Otsus nr. 324


TARTU LINNAVOLIKOGU
OTSUS

Tartu	22. veebruar 2012. a. nr 324
Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamine

Kohaliku omavalitsusüksuse üheks peamiseks seadusest tulenevaks kohustuseks on oma haldusterritooriumil elavatele isikutele üldhariduse (põhihariduse ja üldkeskhariduse) omandamiseks tingimuste loomine. Selleks peab kohalik omavalitsusüksus üleval vajalikul arvul õppeasutusi. Seejuures on kohalikule omavalitsusüksusele pandud mitmeid erinevaid ülesandeid võimaluste loomisel kohustusliku põhihariduse ja vabatahtliku üldkeskhariduse andmiseks.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 6 punkti 1 kohaselt peab kvaliteetne üldharidus olema võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 kohaselt tagab vald või linn koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Sama seaduse § 7 lõige 3 näeb üldkeskhariduse osas aga ette, et igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et kooli pidamisel tuleb tagada riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Gümnaasiumi pidamisel tuleb täiendavalt tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada valikõppeainetest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.

Viidatud õigusnormidest nähtuvalt on kohalikele omavalitsusüksustele pandud erinevad ülesanded

põhihariduse

ja üldkeskhariduse tagamisel. Esimesel juhul on kohustus tagada kõikidele haldusterritooriumil elavatele isikutele õppekoht põhikoolis ja teisel juhul on kohustus tagada üldkeskhariduse omandamise võimalus maakonna tasandil. Mõlema haridustaseme puhul on siiski üheselt nõutud, et kvaliteetne üldharidus peab olema võrdväärselt kättesaadav.

Seega on kohalikul omavalitsusüksusel vaja lähtuda peamiselt kolmest tegurist:

1. Kättesaadavus, mis põhihariduse tasandil tähendab õppekoha tagamist igale koolikohustuslikule õpilasele võimalikult elukoha lähedal ja võimalust omandada põhiharidust soovi korral mittestatsionaarses õppes. Üldkeskhariduse tasandil tähendab see õppekoha võimaldamist gümnaasiumisse vastuvõtmise tingimused täitnud põhikooli lõpetajatele edasiõppimiseks gümnaasiumis.

2. Võrdväärsus üldhariduse kättesaadavusel, mis tähendab eelkõige seda, et põhikooli ja gümnaasiumi astumisel on isikud võrdväärsetes tingimustes.

3. Kvaliteet, mis tähendab seda, et pakutav üldharidus on konkurentsivõimeline ja annab õpilastele hea aluse edaspidi elus hakkama saamiseks ja haridustee jätkamiseks ning vastab riiklikus õppekavas ette nähtud nõuetele ja eesmärkidele. Riikliku õppekava täitmine

, samuti kohustus tagada gümnaasiumis võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid,

sõltub omakorda kooli finantseerimisvõimalustest.

Nimetatud tegureid on võimalik realiseerida nelja eesmärgi täitmise kaudu:

1. Tartus pakutav üldharidus on konkurentsivõimeline ja kvaliteetne.

2. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekohtade arv vastab vajadustele.

3. Üldharidus on võrdväärselt kättesaadav.

4. Tartu koolivõrk toimib majanduslikult efektiivselt.

Perioodil 2007-2020 muutub oluliselt õppekohtade vajadus põhikoolis ja gümnaasiumis ning seetõttu vajab optimeerimist praegune munitsipaalüldhariduskoolide võrk. Munitsipaalüldhariduskoolide võrgu muutmisel tuleb jälgida, et üldharidus jääks võrdväärselt kättesaadavaks ning muudatused aitaksid kaasa üldhariduse kvaliteedi tõstmisele. Üldhariduse kvaliteedi tagamisel omavad määravat tähtsust 1. septembril 2010 jõustunud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, 1. septembrist 2011 rakendatav uus põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Viimati nimetatud dokumendis on ette nähtud uued ootused ja lähenemine üldkeskharidusele.

Järgnevas õppekohtade vajaduse analüüsis on vaatluse all aastad 2007-2020, kuna selline on arengukavade periood. Tartu Linnavolikogu

14. septembri 2006. a määrusega nr 35

on ki

nnitatud Tartu linna

arengukava aastateks 2007-2013

ja linnavalitsus algatas oma

26. oktoobri 2010. a korraldusega nr 1120

Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 koostamise. Tartu Linnavolikogu

22. detsembri 2011. a otsusega nr 311

kiideti Tartu arengukava aastani 2020 projekt heaks ja suunati avalikule väljapanekule.

Kuna demograafiline olukord on pidevas muutumises, on vaja kohalikul omavalitsusüksusel järjepidevalt jälgida õppekohtade vajadust ning teha vajadusel muudatusi õppeasutuste võrgus. Erinevatel aegadel kehtinud Tartu linna arengukavades on alati üheks üldharidusega seotud ülesandeks olnud koolivõrgu optimeerimine, kuna pidevalt on vaja tegeleda vajalikul arvul õppekohtade loomisega.

Põhikooli õppekohtade vajadus sõltub otseselt kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil elavate

laste

arvust. Rahvastikustatistika aastani 2017 ja Statistikaameti rahvastikuprognoosid aastateks 2018-2020 näitavad, et Tartu linnas alustas või on alustamas esimest klassi järgmine arv õpilasi:

Tabel 1: Munitsipaalpõhikooli esimesse klassi astunud õpilaste arv 2007-2011 (ilma hariduslike erivajadustega laste klassidesse astunud õpilaste arvuta)

1.	2.	3.	4.
Õppeaasta	Esimesse klassi astunud õpilaste arv	Õpilaste arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Õpilaste arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2007/2008	961	+46	+12
2008/2009	844	-117	-105
2009/2010	910	+66	-39
2010/2011	941	+31	-8
2011/2012	949	+8	0

Tabel 2: Munitsipaalpõhikoolides esimesse klassi astuvate õpilaste arvu prognoos 2012-2021 (ilma hariduslike erivajadustega laste klassidesse astuvate õpilaste arvestusliku arvuta)

1.	2.	3.	4.
Õppeaasta	Esimesse klassi astuvate õpilaste arv	Õpilaste arvestusliku arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Õpilaste arvestusliku arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2012/2013	1249	+300	+300
2013/2014	1180	-69	+231
2014/2015	1353	+173	+404
2015/2016	1458	+105	+509
2016/2017	1597	+139	+648
2017/2018	1555	-42	+606
2018/2019	1383	-172	+434
2019/2020	1485	+102	+536
2020/2021	1406	-79	+457

Tabeli 2 veerust 4 nähtub, et alates 2014/2015. õppeaastast kasvab oluliselt esimesse klassi astuvate õpilaste arv.

