Protokoll: Hariduskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Loa andmine reisiteenuste riigihangete korraldamiseks Tartu Rakenduslikule Kolledžile
2. Ilmatsalu Muusikakooli tegevuse lõpetamine
3. Esindaja nimetamine õpetaja elutöö auhinna konkursi hindamiskomisjoni
4. Esindajate nimetamine haridusasutuste direktorite konkursikomisjonidesse
5. Ülevaade koolipsühholoogide arvulisest koosseisust ja tegevusest
6. Ülevaade koolide hoolekogude esindajate ja haridusosakonna koostöökohtumisest
7. Kohal algatatud küsimused


1. Loa andmine reisiteenuste riigihangete korraldamiseks Tartu Rakenduslikule Kolledžile

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Eelnõuga soovitakse anda Tartu Rakenduslikule Kolledžile luba korraldada reisiteenuste tellimise riigihankeid rahvusvaheliste õpirännete ja projektide kohtumiste korraldamiseks. Komisjonile anti ka ülevaade kolledži välisprojektidest.

Ene Ergma märkis, et kooli tegevus tegevus välisprojektides on väga edumeelne ja huvitav, seda tuleks avalikkusele rohkem tutvustada.

Otsustati eelnõu toetada.


2. Ilmatsalu Muusikakooli tegevuse lõpetamine

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Otsuse eelnõu sisu on muusikahariduse ümberkorraldamine Ilmatsalus. 31. augustist 2023 lõpetatakse Ilmatsalu Muusikakooli kui eraldi asutuse tegevus, kuna võrreldes teiste munitsipaalhuvikoolidega õpib Ilmatsalu Muusikakoolis oluliselt vähem õpilasi, töötab vähem õpetajaid ning halduskoormus on suuremas osas Ilmatsalus tegutseva üldhariduskooli kanda (Ilmatsalu Muusikakool kasutab Ilmatsalu Põhikooli paari ruume). Muusikahariduse pakkumine Ilmatsalus jätkub, selle võtab üle Tartu I Muusikakool, kõik õpetajad ja õpilased on leidnud seal endale töötamise ja õppimise võimaluse. Muudatuste tulemusel laienevad õpilaste õppevõimalused ja ühtlustuvad õpetajate palgad.

Vastuseks Kristiina Tõnnissoni kirjalikule küsimusele selgitas Lemmit Kaplinski, et Ilmatsalu Muusikakooli sulgemine ei too kaasa kulude suurenemist ega vähenemist.

Otsustati eelnõu toetada.


3. Esindaja nimetamine õpetaja elutöö auhinna konkursi hindamiskomisjoni

Lembit Kalev andis teada, et esitatud on kaks kandidaati: Piret Uluots ja Jelena Frunze.
Jelena Frunze taandas enda kandidatuuri ja oli seisukohal, et Piret Uluots oleks väga hea esindaja.

Otsustati nimetada hariduskomisjoni esindajaks Piret Uluots.


4. Esindajate nimetamine haridusasutuste direktorite konkursikomisjonidesse

Hariduskomisjoni esindajat oodatakse Tamme kooli, Masingu kooli ja Rõõmumaa lasteaia direktori konkursikomisjonidesse.

Lembit Kalev andis teada, et Tamme kooli komisjoni on tehtud ettepanek nimetada Mari Roostik, Masingu kooli Margit Sutrop ja Rõõmumaa lasteaeda Marit Sepma.
Jelena Frunze soovis samuti kandideerida Rõõmumaa lasteaia direktori konkursikomisjoni.
Margit Sutrop taandas enda kandidatuuri, kuna ajaliselt ei ole tal võimalik konkursikomisjoni töös osaleda. Jüri Sasi oli valmis osalema.

Rõõmumaa lasteaia direktori konkursikomisjoni esindaja nimetamiseks toimus hääletus. Marit Sepma poolt oli 7, Jelena Frunze poolt 3 komisjoni liiget.

