EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
31. august 2023. a. nr LVK-M-0067 |
| Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 „Koolitoetus“ muutmine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruses nr 27 „Koolitoetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 2. Koolitoetuse suurus
Koolitoetuse suurus on esimesse klassi minevale lapsele 150 eurot ja alates teisest klassist 75 eurot lapse kohta aastas.";
2) paragrahvi 3 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 3. Koolitoetus
(1) Koolitoetus on toetus lapsele, kes läheb Tartu linnas põhikooli 1.-9. klassi ning kelle enda ja ühe vanema või muu last kasvatava isiku, kellele makstakse lapse eest riiklikke peretoetusi, elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.".
§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2024. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 „Koolitoetus“ muutmine " juurde
Tartu linna koolitoetus on Eestis üks madalamaid - 50 eurot aastas 1.-3. klassi minevale lapsele.
Tallinnas on koolitoetuse suurus esimesse klassi minevale lapsele 320 eurot ja edaspidi kuni keskhariduse omandamiseni 75 eurot aastas. Lisaks võimaldab Tallinn lastele tasuta linnatransporti ja teisi toetavaid teenuseid. Pärnus on koolitoetuse suurus esimesse klassi minevale lapsele 150 eurot.
Tartus kehtestatud koolitoetuse määr kehtib alates 2014. aastast ning arvestades toimunud inflatsiooni ja hindade tõusu on toetuse suurus ajale jalgu jäänud. Arvestades Statistikaameti tarbijahinnaindeksi tõusu on samaväärne ostujõud hetkeseisuga 75 eurot.
Kuna toimunud hinnatõusud raskendavad eelkõige lastega perede toimetulekut, siis leiame, et õiglane on maksta koolitoetust kõigile põhikooli minevatele õppuritele.
Sellest tulenevalt peame vajalikuks tõsta hetkel kehtivat koolitoetuse määra 50 eurolt 75 eurole ja laiendada saajate ringi - maksta toetust kõigile põhikooli minevatele lastele. Leiame, et kohalikul omavalitsusel on aeg asuda tegema peresõbralikke otsuseid ja pakkuda lahendusi, mis tugevdaksid lastega perede ja lapsi soovivate perede turvatunnet.
Arvestuslik kulu 12 000 õpilasega aastas oleks 1 miljon eurot, seega lisandub linnaeelarvesse juurde kuluna 800 000 eurot aastas.
---------------------
Linnavalitsuse 05.09.2023 istungi protokoll nr 73:
2. Tartu Linnavalitsuse seisukoht EKRE fraktsiooni poolt esitatud eelnõule „Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014.a määruse nr 27 „Koolitoetus“ muutmine“
KUULATI: Riho Raave ettekannet.
OTSUSTATI: 2.1. mitte toetada EKRE fraktsiooni poolt esitatud Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 „Koolitoetus“ muutmine“ eelnõud;
2.2. määrata määruse eelnõu linnavalitsuse poolseks kaasettekandjaks abilinnapea Lemmit Kaplinski.
Selgitus
Linnavolikogu EKRE fraktsiooni poolt esitatud eelnõuga soovitakse muuta alates 1. septembrist 2024 kehtiva koolitoetuse määrasid (esimesse klassi minevale lapsele 150 eurot ja alates teisest klassist 75 eurot lapse kohta aastas) ning laiendada koolitoetust kõikidele õpilastele kuni põhikooli lõpuni, kes õpivad Taru üldhariduskoolides ja kelle enda ja ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Tartu linnas.
Muutuse vajalikkust põhjendatakse sellega, et mitmed teised omavalitsused maksavad koolitoetusi heldemalt (näitena tuuakse eelnõu õiendis Tallinna ja Pärnut), Tartu määrad on tarbijahinna indeksi tõusule alla jäänud ja hinnatõus puudutab eelkõige lastega peresid, mistõttu oleks õiglane maksta toetust kõigile põhikoolis käivatele lastele. Kogukuluna koolitoetuse maksmiseks 12 000 õpilasele tuuakse õiendis välja 1 miljon eurot, sellest täiendav rahavajadus 800 000 eurot aastas.