Tabelid 1 ja 2 ei kajasta aga terves põhikoolis (1.-9. klass) toimuvaid

õpilaste arvu

muutusi. Selleks et saada ülevaadet, kui palju lapsi lisandub põhikooli võrreldes õppeaastaga 2011/2012, tuleb aga vaadelda

terves põhikoolis toimuvaid õpilaste arvu muutusi.

Tabel 3: Munitsipaalpõhikoolide õpilaste arv 2007-2011 (ilma hariduslike erivajadustega õpilaste klassides õppivate laste arvuta)

1.	2.	3.	4.
Õppeaasta	Põhikooli õpilaste arv¹	Õpilaste arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Õpilaste arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2007/2008	8678	-446	+706
2008/2009	8267	-411	+295
2009/2010	8075	-192	+103
2010/2011	7971	-104	-1
2011/2012	7972	-1	0

Tabel 4: Põhikooli õpilaste arvu prognoos 2012-2021 (ilma hariduslike erivajadustega õpilaste klassides õppivate laste arvuta)

1.	2.	3.	4.
Õppeaasta	Põhikooli õpilaste arvestuslik arv	Õpilaste arvestusliku arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Õpilaste arvestusliku arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2012/2013	8303	+331	+331
2013/2014	8598	+241	+626
2014/2015	9098	+449	+1126
2015/2016	9702	+546	+1730
2016/2017	10401	+666	+2429
2017/2018	10598¹	+197	+2626
2018/2019	11073¹	+475	+3101
2019/2020	11694¹	+621	+3722
2020/2021	12106¹	+412	+4134

Tabelitest 3 ja 4 nähtub, et 2011/2012. õppeaastast kuni 2020/2021. õppeaastani suureneb põhikooli õpilaste arv arvestuslikult 4134 õpilase võrra. Seega tuleb koolivõrgu optimeerimisel arvestada vajadusega luua põhikoolis võrreldes praegusega juurde kuni 4134 õppekohta. Tegelik täiendavate õppekohtade vajadus on tõenäoliselt ca 10% väiksem, kuna osad lapsed asuvad õppima erakoolides, osad teiste linnade ja valdade koolides ja osad välismaal (arvestuslikult ca 10% ühel õppeaastal esimesse klassi astujatest).

Võrreldes põhikooli õpilaste arvu 2020/2021. õppeaastal (12 106 õpilast) põhikooli õpilaste arvuga 2011/2012. õppeaastal (7972 õpilast),

näeme

, et tulevikus suureneb õpilaste arv ca poole võrra ja õppekohti on vaja ca 1,5 korda rohkem.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 kohaselt on põhikooli klassitäitumuse ülemiseks piirnormiks 24 õpilast. Samas võib kooli pidaja suurendada seda piirnormi 26 õpilaseni. Kui arvestada klassitäitumuse ülemiseks piirarvuks 24 õpilast, siis suureneb õpilaste arvu suurenemise tõttu põhikoolivõrk arvestuslikult 172 klassi võrra. Kui arvestada klassitäitumuse ülemiseks piirarvuks 26 õpilast, siis suureneb põhikoolivõrk arvestuslikult 159 klassi võrra. Tüüpkoolihoone mahutab näiteks 36 klassikomplekti (s.t 4 paralleelklassi 1.-9. klassi puhul).

Statistika aga näitab, et mitmetes koolides ei ole täidetud kõik klassis olevad õppekohad ehk tegelik õpilaste arv klassis on väiksem kui 24 (munitsipaalpõhikoolide võrgu keskmine õpilaste arv klassis on käesoleval ajal 22 õpilast). Ka tulevikus ei pruugi kõik õppekohad täituda ja tegelik klassikomplektide arv ei pruugi olla võrdne arvestusliku klassikomplektide arvuga, kuid tõenäoliselt jääb muutus 10-15% raamesse ja seega ei muuda oluliselt tulevast

täiendavate põhikooliõppekohtade

vajadust.

Kui põhikoolis suureneb õppekohtade vajadus, siis gümnaasiumis on käimas vastupidine protsess - õppekohtade vajadus väheneb.

Tabel 5: Munitsipaalgümnaasiumis õpinguid alustanud õpilaste arv 2007-2011

1.	2.	3.	4.	5.	6.
Põhikooli lõpetamise õppeaasta	Tartu linnas põhikooli lõpetanud isikute arv¹	Gümnaasiumi õpinguid alustanud õpilaste arv² (Tartu linnas põhikooli lõpetanud ja gümnaasiumis õppima asunud õpilaste arv)	Gümnaa- siumis õppima asumise õppeaasta	Tartu linnas põhikooli lõpetanud ja gümnaasiumis õppima asunud õpilaste arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Tartu linnas põhikooli lõpetanud ja gümnaasiumis õppima asunud õpilaste arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2006/2007	1279	1128(825)	2007/2008	+60	+58
2007/2008	1180	1089(832)	2008/2009	+7	+65
2008/2009	1025	1040(772)	2009/2010	-60	+5
2009/2010	960	1045(788)	2010/2011	+16	+21
2010/2011	918	1141(767)	2011/2012	-21	0

Tabeli 5 veergude 2 ja 3 vaatlemisel tuleb tähelepanu pöörata veergudele 1 ja 4, kuna põhikooli lõpetamine ja õppima asumine toimub üldjuhul ühel aastal, kuid erinevatel õppeaastatel. Seepärast on ühel real esitatud näitajad kahe erineva õppeaasta kohta.

Tabeli 5 veergude 2 ja 3 võrdlemisel nähtub, et Tartu linna põhikooli lõpetajatest asus Tartu munitsipaalgümnaasiumites 2007/2008. õppeaastal õppima 73%, 2008/2009. õppeaastal 75%, 2009/2010. õppeaastal 80%, 2010/2011. õppeaastal 84%.

