Tartu Linnavolikogu majanduskomisjoni 28.10.2020 koosolekul otsustati (p 3.2.) võtta komisjoni päevakorda eraldi teemana jäätmete liigiti kogumine - mis saab liigiti kogutud jäätmetest praegu edasi ja millised on tulevikusuunad. Ülevaate koostamiseks tegi keskkonnateenistus järelepärimised ettevõtetesse Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, AS Eesti Keskkonnateenused, AS Ragn-Sells, OÜ Ekovir, Vallesburg OÜ, Humana Sorteerimiskeskus OÜ, Tolmet Eesti OÜ, AS Epler & Lorenz, MTÜ Eesti Rehviliit, MTÜ Rehviringlus, Weerec AS, MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Elektroonikaromu. Kogutud info on alljärgnev.
Pakendid
Kõik Tartu linnas kogutud pakendijäätmed sorteeritakse. Välja sorteeritakse klaas-, plast-, metall-, paber- ja kartongpakendid. Materjali kasutatakse osaliselt Eestis, osaliselt saadetakse välisriikidesse.
Klaaspakendijäätmetest valmistatakse uut klaasi, mida kasutatakse nii Eestis (nt Järvakandi, kus tehakse pudeleid) kui väljaspool Eestit asuvates tehastes.
Plastpakendijäätmetest moodustab osa toiduainete pakend, mis läheb suures osas jäätmekütuseks. Kõvaplastid (näiteks kodukeemia pakendid) suunatakse ringlusse (palju eksporditakse) ja nendest tehakse uusi plasttooteid. Plastist tehakse helbeid, millest omakorda tehakse mööblit, tekkide ja patjade täitematerjali, fliisi, sukkpükse, kaablimaterjali, uusi pudeleid jms. Vanast kilest tehakse uut kilet, toodetakse kemikaale ja valmistatakse ehitusdetaile.
Metallpakendijäätmetest tehakse uusi metalltooteid (nt alumiiniumpakendid sulatatakse ja neist saavad uued purgid).
Ümbertöödeldud paber- ja kartongpakenditest tehakse uusi tooteid (wc-paber, pakkepaber, vihikud, ajalehed, soojustus- ja isolatsioonimaterjalid). Osa pappi pressitakse kokku ja saadetakse eksporti. Vähesel määral tehakse Eestis Räpina paberivabrikus ümbertöötlust – papist kaubakaitse nurkasid. Vanu tetrapakke kasutatakse nt kipsplaatide valmistamisel.
Segaolmejäätmed
Korraldatud jäätmeveoga kogutud segaolmejäätmed veetakse Aardlapalu ümberlaadimisjaama, kust need lähevad põletamisele Iru elektrijaama jäätmepõletusjaama, aga ka Väätsa, Paikre, Torma ja Jõelähtme prügilatesse.
Vanapaber
Kogu Tartu linnas kogutud vanapaber sorteeritakse. Puhas materjal suunatakse vastavalt liikidele ümbertöötlusse (lõppkliendid erinevad, sh eksport). Vanapaberi sorteerimisjääki kasutatakse jäätmekütusena.
Biolagunevad jäätmed
Korraldatud olmejäätmeveoga kogutud biojäätmed viiakse Aardlapalu kompostimisväljakule.
Tekstiilijäätmed
Avalike riidekonteinerite tekstiilijäätmed saab endale Humana Eesti. Humana sorteerimiskeskuses sorteeritakse esemed vastavalt kvaliteedile. Osa riideid annetatakse partnerorganisatsioonidele mitmes Aafrika riigis, osa müüakse Humana kauplustes, osa eksporditakse Aasia ja Aafrika turgudele. Kandmiseks mittesobilikud asjad lähevad ümbertöötlusse Lätise, Venemaale ja Pakistani.
Tartu jäätmejaamadesse toodavad tekstiilijäätmed suunatakse Väätsa prügilasse.
Elektroonikajäätmed
Kogutud tooted lammutatakse materjaliliikide lõikes ning saadud materjal läheb nii Eesti kui välisriikide ettevõtetele. Elektroonikajäätmetest saadud materjal läheb üle 90% taaskasutusse. Nt külmkappide puhul läheb 80% ringlusse, ülejäänust toodetakse energiat (põletamine).
Keskmiselt tekib ühest seadmest ca 12-14 erinevat fraktsiooni (värvilised metallid, must metall, plast ja ohtlikud jäätmed). Metallid liiguvad metallikäitlejatele ringlusse võtmiseks. Osa plasti purustatakse ja suunatakse materjalina ringlusse Eestis, osa plasti liigub Aasiasse uuesti käitlemiseks ja ringlussevõtuks. Ohtlikud ained lähevad ohtlike jäätmete käitlejale energiaks/hävitamiseks.
Mööbel
Jäätmejaamadesse toodud mööbliesemeid võivad elanikud endale kasutamiseks viia. Taaskasutusse mitte minev mööbel sorteeritakse töödeldud ja töötlemata puiduks, mis läheb kas taaskasutusse või jäätmekütuseks.
Metall
Tartu jäätmejaamade metalljäätmed müüakse edasi Lätti või Tallinna Muuga sadamasse. Kohapeal metallijäätmeid ei sorteerita ega töödelda.
Eterniit
Eterniidijäätmed antakse üle prügilatele ladestamiseks.
Plast
Jäätmejaamades kogutud plastijäätmed sorteeritakse ning saadud materjal läheb kas taaskasutusse või jäätmekütuseks.
Ohtlikud jäätmed
Jäätmejaamadest kogutavad ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale.
Bensiinijaamades olevatest ohtlike jäätmete konteineritest kogutud õlifiltrid, värvijäägid ja reostunud materjalid eksporditakse Rootsi. Metallosad jõuavad ASi Kuusakoski. Ülejääv materjal ja nt värvijäägid lähevad jäätmekütuseks. Patareid ja akud jõuavad ASi Epler & Lorenz.
Vanarehvid
Tartus kogutud sõiduautorehvid lähevad Kõrvekülla, kus Netronic OÜ nad purustab ja saadab Lätti Schwenki (endise nimega Cemex) tsemenditehasesse kütuseks. Lõhkamismattide tootmiseks sobivad veokirehvid kasutab ära Päinurmes asuv Prismaarendus OÜ. Selleks sobimatud veokirehvid ja erirehvid viiakse Soome, kus neid kasutatakse lasketiiru valli ehitusel ja ka vana karjääri täitmisel (taasmaastikustamisel).