Otsustati:
4.1. nimetada Tamme kooli direktori konkursi komisjoni Mari Roostik;
4.2. nimetada Masingu kooli direktori konkursi komisjoni Jüri Sasi;
4.3. nimetada Rõõmumaa lasteaia direktori konkursi komisjoni Marit Sepma.


5. Ülevaade koolipsühholoogide arvulisest koosseisust ja tegevusest

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet, Lemmit Kaplinski ja Riho Raave vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Komisjonile anti ülevaate Tartu linna üldhariduskoolide koolipsühholoogide tegevusest ning koolides kasutatavatest ennetus- ja kiusamisvastastest programmidest.

Kristiina Tõnnisson soovis infot, milline on linna plaan vaimse tervise õdede rakendamise osas koolides.
Lemmit Kaplinski selgitas, et teema on uus ning praeguse seisuga ei ole seda veel süvitsi arutatud. Linn peab esmalt tagama seadusega nõutud tugispetsialistid, kuni see pole veel vajalikul tasemel, ei ole põhjendatud nappide rahaliste vahendite killustamine, kuid kindlasti kaalutakse ka vaimse tervise õdede rakendamise võimalusi.

Komisjonis oli küsimusi psühholoogide rakendamise võimaluste kohta lasteaedades, koolipsühholoogide tegevuse rahastamise ning ennetus- ja kiusamisvastaste programmide sisu, tõenduspõhisuse, rahastamise ja kvaliteedi kohta.
Lemmit Kaplinski selgitas, et ennetusprogrammide kasutamine on kooliti väga erinev vastavalt koolide võimalustele ja vajadustele. Osa koole on kasutusele võtnud võib-olla isegi liiga palju programme, mille tõttu need head tulemust ei anna, kuna ei ole piisavalt pühendunud meeskonda, tegevus ei ole kõigi programmidega piisavalt järjepidev. Programmide kasutamine ja rahastamine vajab veel analüüsi ja süstematiseerimist.
Jüri Sasi märkis, et klassi koostöö parendamise programmi KLAPP kogemus ei ole seni olnud positiivne, sisu ja kvaliteet ei ole tasemel ning probleeme on laste turvalisusega. Leiti, et tuleks korraldada KLAPP programmi kasutavate koolide kogemuste vahetamiseks ümarlaud.
Lemmit Kaplinski nentis, et tegemist on vastuolulise programmiga, aga üldistavate hinnangute andmiseks tuleb lisainfot koguda, osadel koolidel on ka positiivseid kogemusi.

Otsustati:
5.1. võtta informatsioon teadmiseks;
5.2. teha linnavalitsusele ettepanek korraldada KLAPP programmi kasutavate koolide ümarlaud.


6. Ülevaade koolide hoolekogude esindajate ja haridusosakonna koostöökohtumisest

Lembit Kalev ja Riho Raave andsid ülevaate 9. märtsil toimunud haridusosakonna ja koolide hoolekogude esindajate koostöökohtumisest.

Informatsioon võeti teadmiseks.


7. Kohal algatatud küsimused

7.1. Jüri Sasi tõstatas Ukraina õpilaste ja õpetajatega seotud probleemid, mis saab nendega edasi ja kuidas jätkub rahastamine. Paljud ei ole tänaseni eesti keelt omandanud, seetõttu ei omanda ka haridust. Oluline tegur on motivatsioonipuudus, kuna väidavad, et lähevad kohe koju tagasi, paljud õpivad sisuliselt paralleelselt video vahendusel Ukraina kooliprogrammi järgi.

Otsustati: linnavalitsusel valmistada komisjoni järgmiseks koosolekuks ette ülevaade Ukraina õpilaste ja õpetajate olukorrast Tartu koolides ja edasisest tegevuskavast.

7.2. Jüri Sasi märkis, et tuleks mõelda, kas imagoloogiliselt on õige, et Tartus on Aleksander Puškini nime kandev kool.
Lemmit Kaplinski oli seisukohal, et nime muutmine tekitaks suure ja põhjendamatu konflikti kogukonnas. Kool teeb suuri pingutusi isamaalise kasvatuse edendamiseks, vanemad on aktsepteerinud, et minnakse üle eestikeelsele õppele.