Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Informatsioon lumetõrje olukorrast ja plaanidest
2. Kohapeal algatatud küsimused

Irja Alakivi tegi ettepaneku panna ROHEringi projektist ja senistest uuringutest, metoodikast ning tulemustest pikema ülevaate andmine keskkonnakomisjoni 2024.a jaanuarikuu koosoleku päevakorda.
Tartu ROHEringi projekti raames monitoorisid Tartu ülikooli teadlased sel suvel linnaloodust, et saada teada, millised liigid Tartus elavad ja kus on nende jaoks sobivaimad elupaigad (linna 12.12.2023 pressiteade). Pressiteatest ei selgunud loetelu uuringu teostamise kohtadest (rohealad, pargid, niidud jm), kriteeriumidest, mille põhjal uuringukohad valiti. Puudus ka metoodika kirjeldus ja lingid sellele, kust leiaks konkreetsed tulemused ja rohkem infot tulevase kohta.

Irja Alakivi juhtis tähelepanu informatsioonile kõrghaljastuse olulisusest kõnniteedel kõndivate inimeste tervise ja heaolu tagamiseks linnades üha sagenevate kuumalainete perioodidel. Tartu Ülikoolis 2023. aastal kaitstud doktoritöö (Isaac Newton Kwasi Buo, juhendajad teadur Valentina Sagris ja prof Jaak Jaagus) koostamisel teostatud uuringud näitasid, et ainult 8% kõnniteedest on varjutatud, kuigi soovituslik on vähemalt 20-protsendiline varjutus kuumuse leevendamiseks. Ka Tartu linna kohta järk-järgult kogutav andmestik koos sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste andmetega võimaldaks linnakeskkonda ülekuumenemise vastu paremini kohandada. Isegi ilma vastava andmekogu loomiseta on ilmselge, et tänavaäärset kõrghaljastust tuleks maksimaalselt hoida ja kaitsta, tühimikesse teha täiendusistutusi ning lisada müra leevendavat taimestikku.

1. Informatsioon lumetõrje olukorrast ja plaanidest
Kuulati linnamajanduse osakonna linnapuhastuse peaspetsialisti Madis Tammeoru ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme, Rein Haagi ning Madis Tammeoru vastuseid neile.

Mart Hiob oli seisukohal, et kõrvaltänavatelt võiks lund vähem välja vedada ning pigem rohkem kasutada parkimisalasid lume ladustamiseks, piirata kõrvaltänavatel parkimist ja rakendada ajutist liikluskorralduse muudatust (kui seda on vaja). Sellega saaks vahendeid kokku hoida ning suunata need kergliiklusteede puhtuse ja ohutuse tagamiseks. Ratturitel oleks esmajärjekorras vaja ühesuunalistel tänavatel vastassuunaraja puhastamist (nt Vanemuise mägi, Veski tänav, K. E. von Baeri tänav). Pärisuunas saab rattur minna sõidurajale, aga vastassuunas sõites võib see väga ohtlik olla.

Madis Tammeorg selgitas, et kui kitsastelt kõrvaltänavatelt lund ära ei veeta, pargivad autod järjest rohkem tänavale ja sahk ei saa enam tänava puhastamiseks läbi. Mõte ei ole paha, kui see oleks tehniliselt teostatav. Kui aga parkimine keelata, tuleb ikkagi eraldi puhastada hoovidesse sissesõidud, mis on sama kulukas kui lume äravedamine.

Raimond Tamm lisas, et ettepanekut saame kaaluda sellistel tänavatel, kus ei ole palju hoovidesse sissesõite.

Irja Alakivi tegi ettepaneku, et järelevalveosakond võiks lisaks piletite kontrollimisele tegeleda ka bussipeatustes lume ja libeduse tõrje kohustuste täitmise kontrollimisega, et tagada ohutus inimestele.

Madis Tammeorg ja Raimond Tamm selgitasid, et teede, tänavate, kergliiklusteede ja bussipeatuste puhastustsükkel tuleneb lepingust. Tänavate seisundi tasemed on paika pandud. Kõige lühema puhastustsükliga on mäed ja sillad. Rattateede puhastustsükkel on 8 tundi, kõrvaltänavate puhastustsükkel 12 tundi. Bussipeatused puhastatakse 8 tunni jooksul peale seda, kui sahk on tänava puhtaks lükanud. Bussipeatusi on linnas 280 ja nende puhastamine võtab ressursi puudusel rohkem aega. Kaaluda võiks järelevalveosakonna bussidele kaamerate paigaldamist, mis fikseeriks olukorda bussipeatustes.

Andrus Punt palus lumetõrje kohta esitatud kaebuste statistikat viimaste aastate lõikes. Kaebuste arv võiks viidata, kas lumetõrjega on linnas asjad liikunud pigem paremuse või halvemuse poole.

Mart Hiob tegi ettepaneku, et järgnevatel hangetel tuleks ülekäiguradade ja bussipeatuste puhastamine seada esimeseks prioriteediks, vajadusel sõidutee puhastusnõuete leevendamise arvelt. Nii nagu projekteerimisel seatakse jalakäijad esimeseks eelistuseks, tuleks seda teha ka tänavate hooldamisel.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt kergliiklusteede, ülekäigukohtade ja bussipeatuste talvist puhastustsüklit, teehooldustaseme määramist, Hurda pargi hooldamist, lisatööjõu rakendamist tänavahoolduses ning tööde prioriteetide järjekorda.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Kohapeal algatatud küsimusi ei olnud.