Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Auditi aruande "Linna tegevuste rahastamine Euroopa Liidu vahenditest" tutvustamine |
Reg. number: | LV-IP-0056 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 03.04.2019 |
Koostaja: | Raivo Bachmann |
Ettekandja: | Raivo Bachmann |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
03. aprill 2019. a. nr LV-IP-0056 |
Auditi aruande "Linna tegevuste rahastamine Euroopa Liidu vahenditest" tutvustamine |
KUULATI: | Raivo Bachmann´i ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. esitada informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile;
2. ettekandjaks revisjonikomisjonis määrata sisekontrolli teenistuse juhataja Raivo Bachmann |
Juhataja: | |
Protokollija |
Auditi aruanne - Linna tegevuste rahastamine Euroopa Liidu vahenditest
Auditi käigus otsisime vastuseid järgmistele küsimustele. Millised kulud on Tartu linn teinud Euroopa Liidu vahendite toel? Mida Euroopa Liidu rahastuse oluline vähendamine või lõpetamine võiks kaasa tuua? Millised praegu Euroopa Liidu poolt finantseeritavad tegevused peaksid jätkuma ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil? Kas toetuste vähenemisega on eelarvestrateegias arvestatud?
Tartu linnale on Euroopa Liidu fondidest käimasoleval eelarveperioodil 2014–2020 eraldatud toetusi 49,1 miljonit eurot. Euroopa Regionaalarengu Fondist 25,6 miljonit, Ühtekuuluvusfondist 9,4 miljonit, Horisont 2020 programmist 5,4 miljonit, Euroopa Sotsiaalfondist 4,8 miljonit, programmist Erasmus+ 2,7 miljonit ja muudest fondidest 1,2 miljonit eurot. Kuna eelarveperiood veel kestab, siis need numbrid ei ole lõplikud ja kindlasti lisandub veel projekte.
Rahandusministeeriumi hinnangu järgi on aastal 2021 algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha, kui praegusel eelarveperioodil aastatel 2014–2020. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb Eestile eraldatav raha hulk Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40%. Sellele hinnangule tuginedes võib olemasolevate andmete põhjal teha arvestusliku järelduse, et Tartu linnale eraldatav raha hulk võib struktuurifondide osas väheneda suurusjärgus 16 miljonit eurot. Euroopa Regionaalarengu Fond miinus 10 miljonit, Ühtekuuluvussfond miinus 4 miljonit ning Euroopa Sotsiaalfond miinus 2 miljonit eurot. Lisaks tuleb arvestada suurema omafinantseerimise määraga.
Toetusrahade kahanemise mõju on laiem, nimelt väheneb ka muude organisatsioonide kaudu Tartu linnas läbiviidavate projektide toetusrahade suurus, mis võib kaasa tuua töökohtade ja investeeringute mahu vähenemise Tartu piirkonnas.
Riigikontrolli auditis "Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest" on ära toodud kohalike omavalitsuste tegevusvaldkonnad, mida Euroopa Liidu poolne rahastamise vähenemine enim mõjutab. Need on järgmised: transpordivaldkond (näiteks teede rekonstrueerimine, kergliiklusteede ehitamine), koolide kaasajastamine, hoolekande teenused eakatele ja erivajadustega inimestele, tugiteenused puudega lastele, haridustugiteenuste arendamine, elukestva õppe arendamine, koolide IKT-seadmete haldamine ja digiõppevara edasiarendamine, ettevõtluse toetamine, turismi edendamine, infotehnoloogia valdkonna arendamine, loomemajanduse arendamine.
Tartu linna eelarvestrateegias on arvesse võetud, et uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil võib eeldada struktuurifondide toetuste olulist vähenemist. Toetuste mahu vähenemine ja omafinantseerimise määra kasv toob Tartule kaasa investeerimismahu kahanemise. Selleks, et vältida investeeringute mahu järsku langust, planeeritakse eelarvestrateegias investeerimiskulude kasvu linna omavahenditest.
Auditi käigus märkasime, et välisprojektidega seotud dokumente kajastatakse dokumendihaldussüsteemis GoPro väga erinevalt, mõne projekti puhul on olemas kõik dokumendid, mõnel puhul ei ole välisprojekti asja all mitte ühtegi dokumenti ega viidet.
Ettepanek: korraldada välisprojektide dokumenteerimine ühtsete põhimõtete alusel.
Aruande eelnõud on tutvustatud valdkonda kureerivale abilinnapeale ja rahandusosakonna juhatajale.
Sisekontrolliteenistus tänab antud tagasiside eest. Rahandusosakonna vastus on loetav siin: [ | ]
I Sissejuhatus
Auditi alus: Tartu linnapea 15.08.2018 käskkiri nr 84, millega kinnitati sisekontrolliteenistuse 2018. a II poolaasta tööplaan.
Auditi läbiviijad: Tartu linnakantselei sisekontrolliteenistuse peaspetsialistid Herdis Nuut ja Aune Visnapuu.
Auditi eesmärk: saada ülevaade tegevustest, mida finantseeritakse Euroopa Liidu vahenditest.
Auditi ulatus: käesoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi (2014–2020) projektid.
II Auditi metoodika
Auditi teostamisel kasutati erinevaid meetodeid:
- tutvumine valdkonda reguleerivate õigusaktidega;
- päringud andmebaasidest, sh Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemist GoPro (edaspidi GoPro), raamatupidamistarkvarast Axapta;
- tutvumine teemakohaste artiklitega;
- tutvumine teemakohaste uuringute/audititega.
