot ja muudeks kuludeks 8 154 eurot.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt korduvtoetusi, Ukraina toetamisega seotud eraldisi, rahuldamata jäänud taotlusi ning reservfondist eraldatud personali- ja koolituskulusid.

Kadri Leetmaa esitas kirjalikult ettepaneku, et linnavalitsuse poolt seataks sisse taotluste jälgimine 3-4 aasta lõikes ning jälgitaks põhimõtet, et reservfond ei kujuneks ühe organisatsiooni jaoks regulaarseks toetusallikaks. Võimalusel esitada trendijoonised sagedasemate reservfondist toetuse saajate kohta järgmisel komisjoni koosolekul.

Anneli Kannus oli seisukohal, et reservfond peaks olema ootamatusteks ning aastast-aastasse korduvad eraldised, personalikulud ning gümnasistide kuld- ja hõbemedalikulud ei peaks olema reservfondis, vaid kajastuma eelarve põhikuludes. Ta tegi ettepaneku linnavalitsusel korralikult üle vaadata, millised eraldised reserfondi jäävad ja millised panna järgmise aasta eelarvesse.

Komisjon otsustas:
1.1. võtta info teadmiseks;
1.2. teha linnavalitsusele ettepanek, et aastast-aastasse korduvad eraldised ja personalikulud
leiaks edaspidi kajastamist linnaeelarves, mitte reservfondis.

2. Audiitori ülevaade Tartu linna 2022. a majandusaasta aruandest
Kuulati KPMG Baltics OÜ vandeaudiitor Siim Külasepa ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Siim Külasepa vastuseid neile.

KPMG Baltics teostas vastavalt audititeenuse lepingule Tartu Linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi 2022. a majandusaasta kohta. Ülevaade anti riskihinnangutest seoses Tartu Linna auditiga ja auditi tulemustest. Toodi välja auditi olulised komponendid ja fookusteemad. Olulisemad fookusteemad olid kulude ja kohustiste täielikkus ja täpsus, võlakoormus, tehingud seotud osapooltega ning raamatupidamise aastaaruande esitlusviis ja avalikustatud informatsiooni piisavus ja asjakohasus. Hinnati Tartu linna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete, arvestushinnangute ja aastaaruandes avalikustatava info asjakohasust. Toodi välja tähelepanekud ja parandused. Mittevastavusi seadusandlusega ei tuvastatud.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Informatsioon Tartu linna spordivaldkonna toetuste kohta
Kuulati kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakovi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Sten Svetljakovi ja Veljo Lambi vastuseid neile.

Ülevaade anti kogu Tartu linna spordivaldkonna toetustest, mis puudutavad spordiprojektide, esindusvõistkondade, huvihariduse ja -tegevuse, spordirajatiste, tippspordi ning mobiilsuse toetusi.
Kõiki toetusi ja spordivaldkonna preemiaid tutvustati põhjalikumalt liikide kaupa. Toodi välja nende peamised eesmärgid, andmise põhimõtted, taotlemise tingimused, toetuste ja preemiate suurused ning suuremad saajad.
Tutvustati ka spordipaikade ja -rajatiste investeeringuid. Viimaste aastate suuremad investeeringud on Variku spordikeskus, Annemõisa jalgpallihall, Turu tn spordihoone vehklemissaal, Emajõe ujula rannaala, Tähtvere pump-track jalgratta krossirada ja Tähtvere Spordipark välijõulinnak.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt linna esindusvõistkonna toetust, spordivaldkonna premeerimise süsteemi, motospordialade toetamist ning koolisporti.

Helmer Jõgi tegi ettepaneku koolisporti rohkem toetada.

Komisjon võttis info teadmiseks.

5. Kohal algatatud küsimusi ei olnud.