Koolivõrgu ümberkorraldamise ettevalmistamisel on lähtutud näitajast, et ligi 85%-le Tartu põhikooli lõpetajatest peab olema tagatud soovi korral edasiõppimisvõimalus Tartu munitsipaalgümnaasiumis. Nagu nähtub eelnevas lõigus esitatud näitajatest, on see osakaal maksimaalne ehk sellisele osakaalule vastava õppekohtade arvu loomisega on eeldatavasti tagatud edasiõppimisvõimalus kõikidele soovijatele ning käesoleval ja järgmistel õppeaastatel on põhikooli lõpetajatel võrdne võimalus saada õppekoht gümnaasiumis. Tegelik gümnaasiumi õppekohtade vajadus on tõenäoliselt väiksem, kuna ühelgi eelmises lõigus vaadeldud aastal ei ole 85% Tartu linnas põhikooli lõpetanutest soovinud jätkata õpinguid Tartu munitsipaalgümnaasiumites. Samas tuleb silmas pidada, et Tartu on gümnaasiumite maastikul tõmbekeskuseks ja gümnaasiumite võrgus peavad säilima ka õppekohad väljastpoolt Tartut tulevatele õpilastele.

Riigi tasandil arvestab Haridus- ja Teadusministeerium oma tegevuste planeerimisel, et 60%-le põhikooli lõpetajatest peab olema tagatud edasiõppimisvõimalus gümnaasiumis ja 40-%le kutseõppeasutustes.

Tabel 6: Munitsipaalgümnaasiumites õpinguid alustavate Tartu linnas põhikooli lõpetanud õpilaste arvu prognoos 2011-2021

1.	2.	3.	4.	5.	6.
Põhikooli lõpetamise õppeaasta	Tartu linnas põhikooli lõpetavate isikute arvestuslik arv¹	Gümnaasiumi õpinguid alustavate õpilaste arvestuslik arv²	Gümnaa- siumis õppima asumise õppeaasta	Tartu linnas põhikooli lõpetanud ja gümnaasiumis õppima asunud õpilaste arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Tartu linnas põhikooli lõpetanud ja gümnaasiumis õppima asunud õpilaste arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2011/2012	918	780	2012/2013	+13	+13
2012/2013	885	752	2013/2014	-28	-15
2013/2014	853	725	2014/2015	-27	-42
2014/2015	854	726	2015/2016	+1	-41
2015/2016	898	763	2016/2017	+37	-4
2016/2017	801	681	2017/2018	-82	-86
2017/2018	883	751	2018/2019	+70	-16
2018/2019	931	791	2019/2020	+40	+24
2019/2020	949	807	2020/2021	+16	+40

Tabelitest 5 ja 6 nähtub gümnaasiumis õppima asujate arv või arvestuslik arv, kuid ei nähtu gümnaasiumi (kuni 31.08.2010 10.-12. klass, alates 01.09.2010 gümnaasiumi 1. aasta õpilased (G1) - gümnaasiumi 3. aasta õpilased (G3)) õppekohtade arvu või arvestusliku arvu muutumist.

Tabel 7: Munitsipaalgümnaasiumi õpilaste arv perioodil 2007-2011

1.	2.	3.	4.
Õppeaasta	Gümnaasiumi- õpilaste arv	Õpilaste arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Õpilaste arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2007/2008	3230	-53	+141
2008/2009	3144	-86	+55
2009/2010	3101	-43	+12
2010/2011	3025	-76	-64
2011/2012	3089	+64	0

Tabel 8: Munitsipaalgümnaasiumi õpilaste arvu prognoos perioodil 2012-2020

1.	2.	3.	4.
Õppeaasta	Gümnaasiumi- õpilaste arvestuslik arv	Õpilaste arvestusliku arvu muutus võrreldes eelneva õppeaastaga	Õpilaste arvestusliku arvu muutus võrreldes 2011/2012. õppeaastaga
2012/2013	2870	-219	-219
2013/2014	2673	-197	-416
2014/2015	2257	-416	-832
2015/2016	2203	-54	-886
2016/2017	2214	+11	-875
2017/2018	2170	-44	-919
2018/2019	2195	+25	-894
2019/2020	2223	+28	-866
2020/2021	2349	+126	-740

Tabelist 8 nähtub, et 2011/2012. õppeaastast kuni 2020/2021. õppeaastani väheneb õpilaste arv gümnaasiumis arvestuslikult 740 õpilase võrra, vähenedes vahepealsetel aastatel kuni 919 õpilase võrra (2017/2018. õppeaastal). Kui võtta arvestuslikuks klassi või õpperühma suuruseks 36 õpilast (kuni 01.09.2010 kehtinud gümnaasiumiklassi täitumuse ülemine piirnorm), siis väheneb klasside või õpperühmade arv arvestuslikult 21 võrra (vahepealsetel aastatel kuni 26 võrra).

Gümnaasiumiõpilaste arvestusliku arvu puhul tuleb ka arvestada, et kõik gümnaasiumis õpinguid alustanud õpilased ei omanda üldkeskharidust gümnaasiumis, kus nad õpinguid alustasid. 2007/2008. õppeaastal gümnaasiumis õpinguid alustanud 1128 õpilasest lõpetas 2009/2010. õppeaastal gümnaasiumi 992 õpilast. 2008/2009. õppeaastal gümnaasiumis õpinguid alustanud 1089 õpilasest lõpetas 2010/2011. õppeaastal gümnaasiumi 981 õpilast. Seega ca 10% Tartu linna gümnaasiumis õpinguid alustanud õpilastest katkestab õpingud

. Prognooside koostamisel ei ole arvestatud nn õpingute katkestajate arvuga ehk gümnaasiumi tegelik õppekohtade vajadus on veel väiksem, kui see kajastub prognoosides.