III Taustainfo
Riigikontroll avaldas 30. novembril 2017 auditiaruande "Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest". Auditis on ära toodud Rahandusministeeriumi hinnang, et aastal 2021 algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil on Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha kui praegusel eelarveperioodil aastatel 2014–2020. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb Eestile eraldatav raha hulk Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40%. Ühendkuningriikide Euroopa Liidust lahkumine vähendab toetusi suure tõenäosusega veelgi.
Euroopa Liidu (EL) eelarvekava perioodiks 2021–2027 pole veel vastu võetud. Euroopa Komisjon avaldas oma ettepaneku Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase finantsraamistiku kohta 2. mail 2018. Esialgses eelarvekavas on kavandatud omafinantseeringu kasv 15 protsendilt 45 protsendile ning toetuste kogusumma vähenemine ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahendite, st Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi toetuste lõikes. Kõiki valdkondi toetuse vähenemine ei puuduta, näiteks programmi Erasmus+ rahastamist plaanitakse järgmisel eelarveperioodil kahekordistada. Eesti osa tõukefondidest väheneb seoses sellega, et Eesti elatustase on tõusnud, ületades 75% ELi keskmisest sisemajanduse kogutoodangust. See on eelarvestamise piiriks, millest sõltub riigile eraldatav osa ELi eelarvest. Kui praegu saab Eesti iga makstud euro eest ELilt tagasi neli eurot, siis järgmisel perioodil saame tagasi vähem. Konkreetsetes numbrites loodetakse kokkuleppele jõuda 2019. aasta lõpuks (Euroopa Komisjoni pressiteade 4. detsember 2018).
Auditis ei käsitleta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi vahendeid, sest need ei kuulu ELi eelarvekava hulka ja on eraldi läbirääkimiste teema.
IV Üldinfo, tähelepanekud, järeldused, soovitused
Auditi käigus otsisime vastuseid järgmistele küsimustele. Millised kulud on Tartu linn teinud Euroopa Liidu vahendite toel? Millised praegu Euroopa Liidu poolt finantseeritavad tegevused peaksid jätkuma ka järgmisel ELi eelarveperioodil? Mida ELi rahastuse oluline vähendamine või lõpetamine võiks kaasa tuua? Kas toetuste vähenemisega on eelarvestrateegias arvestatud?
Sisekontrolliteenistus kogus kokku andmed eelarveperioodil 2014–2020 osakondadele (sh allasutustele) ja linnakantseleile eraldatud toetuste kohta. Kasutasime selleks dokumendihaldussüsteemis GoPro olevaid välisprojektide andmeid ning raamatupidamistarkvara Axapta andmeid välistoetuste kohta. GoPro välisprojektide all kajastatakse lisaks Euroopa Liidu toetusrahadele ka muid projekte, näiteks Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt antud toetusi. Raamatupidamisprogrammis on kasutusel dimensioon "allikas", mille abil liigitatakse välismaist sihtfinantseerimist, eraldi "allika" koodid on olemas EL struktuurifondide (ESF, ERF, Ühtekuuluvusfond) kohta. Kontoplaanis on olemas eraldi välismaise sihtfinantseerimise kontod ning kõigil projektidega seotud kannetel on küljes projekti GoPro tunnuskood. Raamatupidamiskannetes kasutatav dimensioon "allikas" ei kajasta alati raha tegelikku päritolu. Osad riigi poolt eraldatavad toetused võivad sisuliselt olla ELi rahad, näiteks osa Tartu Kutsehariduskeskuse toetustest Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Projektides partnerina osalemisel kajastub välismaine sihtfinantseerimine allikaga 39 "Muud välistoetused", kuigi tegu on tegelikult ELi struktuurifondide rahaga. Raamatupidamisarvestus vastab nõuetele, aga hoolimata kõigist erinevatest kasutatavatest tunnustest pole võimalik saada ühest kohast kätte terviklikke andmeid, kui palju linn on saanud erinevatest fondidest ELi raha.
Olemasolevate GoPro ja raamatupidamisandmete põhjal saime ülevaate käimasoleva ELi eelarveperioodi rahastustest. See ülevaade ei ole eelnevas lõigus kirjeldatud põhjustelt täielik, aga kajastab siiski suurt osa ELi eelarvest saadud vahendeid. Alltoodud summad näitavad 2014–2020 läbiviidud ja käimasolevaid projekte. Kindlasti lisandub veel projekte, sest eelarveperiood alles kestab ning eraldatavaid vahendeid saab kasutada 2023. aasta lõpuni. Tartu linnale on Euroopa Liidu fondidest käimasoleval eelarveperioodil 2014–2020 eraldatud toetusi kokku 49,1 miljonit eurot, sh Euroopa Regionaalarengu Fondist 25,6 miljonit, Ühtekuuluvusfondist 9,4 miljonit, Horisont 2020 programmist 5,4 miljonit, Euroopa Sotsiaalfondist 4,8 miljonit, programmist Erasmus+ 2,7 miljonit ja muudest fondidest 1,2 miljonit eurot.
Valdkonniti jagunevad ELi rahastused järgmiselt
Valdkond | Toetuse summa |
Transport | 16 384 000 |
Hariduse investeeringuprojektid | 12 908 450 |
Säästlik areng, targad lahendused | 5 408 375 |
Hariduse projektid | 5 251 654 |
Sotsiaalhoolekande investeeringuprojektid | 4 409 116 |
Sotsiaalhoolekande projektid | 1 419 395 |
Kultuurirajatised | 624 975 |
Elamumajandus | 550 000 |
Ettevõtlus | 535 544 |
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia | 421 969 |
Terviseedenduse projektid | 307 802 |
Spordirajatised | 282 584 |
Tehnovõrgud | 203 252 |
Linnaplaneerimine | 187 347 |
Noorsoo-, spordi- ja kultuuritöö projektid | 122 775 |
Muud projektid | 38 619 |
Kokku | 49 055 857 |