Hetkel kehtiva koolitoetuse määruse kohaselt makstakse koolitoetust 50 eurot aastas lapsele, kes läheb Tartu linnas esimesse, teise või kolmandasse klassi ning kelle enda ja ühe vanema või muu last kasvatava isiku, kellele makstakse lapse eest riiklikke peretoetusi, elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas. Seega kokku saab see laps Tartu linnalt koolitoetust 150 eurot, kuid seda jaotatuna kolmel aastale. Koolitoetust makstakse (sõltuvalt aastast) ca 2 800 kuni 3 000 lapsele ning selle maksmiseks kulub linnaeelarves aastas 140 000-150 000 eurot.
Linnavalitsus nõustub eelnõu esitajatega, et Tartu koolitoetuse määrad, mis kehtivad alates 2014. aastast on elukalliduse tõusule alla jäänud ja vajavad ülevaatamist, kuid selliseks kulude kasvuks nagu antud eelnõuga kaasneks, ei ole lähiaastatel õige aeg.
Praeguse konservatiivse eelarveprognoosi kohaselt (kulude märkimisväärne kasv vs tulubaas) tuleb linnal rohkem keskenduda meile seadustega pandud ülesannete täitmisele ning teha valikuid, mida üldse on võimalik edaspidi rahastada ja mida mitte. Koolitoetuse maksmine on linnale vabatahtlikult võetud ülesanne, mitte seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustus.
Järgmistel aastatel kasvavad linnaeelarve kulud sh kindlasti hariduskulud seoses õpetajate palgakasvuga. Samuti on oluliselt kallinenud investeeringud õpikeskkonda, mis on vaja vastavalt kavadele ära teha ja mis on linna üheks olulisemaks prioriteediks. Suurenenud on koolide ja lasteaedade vajadus tugispetsialistide ja abiõpetajate järele, milleks on vaja linnaeelarvest leida täiendavat rahalist katet. Näitena võiks siinjuures tuua, et antud eelnõuga kaasnevate kulude katteks vajamineva täiendava 800 000 euroga, saaks linn rahastada oma haridusasutustes ligi 40 abiõpetaja või siis 20-25 tugispetsialisti tööjõukulusid.
Koolitoetuse kulude suurenemisega väheneksid linna võimalused täita teisi olulisi ülesandeid sh väheneksid haridusasutuste võimalused taotleda linnalt neile vajalikke ametikohti tugiteenusteks, samuti leida rahalisi vahendeid muude väga oluliste hariduskulude (tööjõukulud, remondivajadused jms) kasvu katteks.
Arvestades eeltoodut, näeb Linnavalitsus koolitoetuse tulevikku pigem vajaduspõhisena, mitte niivõrd üldise toetusena kõigile (ka neile kes seda tegelikult ei vaja). Kui aga leitakse, et koolitoetust makstakse ka edaspidi üldise toetusena, tuleks see kontsentreerida väiksemale sihtgrupile (näiteks ainult esimesse klassi minevatele lastele). Kuna variante koolitoetuse määruse muutmiseks on mitmeid, siis vajab antud teema kindlasti pikemat ja põhjalikumat arutelu, mistõttu on EKRE fraktsiooni poolt esitatud eelnõu vastuvõtmine ennatlik.
Lisame veel, et koolitoetus ei ole ainus viis, kuidas lapsi ja õpilasi majanduslikult toetada. Näiteks STO kaudu maksti 2022. aastal 22 esimesse klassi mineva lapse perele 480 eurot aabitsatoetust. Tegu on ühekordse sotsiaaltoetusega majanduslikes raskustes peredele.
2024. aastal suureneb koolinoore huvihariduse pearahatoetus 20 euro võrra (kuni kolme osaluse eest maksimaalselt 60 eurot noorte kohta), mis on täiendav kulu linnaeelarvele 195 000 eurot aastas. Toetus läheb koolinoore huvihariduses osalemise kinnitamise järgselt ühingule, kellel on võimalus hoida õppemaks suurusjärgus, mis ei oleks lapsevanematele üle jõu käivalt kallis. Erinevalt Tartust, ei toetata mitmed teised omavalitsused nii mitut erinevat huvihariduse (sh sport) eelistust ega ka muud huviharidust.
Tulenevalt eeltoodust ei toeta linnavalitsus EKRE fraktsiooni poolt algatatud Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014.a määruse nr 27 „Koolitoetus“ muutmine“ eelnõud.