2011/2012. õppeaastal on Tartu munitsipaalüldhariduskoolide võrk järgmine:

Tabel 9: Ülevaade Tartu munitsipaalüldhariduskoolidest 2011/2012. õppeaastal (Tartu munitsipaalüldhariduskoolide võrk 2011/2012. õppeaastal)

1.	2.	3.
Tegutsemise vorm	Arv	Kool
Gümnaasiumid (G1-G3)	2	Tartu Jaan Poska Gümnaasium Hugo Treffneri Gümnaasium
Põhikoolid	3	Tartu Kesklinna Kool Tartu Mart Reiniku Kool Tartu Veeriku Kool
Ühe asutusena tegutsevad põhikoolid ja gümnaasiumid (1.-12. klass)	11	Miina Härma Gümnaasium Tartu Annelinna Gümnaasium Tartu Descartes'i Lütseum Tartu Forseliuse Gümnaasium Tartu Karlova Gümnaasium Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu Kommertsgümnaasium Tartu Kunstigümnaasium Tartu Raatuse Gümnaasium Tartu Tamme Gümnaasium Tartu Vene Lütseum
Mittestatsionaarse õppega kool^x	1	Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolid^x	3	Tartu Herbert Masingu Kool Tartu Kroonuaia Kool Tartu Maarja Kool

2011/2012. õppeaastal õpib nn tavapõhikoolides (põhikoolid ning ühe asutusena tegutsevate põhikoolide ja gümnaasiumite põhikooliosad, vt tabel 9) õpilasi järgmiselt:

Tabel 10: Tartu munitsipaalpõhikoolide õpilaste, vabade õppekohtade arv ja hoonete mahutavus 2011/2012. õppeaastal

1.	2.	3.	4.	5.
Kool	Põhikooli õpilaste arv	Põhikooli vabade õppekohtade arv olemasolevates klassides	Põhikooli klasside arv	Hoone optimaalne klassikomplektide mahutavus (praegu tegutsevate klassikomplektide arv põhikoolis ja gümnaasiumis kokku)
Miina Härma Gümnaasium*	470	13	18	26(28)
Tartu Annelinna Gümnaasium^v	584	87	27¹	36(33)
Tartu Descrates'i Lütseum	504	147	27	36(33)
Tartu Forseliuse Gümnaasium	332	52	16	22(18)
Tartu Karlova Gümnaasium*	621	60	27	27(33)
Tartu Kesklinna Kool	395	41	18	18(18)
Tartu Kivilinna Gümnaasium	1007	93	44	36 ja 36(59)
Tartu Kommertsgümnaasium	647	23	27	36(33)
Tartu Kunstigümnaasium	503	97	25	36(29)
Tartu Mart Reiniku Kool	749	56	33	30 ja 20²(33)
Tartu Raatuse Gümnaasium	487	147	26	36(28)
Tartu Tamme Gümnaasium*	708	30	29	36(37)
Tartu Veeriku Kool	406	56	19	36(19)
Tartu Vene Lütseum^v	559	56	25¹	36(31)

2011/2012. õppeaastal õpib munitsipaalgümnaasiumites (gümnaasiumid ning ühe asutusena tegutsevate põhikoolide ja gümnaasiumite gümnaasiumiosad, vt tabel 9) õpilasi järgmiselt:

Tabel 11: Tartu munitsipaalgümnaasiumite õpilaste, vabade õppekohtade arv ja hoonete mahutavus 2011/2012. õppeaastal

1.	2.	3.	4.	5.
Kool	Gümnaasiumi õpilaste arv	Gümnaasiumi vabade õppekohtade arv olemasolevates klassides ja õpperühmades	Gümnaa- siumi klasside ja õppe- rühmade arvestuslikarv	Hoone optimaalne klassikomplektide mahutavus (praegu tegutsevate klassikomplektide arv põhikoolis ja gümnaasiumis kokku)
Hugo Treffneri Gümnaasium	541	0	15	15(15)
Miina Härma Gümnaasium*	322	6	10	26(28)
Tartu Annelinna Gümnaasium^v	158	58	6	36(33)
Tartu Descrates'i Lütseum	193	23	6	36(33)
Tartu Forseliuse Gümnaasium	62	10	2	22(18)
Tartu Jaan Poska Gümnaasium	388	11	11	12(11)
Tartu Karlova Gümnaasium*	183	33	6	27(33)
Tartu Kivilinna Gümnaasium	444	96	15	36 ja 36(59)
Tartu Kommertsgümnaasium	197	24	6	36(33)
Tartu Kunstigümnaasium	125	19	4	36(29)
Tartu Raatuse Gümnaasium	63	9	2	36(28)
Tartu Tamme Gümnaasium*	259	2	8	36(37)
Tartu Vene Lütseum^v	154	62	6	36(31)

Tabelist 11 nähtub, et gümnaasiumi õppekohad ja ressursid on killustunud erinevate koolihoonete vahel. 2011/2012. õppeaastal on munitsipaalgümnaasiumite võrgus kaks 60-100 õpilasega gümnaasiumit, kuus 100-200 õpilasega gümnaasiumit ja viis gümnaasiumit, kus õpib üle 200 õpilase.

1. septembrist 2011 rakendatava gümnaasiumi riikliku õppekava valguses on oluline välja tuua, et selles on eesmärgiks seatud õpilastele mitmekesiseid valikuvõimalusi pakkuva üldkeskhariduse omandamise võimaldamine

ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud kooli pidaja kohustus tagada gümnaasiumi pidamisel täiendavalt võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada valikõppeainetest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.

Tartu linna koolide rahastamise alusel tehtud f

inantsarvestus näitab, et gümnaasiumiosas on võimalik uue gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamist finantseerida ilma täiendavate rahaliste vahendite eraldamiseta, kui ühel aastal astub gümnaasiumisse vähemalt 60 õpilast (linnaeraldise ja riigieraldise summeerimisel ja ümberjagamisel). Kui kooli finantseerimisel lähtuda ainult riigieraldisest, peab gümnaasiumis õpinguid alustama 72 õpilast ehk gümnaasiumis peab olema kokku vähemalt 216 õpilast.

Seejuures tuleb tähele panna, et tegemist on toimetulekupiirile vastava õpilaste arvuga, mis annab võimaluse gümnaasiumit finantseerida miinimumtingimuste loomisel (õppekava täitmiseks miinimumtasemel). Rahuldavates rahalistes tingimustes saab tegutseda selline täistsüklikooli osaks olev gümnaasium, kus on vähemalt 9 arvestuslikku klassikomplekti (ca 324 õpilast). Õpilaste huvidest lähtuvaid mitmekesiseid õppimisvõimalusi saab aga pakkuda gümnaasium, kus on arvestuslikult 430 või enam õppekohta.

Eelnevalt esitatud andmetest saab järeldada, et põhikoolis on vaja järgmistel aastatel juurde luua märkimisväärne arv õppekohti ning gümnaasiumis on vaja õppekohti vähendada ja ressursse koondada.

