EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
04. mai 2021. a. nr LVK-I-0154 |
| Informatsioon Covid-19 pandeemia mõjudest Tartu linna 2021. aasta eelarvele |
Covid-19 pandeemia majanduslikud mõjud Tartu linnale on üldjoontes sarnased tavapärase majanduskriisi mõjudega. Tulud vähenevad ning kulud kasvavad. Positiivse poole pealt on riik siiani teinud majanduskeskkonda ja kohalikke omavalitsusi toetavaid otsuseid, mis leevendavad pandeemia negatiivseid mõjusid.
Sissetulekud
2021. a esimese kvartaliga on tulude eelarve täitmine olnud 48,1 miljonit eurot ehk ligi 22% eelarvest. 2020. aastal oli samal perioodil laekunud 47,8 miljonit. Seega on tulude täitmine 2021. aasta kolme kuuga 0,5% möödunud aastast suurem. Maksutulusid on laekunud 3% enam kui möödunud aastal, teised põhitegevuse tulud (kaupade ja teenuste müük, toetused) on laekunud väiksemas mahus kui möödunud aastal. Pandeemia tõttu jääb linnal saamata hinnanguliselt vähemalt 1,7 mln eurot (vt all järgnev tabel). Sellele lisandub füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemine, mis on aga sisuliselt prognoosimatu, kuna pandeemia mõju Tartu tööturule on ettearvamatu.
| TULUDE VÄHENEMINE | -1 752 645 |
| Lasteaiad: kohatasu vabastus märts-aprill | -609 000 |
| Lasteaiad: toiduraha mittelaekumine | -113 000 |
| Bussitulude vähenemine | -500 000 |
| Äripindade üürivabastus | -160 000 |
| Tartu Sport tulude vähenemine | -330 485 |
| Anne Sauna tulude vähenemine | -40 160 |
2021. a riigi lisaeelarvega antakse omavalitsustele kokku 46 mln eurot Covid-19 olukorra negatiivsete mõjude leevendamiseks. Tartu linnale eraldatakse lisaeelarvest 2,9 mln eurot, sh 1,0 mln eurot tulude vähenemise ja kulude suurenemise kompenseerimise toetus, 1,9 mln eurot investeeringutoetus ja 21 tuhat eurot õpilaste kaugõppe korraldamiseks.
Väljaminekud
Kulusid on tehtud 45,2 miljonit ehk ligi 21% eelarvest. 2020. aastal oli samal perioodil tehtud kulusid 47,6 miljonit, vähenemine võrreldes möödunud aastaga on olnud 5%. Põhitegevuse kulud on olnud 2020. aasta tasemel.
Potentsiaalseid Covid-19 kriisiga kaasnevaid lisakulusid arvestades kavandas linnavalitsus reservfondi suuruseks 1,26 mln eurot ehk oluliselt rohkem tavapärasest 0,5 mln eurost. Kuna reservfond ongi mõeldud ettenägematute väljaminekute tegemiseks, võimaldas see pandeemiaga kaasnevaid finantseerimise riske leevendada.
Reservfondist on 2021. a Covid-19 pandeemiaga seotud eraldisi tehtud kokku 197 241 eurot (sh vaktsineerimisega seonduvad kulud 99 241 eurot ja muud 98 000 eurot) alljärgnevalt.
1. Jaanuaris eraldati linnavarade osakonnale koroonaviiruse tõkestamisega seotud kuludeks 50 000 eurot. Ostetakse ühekordseid kaitsemaske, kindaid, visiire ja desinfitseerimisvahendeid kõigile linnavalitsuse allasutustele.
2. Märtsis eraldati Tartu Spordile A. Le Coq Spordimajas avatava vaktsineerimiskeskusega kaasnevateks kuludeks 99 241 eurot. Tartu linna, TÜ Kliinikumi ja Tartu Kiirabi koostööna loodi A Le Coq Spordimajja vaktsineerimiskeskus inimeste massiliseks vaktsineerimiseks Covid-19 nakkuse leviku takistamiseks. Esialgsete prognooside järgi on keskus avatud kuni 01.08.2021.
3. Aprillis eraldati sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale Covid-19 testimistelgi valvekuludeks 48 000 eurot.
