EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
16. mai 2024. a. nr LVK-O-0219 |
| Umbusalduse avaldamine abilinnapeale Elo Kiivetile |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 18 ja § 46, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Avaldada umbusaldust abilinnapeale Elo Kiivetile.
2. Vabastada Elo Kiivet Tartu Linnavalitsuse liikme kohustustest ja abilinnapea ametist.
3. Otsus jõustub vastuvõtmise momendist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Umbusalduse avaldamine abilinnapeale Elo Kiivetile " juurde
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 18 järgi kuulub volikogu ainupädevusse umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 lg 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise valitsuse liikmele. Sama seaduse § 45 lg 5 kohaselt on umbusalduse avaldamiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Umbusaldushääletus on avalik.
Umbusalduse põhjused
Abilinnapea ei ole suutnud täita oma tööülesandeid, mille tõestuseks on 1) avalikkusele esitatud eksitav Tartu südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu eskiis, 2) ebapiisava kvaliteediga ruumiloome osakonna sisend, 3) siiani kehtestamata Tartu linna rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise korra puudumine, 4) puudulik suhtlus volikogu liikmetega keskkonnakomisjoni esimehe Mart Hiobi võimaliku huvide konflikti osas ning 5) planeeringute menetlemise aeglus Tartu linnavalitsuses.
1) Tartu südalinna kultuurikeskuse planeerimise juhtimine on olnud puudulik, sh detailplaneeringu eskiisi näol on esitatud visuaalselt eksitav joonis. Hea planeerimistava valguses on lubamatu, et väga mahuka projekteerimislepingu sõlmimine on toimunud enne detailplaneeringu kehtestamist. Volikogu arutelul selgus üheselt, et avalikkusele esitatud 3D pilt ja detailplaneeringu joonis ei ühti ning eskiisjoonis ei lähe kokku linnavalitsuse tegelike plaanide ja vajadustega (turuhoone parkla asemel kohviku jms hoonestusala vs rohke kõrghaljastus, jõe ääres asuvad põõsad/haljastus vs detailplaneeringus öeldu, mänguväljaku asukoht jne). Kogu protsessi on juhitud kiirustades ning sellisel kujul koostatud 3D eskiisjoonise esitamine avalikkusele on põhjendamatu, jättes mulje soovist tahtlikult moonutatud linna tegelikke vajadusi ja plaane.
2) Ruumiloome osakonna töö tulemused on puudulikud, osakond ei kaasa piisavalt avalikkust avaliku ruumi kujundamisel ning osakonna mõju avaliku ruumiga seotud linnavalitsuse otsustele minimaalne. Ruumiloome osakond peaks suutma planeerida ja ellu viia oma tegevusi oluliselt tulemuslikumalt ja seda eriti sellises tundlikus piirkonnas nagu Tartu südalinn (nt visualiseerida planeeringud tegelikkusele vastavalt, planeerida Emajõe kaldaäärsed piirded kohe alguses, Atlantise ja välituru piirkonna planeerimine jne). Linnavalitsuse sees jäetakse ruumiloome osakonna ettepanekud tihti arvestamata (nt parkimise uuring vs linnavalitsuse plaan hakata Emajõe äärde parklat ehitama) või siis kujundatakse väga olulist osa linnaruumist ilma piisava avaliku diskussioonita (nn Linnutee Raatuse tänava alguses) või ei soovita avalikku diskussiooni pidada (nt südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu avalikul väljapanemisel ei ole näha juba saabunud ettepanekuid, samas üldplaneeringu kaardirakendusel olid ettepanekud näha). Miks kõigi oluliste avalikel väljapanekutel olevatel planeeritungute juures pole reaalajas võimalik teisi ettepanekuid näha?
3) Tartu linna rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise korra kehtestamise tähtaeg oli 1. november 2022. Eelmise abilinnapea poolt algatatud protsess pole Elo Kiiveti juhtimisel viimase 14 kuu jooksul siiani lõpuni viidud.
4) Elo Kiiveti vastuses linnavolikogu arupärimisele keskkonnakomisjoni esimehe Mart Hiobi võimaliku rollikonflikti teemal on kirjas, et „... kui linnavalitsus tuvastab, et linnavolikogus või linnavolikogu komisjonides küsimuste arutamisel tõusetub küsimus võimalikust huvide konfliktist, siis informeerib linnavalitsus sellest asjasse puutuvaid linnavolikogu või linnavolikogu komisjonide liikmeid ja linnavolikogu kantseleid.“ Antud juhul ei ole toimunud ühest ja selget informeerimist ning teema tõstatasid erinevad volikogu fraktsioonid ise.
5) Juba aastaid on Tartu linna murekohaks olnud planeeringute menetlemise silmapaistev aeglus, mis on korduvalt jõudnud ka üle-eestilisse meediasse (sh Holmi kvartal, Sadama kvartal, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi poolt rahastatud mängupark jne). Suur ettevõtjate poolne pahameel on põhjendatud, sest puudub selgus ja avalik kommunikatsioon, kuidas ja mis ajaraamis on oodata edasi liikumist, millised on võimalikud lahenduskäigud jne. Kahjuks ei ole antud valdkonna abilinnapea suutnud siiani olukorda parandada, kuigi just tema peaks olema eestvedaja, et pikalt seisnud planeeringud saaksid hoo sisse, eriti olukordades, kus arendajad või ettevõtjad ise on valmis oluliselt panustama avalikku ruumi (nt takerdunud plaan rajada lõunakeskuse juurde ujula, kuigi hoonestusõiguse võitnud firma tasub juba pikemalt hoonestusõiguse tasu ligi 200 000 eurot). Siit koorub järjekordne probleem - hoonestusõiguse lepingute süsteem pole üheselt arusaadav ehk selge, selle ümber toimuvad pidevalt avalikkuse ette jõudvad segadused (sh võimalik ebavõrdne kohtlemine, süsteemitus jne). Üheks järjekordseks näiteks on Tulbi 12 katlamaja hoonestusõiguse leping, mis tänaseni puudub. Abilinnapea ei suuda või ei taha järgida linna poolt sõlmitud hoonestusõiguse lepinguid ja detailplaneeringute koostamisel ei arvestata linna poolt sõlmitud lepingutega, millega võib kaasneda oluline rikkumine linnavara kasutamisel. Ettevõtjate valikuline võimalik eelistamine ei ole hea tava ja ei tekita usaldusväärsust linnajuhtimises ja abilinnapea töökultuuris.
Tuginedes eelpool öeldule soovime abilinnapea ametikohal näha inimest, kes seisab oluliselt tugevamalt oma valdkonna vajaduste ning arengute eest, julgeb võtta ka kriitilisi seisukohti teiste linnavalitsuse osakondade ja koalitsiooni partnerite plaanide suhtes ning suudab juhtida arenguid ning avalikku diskusiooni, mis viiksid antud valdkonda olulisemalt jõulisemalt edasi.
Umbusaldusavalduse esitajad: Pille Tsopp-Pagan, Hannes Klaas, Anneli Kannus, Jaak Laineste, Kristiina Tõnnisson, Pärtel Piirimäe, Malle Pärn, Merle Kivest, Aivar Sööt, Indrek Hirv, Vahur Kollom, Silver Kuusik, Imre Vähi, Indrek Kalda, Jaan Toots.