Põhikooliõppekohtade

arvu suurendamise üheks võimaluseks on nende loomine

gümnaasiumiõppekohtade

asemel, s.t

gümnaasiumiõppekohtade

vähendamist ja nende loomist vastavalt tegelikule vajadusele.

Munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamisel tuleb silmas pidada ka teisi eelpoolnimetatud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmist mõjutavaid tegureid: üldhariduse võrdväärne kättesaadavus ja kvaliteet.

Üldharidus on võrdväärselt kättesaadav siis, kui Tartu linnas elavatele isikutele on loodud võrdsed tingimused põhihariduse või üldkeskhariduse tasemel õppima asumiseks. Igale Tartu linna koolikohustusikka jõudvale õpilasele peab olema tagatud õppekoht elukohajärgses koolis. Kui see kohustus on täidetud, on põhikooli astujatele tagatud võrdne võimalus astuda esimesse klassi.

Üldkeskharidus ei ole kohustuslik ja gümnaasiumis peaksid saama õppima asuda gümnaasiumi vastuvõtutingimused täitnud üldkeskharidust omandada soovijad, seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et üldkeskharidus peab olema kättesaadav maakonna tasandil, mitte elukohajärgselt nagu põhiharidus. Tartu linnas on ja jääb gümnaasiumis õppimise võimalus tagatuks 85%le Tartu linnas põhikooli lõpetanutest ning tulevikus on põhikooli lõpetanutel võimalik astuda võrdsetel alustel gümnaasiumitesse.

Järgnevatel aastatel

tuleb

muuta munitsipaalüldhariduskoolide võrku arvestades eelnevalt väljatoodud kaalutlusi. Nendest kaalutlustest lähtuvalt

on optimaalne

tulevane munitsipaalüldhariduskoolide võrk (ilma hariduslike erivajadusega õpilastele loodud koolideta ja mittestatsionaarse õppega koolita)

järgmine

Tabel 12: 1. septembriks 2015 kujunev munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite võrk (ilma hariduslike erivajadusega õpilastele loodud koolideta ja mittestatsionaarse õppega koolita)

1.	2.	3.
Tegutsemise vorm	Arv	Kool
Gümnaasiumid (G1-G3)	4	Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu Jaan Poska Gümnaasium Tartu Descartes'i Lütseumi, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi baasil asutatav gümnaasium Tartu Tamme Gümnaasiumi baasil moodustuv gümnaasium
Põhikoolid	12	Tartu Kesklinna Kool Tartu Mart Reiniku Kool Tartu Veeriku Kool Tartu Descartes'i Lütseumist moodustuv põhikool Tartu Forseliuse Gümnaasiumist moodustuv põhikool Tartu Karlova Gümnaasiumist moodustuv põhikool Tartu Kivilinna Gümnaasiumist moodustuv põhikool Tartu Kommertsgümnaasiumist moodustuv põhikool Tartu Kunstigümnaasiumist moodustuv põhikool Tartu Raatuse Gümnaasiumist moodustuv põhikool Tartu Tamme Gümnaasiumi baasil asutatav põhikool Tartu Vene Lütseumist moodustuv põhikool
Ühe asutusena tegutsevad põhikoolid ja gümnaasiumid	2	Miina Härma Gümnaasium Tartu Annelinna Gümnaasium

Eraldiseisvalt tegutsevate gümnaasiumite ja põhikoolide võrgu loomine on vajalik õpilastele võrdväärsete edasiõppimistingimuste loomiseks. Kui munitsipaalüldhariduskoolide võrgus on nn täistsüklikoolid, siis on õpilasel, kes õppis täistsüklikooli põhikooliosas, pärast põhikooli lõpetamist eeliseid sama kooli gümnaasiumiosas õppima asumisel võrreldes õpilasega, kes õppis mõnes teises põhikoolis. Kui koolivõrgus on sarnastel alustel (sama õppekeel, sama õppekorraldus, sarnased vastuvõtutingimused) tegutsevaid erineva tegutsemisvormiga koole (nt ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium ning eraldiseisvalt tegutsev põhikool), siis ei ole põhikooli lõpetajad gümnaasiumis õppima asumisel samades oludes, alati jäävad teatud eelised täistsüklikooli osaks oleva põhikooli lõpetajale. Üldkeskhariduse võrdväärse kättesaadavuse seisukohalt on aga oluline, et põhikooli lõpetajad oleksid gümnaasiumisse astumisel ühesugustes tingimustes, mida saab tagada eelkõige siis, kui õpilased saavad pärast põhihariduse omandamist jätkata haridusteed eraldiseisvalt tegutsevates gümnaasiumites.

Eraldiseisvalt tegutsevate gümnaasiumite ja põhikoolide loomine on vajalik ka üldhariduse kvaliteedi tagamise seisukohalt. Koolid saavad keskenduda ühele haridustasemele ning selle õppimisvõimaluste arendamisele ja õppe korraldamisele. Pealegi on põhikooli uue riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga esitatud erinevatele haridustasemetele erinevad ootused ja seega ka nõuded õppekeskkonnale (nt on põhikoolis õpe korraldatud klassipõhiselt ja õpperuumis peab olema ruumi kuni 26 õpilasele,

gümnaasiumis

on õpe korraldatud kursuste ja õpilaste valikute põhiselt ning õppetöös saab kasutada ka loenguvormi, seega on ruumide suuruse osas gümnaasiumis teistsugune vajadus kui põhikoolis).

Ebaotstarbekas on luua väikese arvu õpilaste jaoks mitmetesse koolihoonetesse gümnaasiumile sobiv õppekeskkond. Otstarbekas on arendada koolihoonetes ühele haridustasemele sobilikku õppekeskkonda suurema arvu õpilaste jaoks, eriti kui arvestada erisusi põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduses ja sellest tulenevas ruumivajaduses. Arvestades praeguste ressursside killustatust, kus koolivõrgus on 13 gümnaasiumi (2 gümnaasiumit 60-100 õpilasega, 6 gümnaasiumit 100-200 õpilasega ja 5 gümnaasiumit 200 ja enama õpilasega), tähendaks see 13 hoonesse gümnaasiumile sobiva õppekeskkonna loomist, kuigi gümnaasiumiõpilasi on võimalik õpetada 6 õppehoones praeguse 13 õppehoone asemel (arv ei sisalda Tartu Herbert Masingu Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumit). Gümnaasiumite rahastamise

ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise

seisukohalt ei ole selline killustatus ja väikese õpilaste arvuga gümnaasiumite pidamine mõistlik ega otstarbekas.