Kokku on Tartu linnavalitsuse struktuuriüksuste ja nende allasutuste poolt seoses Covid-19 pandeemia levikuga tehtud põhitegevuse kulusid 127 868 eurot. Tegevusvaldkondadest on suurem osa kuludest (50 755 eurot) tehtud sotsiaalvaldkonnas (sh meditsiini- ja hügieenitarbed 15 266 eurot, valveteenus 17 832 eurot, täiendavad tööjõukulud 6467 eurot). Järgnevad kultuuri-, spordi- ja haridusvaldkond (kokku 45 057 eurot), sh suuremad kulud on tehtud distantsõppe korraldamiseks koolides ja lasteaedades vajaliku infotehnoloogia soetamiseks (17 373 eurot) ning inventari soetamiseks, hooldamiseks ja rentimiseks A. Le Coq Spordihoonesse Ihaste tn 7 (14 856 eurot).
Majandusliku sisu järgi on suuremad kulutused tehtud hoonete ja ruumide korrashoiuks ja desinfitseerimiseks (35 618 eurot), meditsiini- ja hügieenitarvete soetamiseks (30 227 eurot), IT riist- ja tarkvara soetamiseks, hooldamiseks ja rendiks (30 030 eurot).
Struktuuriüksuste lõikes on suuremad kulud teinud linnavarade osakond oma allasutustega kokku 44 761 eurot (sh hoonete ja ruumide ülalpidamiskulud 14 428 eurot, 15 266 eurot meditsiini- a hügieenitarvikud ja inventari kulud 14 669 eurot). Sotsiaal- ja tervishoiuosakond oma allasutustega on teinud kulusid kokku 38 895 eurot (sh ruumide korrashoiukulud 19 479 eurot, tervishoiuteenused 9 060 eurot, täiendavad tööjõukulud 7 003 eurot). Haridusosakond koos allasutustega ja linnakantselei ning avalike suhete osakond on kokku teinud väljaminekuid 36 220 eurot (sh haridusasutused 20 803 eurot ja linnakantselei ja avalike suhete osakond 15 417 eurot). Haridusasutused kasutasid vahendeid peamiselt IT seadmete soetamiseks (17 263 eurot) ja hügieenitarvete soetamiseks. Linnakantselei kasutas vahendeid kaugtöö tingimuste parandamiseks, seadmete rendiks (12 657 eurot).
Kui palju tekib aasta jooksul Covid-19 pandeemiaga seonduvaid täiendavaid kulusid, on täna raske prognoosida, kuna see sõltub viiruse taandumise kiirusest. Hetkel on ettevalmistamisel lisaeelarve eelnõu, millesse on esitatud alljärgnevad Covid-19 pandeemiaga seotud kulud.
| TÄIENDAVAD KULUD | 501 541 |
| Vaimse tervise edendamine | 169 841 |
| Eralasteaedade kohatasu hüvitis | 87 000 |
| Koolide õuesõppe ja õuevahetundide korraldamise toetus | 21 700 |
| Miina Härma gümnaasiumi õuesõppe lehtla | 23 000 |
| Toetusmeede erahuvihariduse- ja huvitegevuse toetuseks | 200 000 |
Investeeringute eelarve täitmine on kolme kuuga 17%. Enim on investeeringute eelarve täitmisesse panustanud suuremahulised jätkuprojektid: Vaksali tn-EMÜ-Waldorfkool kergliiklustee ehitus, Tüve 2 ja 4 sotsiaalüürimajade rajamine ning Riia tn viadukti ja tunnelite ehitus. Juba esialgses eelarves oli kavandatud 3,6 mln euro ulatuses investeeringuid riigieelarvest pandeemiaga võitlemiseks antud toetuse toel. Suur enamus nimetatud investeeringutest on planeeritud teedesse ja tänavatesse (rahaliselt suurim objekt Oa tn 629 000 eurot) ning haridusasutustesse (rahaliselt suurim objekt K. J. Petersoni Gümnaasiumi keldriruumide remont 368 202 eurot). Esimese kvartaliga on on 3,6 mln eurost investeeringuid tehtud 528 119 eurot.
Riigi lisaeelarvest eraldatavat investeeringutoetust 1,9 mln eurot võib kasutada mistahes valdkonnas objektide ehituseks, rekonstrueerimiseks, renoveerimiseks, lammutamiseks, remondiks ja tehnovõrkude, kommunikatsioonide, hoonete automaatika, tuletõrjesüsteemide jne paigaldamiseks.
