EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
18. veebruar 2021. a. nr LVK-O-0343 |
| Linnavolikogu ajutise komisjoni moodustamine töökorralduse muudatuste seireks ning komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine |
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 20, § 45 lg 3, § 47 lg-d 1, 11 ja 12 ning Tartu linna põhimääruse § 4, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Moodustada linnavolikogus 11-liikmeline ajutine komisjon, mille ülesanne on üle vaadata Tartu Linnavolikogu 4. detsembri 2020. a määruse nr 120 “Tartu Linnavolikogu 26. aprilli 2018. a määruse nr 20 „Tartu linna põhimääruse muutmine““ volikogu töökorraldust reguleeriv osa.
2. Valida ajutise komisjoni esimeheks ................................ ja aseesimeheks................... .
3. Komisjoni töö lõpetada 30. juuniks 2021. a.
4. Otsus jõustub vastuvõtmise momendist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Linnavolikogu ajutise komisjoni moodustamine töökorralduse muudatuste seireks ning komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine " juurde
4. detsembril 2020. a võttis volikogu vastu Tartu linna põhimääruse muudatused, mis olid ajendatud suurtest muutustest maailmas, Eestis ja Tartus.
Ajapuuduses ei õnnestunud kahjuks piisavalt arendada debatte parimate lahenduste leidmiseks uues olukorras. Puudulikuks jäid osapoolte võimalused oma positsioonide selgitamiseks vabas demokraatlikus debatis ja ka komisjoni otsustamise protsessis.
Tulemusena ei saa kuidagi muudatusi Tartu linna põhimääruses lugeda ei konsensuslikuks ega ka veatuiks. Üheks oluliseks põhjuseks on ilmselgelt komisjoni moodustamise põhimõte, mis ei soodustanud dialoogi ja ahvatleski pigem vajalikud asjad lihtsalt „ära hääletama”.
Komisjoni tööst võis jääda mulje, et peale jäi pigem soov teha volinike elu võimalikult mugavaks, selmet otsida võimalusi volikogu töö, sh komisjonide töö sisukamaks loomiseks ja linnavolikogu otsused lähtuksid maksimaalselt Tartu kogukonna huvidest.
Tulemusena on tänaseks küsimärgi alla sattunud, kas edaspidi on üldse võimalik Tartu Linnavolikogu istungeid korraldada aastasadade jooksul välja kujunenud demokraatia traditsioonilisi võtteid ja kogemusi kasutades. Näiteks ei pea linnavolinik enam füüsiliselt istungile ilmuma, volikogu esimees saab ainuisikuliselt otsustada nn elektroonilise istungi läbiviimise. Poliitiline dialoog on istungitelt kadumas. Võidutsemas on põhimõte: Õigus on neil, kellel on 50%+ 1 hääl.
Kõige ülalkirjeldatu tulemusena on igat järgnenud istungit seganud häired: 17. detsembri istungil ei olnud võimalik läbi viia komisjoni esimehe valimisi, 21. jaanuari istungil tuli katkestada arupärimisele vastamise protsess. Praktiliselt kordub igal istungil olukord, kus osa volinikke ei saa normaalselt osaleda hääletusprotsessis jne. Tekkinud on küsimus, kas volikogu otsused sel „eksperimentaalsel” perioodil on ikkagi ka legitiimsed?
Ilmselgelt on vaja läbi rääkida ja kokku leppida, mismoodi siis tahame tulevikus korraldada selle, et võimalikult kõigi tartlaste tahe saaks formuleeritud meie otsusteks.
Lähtudes eelmainitust peame möödapääsmatuks moodustada laiapõhjaline komisjon, et analüüsida meie töökorralduse muudatusi, soovitud ja soovimatute tulemuste, ebakõlade põhjusi ning vajadusel teha korrektsioonid.
Komisjoni peaksid kuuluma kõigi fraktsioonide ja saadikurühmade esindajad - a 1 esindaja, pluss 1 esindaja volikogu ja 1 linna kantseleist.
Koostanud Vladimir Šokman
Keskerakonna fraktsioon