Tabelist 12 nähtub, et kaks kooli jäävad tulevikus siiski nn täistsüklikoolideks.

Miina Härma Gümnaasiumi üheks osaks on põhikool, mis ei ole elukohajärgne põhikool ühelegi lapsele. Selle kooli vastuvõtutingimused kehtivad ühesuguselt kõikidele õppima asuda soovijatele, seega on kõikidel võrdne võimalus taotleda kooli vastuvõtmist. Vastuvõetud õpilastele

on loodud

võimalused õppida koolis kuni üldkeskhariduse omandamiseni. Lisaks põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgsele õppele Miina Härma Gümnaasium korraldab või on alustamas ingliskeelse õppe korraldamist Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade alusel algastmes (

Primary Years Programme

), keskastmes (

Middle Years Programme

) ning gümnaasiumiastmes (

Diploma Programme

Vene keelt emakeelena õppida soovivatele põhikooli õpilastele on lisaks eesti keelt emakeelena õpetavatele koolidele loodud võrdne võimalus õppima asumiseks Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooliosas ja Tartu Vene Lütseumist moodustuvas põhikoolis. Vene keelt emakeelena õppinud põhikooli lõpetajatele on võimalik luua võrdväärsed võimalused edasiõppimiseks üldkeskhariduse tasemel (sh vene keele kui emakeele õppimiseks) Tartu Annelinna Gümnaasiumis või mõnes eesti keelt emakeelena õpetavas gümnaasiumis.

Kuna munitsipaalüldhariduskoolide võrku ei ole võimalik ümber korraldada ühe aasta jooksul, vaid seda tuleb teha järk-järgult, siis on välja töötatud ümberkorraldamise ajakava, mille elluviimisel vastab Tartu munitsipaalüldhariduskoolide võrk 1. septembriks 2015 tabelis 12 esitatud ülevaatele. Ajakava koostamisel on peamiselt lähtutud järgmistest asjaoludest:

1) millal ja kui palju on vaja juurde põhikooli õppekohti;

2) kui kiiresti ja millistes koolides väheneb

gümnaasiumiõppekohtade

arv ja tekib suutmatus finantseerida kvaliteetse üldkeskhariduse võimaldamiseks sobilikke tingimusi. Viimati nimetatud kaalutlusel ei võetud 2011/2012. õppeaastal Tartu Forseliuse Gümnaasiumisse ja Tartu Raatuse Gümnaasiumisse vastu gümnaasiumi 1. aasta õpilasi.

Munitsipaalgümnaasiumite ümberkorraldamine tegevuskava:

1) 2011-2013: Tartu Forseliuse Gümnaasium (2011/2012. õppeaastal 62 õpilast, uusi õpilasi gümnaasiumisse vastu ei võetud) ja Tartu Raatuse Gümnaasium (2011/2012. õppeaastal 63 õpilast, uusi õpilasi gümnaasiumisse vastu ei võetud) lõpetavad järk-järgult koolitustegevuse üldkeskhariduse tasemel, kuna gümnaasiumis ei soovinud õppima asuda piisaval arvul õpilasi, ja koolid muutuvad alates 01.09.2013 põhikoolideks. Gümnaasiumisse vastuvõetud õpilased saavad kooli lõpetada. Põhikoolides on võimalik juurde luua õppekohti.

2) 2012-2014: Tartu Karlova Gümnaasium (2011/2012. õppeaastal õpilasi 183, gümnaasiumisse astus 66 õpilast), Tartu Kunstigümnaasium (2011/2012. õppeaastal õpilasi 125, gümnaasiumisse astus 60 õpilast) ja Tartu Vene Lütseum (2011/2012. õppeaastal õpilasi 154, gümnaasiumisse astus 61 õpilast) lõpetavad järk-järgult koolitustegevuse üldkeskhariduse tasemel, kuna gümnaasiumis õppekohta vajavate õpilaste arv väheneb ja seega väheneb üldine vajadus gümnaasiumi õppekohtade järele ning nimetatud koolide gümnaasiumiosasid ei ole võimalik praeguse õpilaste arvuga vajalikul määral finantseerida ja luua tingimusi nõuetele vastava üldkeskhariduse võimaldamiseks. Kuni 31.08.2011 rakendatud riiklik õppekava ei esitanud nii finantsmahukaid nõudmisi õppe korraldusele kui alates 01.09.2011 rakendatav gümnaasiumi riiklik õppekava ja seepärast said siiani tegutseda ka väiksema õpilaste arvuga gümnaasiumid. Koolid muutuvad alates

01.09.

2014 põhikoolideks. Põhikoolides on võimalik juurde luua õppekohti.

3) 2014: Tartu Descartes'i Lütseumi, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi gümnaasiumiosad liidetakse ja nende baasil asutatakse uus gümnaasiumina tegutsev kool, mis hakkab tegutsema Kaunase pst 70 õppehoones, kus tegutseb praegu Tartu Kivilinna Gümnaasiumi gümnaasiumiosa. Koolid jätkavad alates 01.08.2014 tegutsemist põhikoolidena. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste jaoks ei kaasne ümberkorraldamisega erilisi muutusi, küll kaasnevad muutused Tartu Descartes'i Lütseumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste jaoks, kes jätkavad õpinguid uues õppehoones, kuid saavad jätkata alustatud õppekava täitmist. Põhikoolides luuakse ühesugused võimalused avada neli esimest klassi. Tulemusena suureneb põhikooli õppekohtade arv Tartu Descartes'i Lütseumis ja Tartu Kommertsgümnaasiumis, kuid väheneb Tartu Kivilinna Gümnaasiumis. Ümberkorraldamine on vajalik, kuna gümnaasiumi õppekohtade üldine vajadus väheneb ja

ühes piirkonnas

lähestikku asuvas kolmes erinevas õppehoones ei ole

mõistlik

luua õppekeskkonda gümnaasiumi tegutsemiseks, sest õpilastele on tagatud piisaval arvul õppekohti ühes õppehoones. Pealegi ei ole Tartu Descartes'i Lütseumi (2011/2012. õppeaastal 193 õpilast, gümnaasiumisse astus 70 õpilast) ja Tartu Kommertsgümnaasiumi (2011/2012. õppeaastal 197 õpilast, gümnaasiumisse astus 77 õpilast) gümnaasiumiosa praeguste õpilaste arvude juures pikemas perspektiivis piisaval määral finantseeritavad uue gümnaasiumi riikliku õppekava täitmisel.

