Protokoll: Hariduskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2022. a määruse nr 27 "Noorsootöö valdkonna toetused" muutmine
2. Loa andmine Capital Atlantic OÜga sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmiseks
3. Ülevaade Ukraina õpilaste ja õpetajate olukorrast Tartu koolides ja edasisest tegevuskavast
4. Informatsioon noorsootöövaldkonna sündmustest ja tegevustest 2023. aastal
5. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2022. a määruse nr 27 "Noorsootöö valdkonna toetused" muutmine

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet.

Määruse senisel rakendamisel on ilmnenud täpsustamist vajavad asjaolud. Peamine muudatus on taotlemise tähtaeg, mis varasema 1. septembri asemel oleks edaspidi 1. oktoober, kuna see võimaldab pärast suvepuhkusi pikemalt tegeleda projektide ettevalmistusega. Lisaks täpsustatakse taotlusele esitatavaid sisunõudeid ja taotluste hindamiskriteeriume.

Otsustati eelnõu toetada.


2. Loa andmine Capital Atlantic OÜga sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmiseks

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet.

Linnavalitsus soovib volikogu luba pikendada Capital Atlantic OÜga Ilmatsalu 3a asuvate äriruumide kasutamiseks sõlmitud üürilepingut kuni 30. juunini 2028. a ja suurendada alates 1. juulist 2023. a üüri 10% (uus üür 2530 eurot kuus). Ruumides tegutseb lasteaia Meelespea lastehoid 43 lapsele ning vajadus selle järele on endiselt olemas.

Otsustati eelnõu toetada.


3. Ülevaade Ukraina õpilaste ja õpetajate olukorrast Tartu koolides ja edasisest tegevuskavast

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet, Lemmit Kaplinski, Riho Raave ja Triin Siimu vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Komisjonile anti ülevaade, kui palju on Tartu haridusasutustes aprillikuu seisuga Ukraina lapsi. Umbes kolmandik kooliealistest käib Annelinna gümnaasiumis, kolmandik Puškini koolis ja kolmandik teistes koolides kokku. Linn järgib ühtse eesti kooli põhimõtet, eraldi ukraina kooli ei looda. Lähemalt selgitati õppekohtade ja vajalike spetsialistide töökohtade rahastamise põhimõtteid. Rõhutati, et eesti keele õpe on kõige olulisem teema, kõik koolid pingutavad selle nimel, et õpilased omandaksid piisava keeleoskuse, selleks tuleb aega anda. Probleemidena toodi esile õpilaste ja nende perede motivatsioonipuudust, vaimse tervise probleeme, paralleelselt Ukraina e-õppes osalemist, piiratud edasiõppimisvõimalusi pärast põhikooli jm.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid rahastamist, Hariduse Tugiteenuste Keskuse rolli, ukraina õpilaste hakkamasaamist meie koolikeskkonnas, ukrainlastest õpetajaid, sotsiaalprogramme koolides jm teemasid.

Merle Kivest, Silver Kuusik ja Eino Rantanen olid seisukohal, et Ukraina põgenike lastel oleks õige võimaldada õppida Ukraina koolis, kui nad seda soovivad, see toetaks nende kodumaale tagasipöördumist sõja lõppedes. Õige oleks neid inimesi käsitada siiski põgenike, mitte uussisserändajatena ja tegevused peaksid olema suunatud sellele, et toetada nende naasmist Ukrainasse.

Lemmit Kaplinski ja Marit Sepma rõhutasid, et linna asi ei ole tegeleda migratsiooniteemadega, omavalitsuse kohustus on anda siin elavatele lastele haridust vastavalt Eesti riigis kehtivatele nõuetele, toimumas on üleminek eestikeelsele haridusele.

Merle Kivest soovis infot, kui paljudel ukrainlastest õpilastest on hariduslikke erivajadusi.
Riho Raave saadab info komisjonile.

Informatsioon võeti teadmiseks.


4. Informatsioon noorsootöövaldkonna sündmustest ja tegevustest 2023. aastal

Kuulati Helene Toomeoksa ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Komisjonile anti ülevaade Tartu Noorsootöö Keskuse tööst ja käesoleva aasta tegevustest.

Informatsioon võeti teamiseks.


5. Kohal algatatud küsimused

Irina Panova tõstatas probleemi, et Tartu gümnaasiumidesse on väga raske sisse saada, väga palju tullakse mujalt Eestist ja isegi pooled Tartu põhikoolilõpetajad ei pääse kodulinnas gümnaasiumisse.
Lemmit Kaplinski nentis, et olukord on praegu selline, Tartu gümnaasiumid on üle Eesti populaarsed. Gümnaasium ei ole praegu Eestis kohustuslik, rohkem lapsi võiks minna ka kutseharidusse. Kui riik kehtestab tulevikus koolikohustuse 18. eluaastani, siis tekib omavalitsusel ilmselt ka kohustus tagada koolikoht.