4) 2015: Tartu Tamme Gümnaasiumi gümnaasiumiosa tegevus viiakse Nooruse tn 9 asuvasse või mõnda teise sobivasse õppehoonesse ning põhikool ja gümnaasium jätkavad alates 01.08.2015 tegutsemist eraldi hoonetes ja eraldi koolidena. Tulemusena suureneb nii

põhikooli- kui ka gümnaasiumiõppekohtade

arv.

Lisaväärtusena võib välja tuua asjaolu, et pärast ümberkorraldamist jäävad gümnaasiumid tegutsema kaasaegsetesse õppehoonetesse ja omavad kaasaegset füüsilist õppekeskkonda. Seevastu põhikoolide õppekeskkond vajab kaasajastamist.

Munitsipaalüldhariduskoolide võrgu muudatuste elluviimisel perioodil 2011-2015 kaasnevad järgmised muutused põhikoolide ja gümnaasiumite õppekohtade arvus:

Tabel 13: Tartu munitsipaalpõhikoolide õpilaste arv 2011-2016 (ilma hariduslike erivajadustega klasside õpilasteta)

1.	2.	3.	4.	5.	6.
Kool	2011/2012. õa õpilaste arv (klasside arv/hoone mahutavus)	2012/2013. õa õpilaste arv (klasside arv)	2013/2014. õa õpilaste arv (klasside arv)	2014/2015. õa õpilaste arv (klasside arv)	2015/2016. õa õpilaste arv (klasside arv)
Miina Härma Gümnaasium	470(18/26)	457(18)	461(18)	462(18)	466(18)
Tartu Annelinna Gümnaasium	584(27/36)	592(28)	611(28)	621(28)	641(28)
Tartu Descrates'i Lütseum ja sellest moodustuv põhikool	504(27/36)	543 (28)	578(29)	620(30)	647(31)
Tartu Forseliuse Gümnaasium ja sellest moodustuv põhikool	332(16/22)	383(18)	412(20)	457(21)	490(22)
Tartu Karlova Gümnaasium ja sellest moodustuv põhikool	621(27/27)	614(27)	611(27)	638(28)	666(29)
Tartu Kesklinna Kool	395(18/18)	405(18)	410(18)	421(18)	429(18)
Tartu Kivilinna Gümnaasium ja sellest moodustuv põhikool (tegevus on korraldatud kahes õppehoones, mille koondmahutavus on 72 klassikomplekti)	1007(44/72)	981(44)	975(43)	953(42)	944(41)
Tartu Kommertsgümnaasium ja sellest moodustuv põhikool	647(27/36)	656(28)	677(29)	704(30)	728(31)
Tartu Kunstigümnaasium ja sellest moodustuv põhikool	503(25/36)	536(26)	578(27)	621(28)	656(29)
Tartu Mart Reiniku Kool	749(33/50)	784(34)	834(36)	872(37)	904(38)
Tartu Raatuse Gümnaasium ja sellest moodustuv põhikool	487(26/36)	531(28)	578(29)	623(30)	665(31)
Tartu Tamme Gümnaasium ja selle baasil moodustuv põhikool	708(29/36)	688(29)	683(29)	678(29)	703(30)
Tartu Veeriku Kool	406(19/36)	437(20)	472(21)	528(23)	586(25)
Tartu Vene Lütseum ja sellest moodustuv põhikool	559(25/36)	534(26)	566(26)	578(26)	601(29)
KOKKU	7972 (361)	8141(370)	8446(380)	8776(388)	9126(399)
Põhikooli õpilaste arv või selle prognoos (vt tabel 3, 4)	7972	8303	8598	9098	9702

Tabelist nähtub, et

põhikooliõpilaste

prognoositav arv on suurem kui kavandatav õppekohtade arv.

Osad

õpilased asuvad õppima erakoolis, teises kohalikus omavalitsusüksuses või välismaal.

Kui vaadelda tabelit 4 ja tabelit 13 on näha, et gümnaasiumites vähendatavate õppekohtade arvelt ei saa pikemas perspektiivis juurde luua kõiki vajalikke põhikooli õppekohti.

Gümnaasiumi õppekohtade

arvelt on võimalik koolivõrku luua täiendavalt 26 põhikooliklassi (arvestuslikult 624 või 676 õpilasele).

Selle

ja praegu

põhikoolides

vabade kohtade arvelt saame katta suurenenud

põhikooli õppekohtade

vajaduse kuni 2014/2015. õppeaastani. Seejärel tuleb suurendada nn teist vahetust või rajada uutes hoonetes uued põhikoolid. Nn teist vahetust on võimalik suurendada ainult teatud piirini, kuna koolihoonete ruumijaotus ja õppetundide ajad seavad sellele piirangu. Seepärast tuleb järgmistel aastatel lisaks koolivõrgu optimeerimisele jätkata tegelemist

põhikooli õppekohtade

arvu suurendamiseks võimaluste leidmisega (nn teise vahetuse suurendamine, ruumide üürimine, uute hoonete ehitamine jne).

Tabel 14: Munitsipaalgümnaasiumite õpilaste arv 2011 - 2016

1.	2.	3.	4.	5.	6.
Kool	2011/2012. õa õpilaste arv (klasside arv/hoone mahutavus)	2012/2013. õa õpilaste arv (klasside arv)	2013/2014. õa õpilaste arv (klasside arv)	2014/2015. õa õpilaste arv (klasside arv)	2015/2016. õa õpilaste arv (klasside arv)
Hugo Treffneri Gümnaasium	541(15/15)	539(15)	540(15)	540(15)	540(15)
Miina Härma Gümnaasium	322(10/26)	328(10)	324(9)	324(9)	324(9)
Tartu Annelinna Gümnaasium	158(6/36)	209(7)	268(8)	313(9)	302(9)
Tartu Descartes'i Lütseum	193(6/36)	200(6)	214(6)	-	-
Tartu Forseliuse Gümnaasium	62(2/22)	33(1)	-	-	-
Tartu Jaan Poska Gümnaasium	388(11/12)	432(12)	471(13)	432(12)	432(12)
Tartu Karlova Gümnaasium	183(6/27)	131(4)	68(2)	-	-
Tartu Kivilinna Gümnaasium	444(15/36)	497(15)	511(15)	-	-
Tartu Kommertsgümnaasium	197(6/36)	205(6)	221(6)	-	-
Tartu Descartes'i Lütseumi, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi baasil moodustuv gümnaasium (Kaunase pst 70 hoone mahutab 36 klassi)	-	-	-	864(24)	756(21)
Tartu Kunstigümnaasium	125(4/36)	99(3)	60(2)	-	-
Tartu Raatuse Gümnaasium	63(2/36)	35(1)	-	-	-
Tartu Tamme Gümnaasium ja selle baasil moodustuv gümnaasium (Nooruse tn 9 asuvasse õppehoonesse või mõnda teise sobivasse õppehoonesse on planeeritud 15 klassikomplekti tegevus, Tamme pst 24a mahutab 36 klassikomplekti)	259(8/36)	297(9)	333(10)	324(9)	396(11)
Tartu Vene Lütseum	154(6/36)	102(4)	61(2)	-	-
KOKKU	3089(97)	3107(93)	3071(88)	2797(78)	2750(77)
Õpilaste arv või selle prognoos (vt tabel 7, 8)	3089	2870	2673	2257	2203

Tabelist 14 nähtub, et pärast munitsipaalgümnaasiumite ümberkorraldamist jääb piisavalt õppekohti nii Tartu linnas põhikooli lõpetanutele kui ka mujal põhikooli lõpetanutele.

Pärast vaatlusalust perioodi (2007-2020) hakkab gümnaasiumiõpilaste arv tasapisi suurenema. Gümnaasiumi õppekohti saab juurde luua Kaunase pst 70 asuvas ja Tartu Tamme Gümnaasiumi kasutuses olevas uues õppehoones. Tartu linn on pidanud läbirääkimisi Tartu Ülikooliga Nooruse tn 9 asuva õppehoone soetamiseks. Esialgsete eelkokkulepete kohaselt saaks Tartu Tamme Gümnaasiumi baasil

moodustuv

gümnaasium võtta Nooruse tn 9 õppehoone kasutusele alates 1. septembrist 2015. 2012/2013. õppeaastast saab asuda samasse õppehoonesse (eraldatud ruumidesse ja eraldi juurdepääsuga) Tartu Täiskasvanute Gümnaasium.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 4 lg 1, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 6 p 1, § 7 lg 1, lg 3, lg 5, § 10 lg 1, § 80

lg 1

lg 2 p 4, 5

, lg 4 ning Tartu Linnavolikogu 2. detsembri 1999. a määrusega nr 8 kehtestatud „Tartu linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra” punktid 2, 4, 5, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

. Korraldada ümber Tartu Forseliuse Gümnaasium ja lõpetada

31. augustil 2013

koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures koolitustegevuse lõpetamine üldkeskhariduse tasemel toimub järk-järgult arvestusega, et 2012/2013. õppeaastal toimub koolitustegevus 12. klassis.

. Korraldada ümber Tartu Raatuse Gümnaasium ja lõpetada

31. augustil 2013

. Korraldada alates 1. augustist 2014 ümber Tartu Descartes'i Lütseum, Tartu Kivilinna Gümnaasium ja Tartu Kommertsgümnaasium järgmiselt:

1) eraldada Tartu Descartes'i Lütseumist, Tartu Kivilinna Gümnaasiumist ja Tartu Kommertsgümnaasiumist gümnaasiumiosad ja asutada 1. augustil 2014 nende baasil uus gümnaasiumina tegutsev kool;

2) lõpetada 31. juulil 2014 Tartu Descartes'i Lütseumi, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel.

. Korraldada ümber Tartu Karlova Gümnaasium ja lõpetada

31. augustil 2014

koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures koolitustegevuse lõpetamine üldkeskhariduse tasemel toimub järk-järgult järgmiselt:

1) 2012/2013. õppeaastal toimub koolitustegevus gümnaasiumi 2. aasta õpilastele ja 12. klassis;

2) 2013/2014. õppeaastal toimub koolitustegevus gümnaasiumi 3. aasta õpilastele.

. Korraldada ümber Tartu Kunstigümnaasium ja lõpetada

31. augustil 2014

koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures koolitustegevuse lõpetamine üldkeskhariduse tasemel toimub järk-järgult järgmiselt:

1) 2012/2013. õppeaastal toimub koolitustegevus gümnaasiumi 2. aasta õpilastele ja 12. klassis;

2) 2013/2014. õppeaastal toimub koolitustegevus gümnaasiumi 3. aasta õpilastele.

6. Korraldada ümber Tartu Vene Lütseum ja lõpetada 31. augustil 2014 koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures koolitustegevuse lõpetamine üldkeskhariduse tasemel toimub järk-järgult järgmiselt:

1) 2012/2013. õppeaastal toimub koolitustegevus gümnaasiumi 2. aasta õpilastele ja 12. klassis;

2) 2013/2014. õppeaastal toimub koolitustegevus gümnaasiumi 3. aasta õpilastele.

7. Korraldada alates 1. augustist 2015 ümber Tartu Tamme Gümnaasium järgmiselt:

1) eraldada Tartu Tamme Gümnaasiumist põhikooliosa ja asutada selle baasil 1. augustil 2015 uus põhikoolina tegutsev kool;

2) lõpetada 31. juulil 2015 Tartu Tamme Gümnaasiumi koolitustegevus põhihariduse tasemel.

8. Otsus jõustub 27. veebruaril 2012. a.

9. Käesoleva otsuse peale võib esitada Tartu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Mihhail Lotman
Esimees

Akti väljaandja:	Tartu Linnavolikogu
Akti liik:	Otsus
Teema:	Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamine
Reg. number:	324
Seisund:	Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp:	22.02.2012
Jõustumise kp:	27.02.2012
Eelnõu:	Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamine
Failid:	lvk7o_0324.pdf ( 22472 kb )

Otsus: Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkorraldamine