Protokoll: Majanduskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu linna jäätmekava 2025-2029
2. Informatsioon vanalinna elavdamisest
3. Tagasiside majanduskomisjoni ettepanekutele Vabaduse puiestee ja Õnne tänava projekti lahendustele
4. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu linna jäätmekava 2025-2029

Kuulati Raimond Tamme ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Kava oli avalikustamisel 6. jaanuarist kuni 2. veebruarini, esitati kolm ettepanekut, mida valdavalt on arvestatud.

Verni Loodmaa märkis, et jäätmevaldkond on lähiaastatel väga oluline, riigi plaanitava reformiga tuleb palju kohustusi ja ülesandeid kohalikele omavalitsustele juurde. Seetõttu oleks aktuaalne korraldada õppereis, et tutvuda teiste linnade kogemustega. Reisi sihtkoht peaks olema Tartuga suhteliselt sarnane, näiteks Turu või Uppsala. Lisateemadena võiks kaaluda kergliikluse planeerimist ning vanalinnas elu ja ettevõtluse säilitamist.

Otsustati:
1.1. eelnõu toetada;
1.2. teha eestseisusele ettepanek, et linnavalitsuse ja volikogu kantselei koostöös korraldataks volikogu ja linnavalitsuse esindajate õppereis jäätmevaldkonna, kergliikluse planeerimise ja vanalinna arendamise teemadega tutvumiseks.


2. Informatsioon vanalinna elavdamisest

Jiri Tintera andis komisjonile ülevaade peamistest probleemidest ja väljakutsetest vanalinna arendamisel nagu teenuste kolimine äärelinnas olevatesse kaubanduskeskustesse, funktsioonide vähenemine, tühjaks jäävad hooned, rohealade kasutus jne ning rääkis plaanidest vanalinna elavdamiseks.
Meelis Leidt tegi ettekande vanalinnas asuvast linnavarast ja selle kasutusotstarvetest, samuti tutvustas Gildi tn 8 hoone müügiprotsessi seisu.
Kaili Ojamets rääkis vanalinna elavdamise teemast ettevõtluse vaatest.

Jiri Tintera, Meelis Leidt, Kunnar Jürgenson ja Kaili Ojamets vastasid komisjoni liikmete küsimustele.

Komisjonis oli palju küsimusi ja arvamusi, mis puudutasid linna tegevusi vanalinna arengu suunamisel, parkimisvõimaluste ja vanalinna atraktiivsuse seoseid, Raekoja platsi ja Ülikooli tänava arendamise vajadust, linnaraamatukogu hoone tulevikku, linnale kuuluvate ruumide kasutusotstarbeid, linnavara üürile andmise tingimusi ja põhimõtteid, Gildi 8 hoone müüki, väliterrassidele seatud nõudeid jm teemasid.

Kõne all oli Siuru rajamine ja sinna planeeritud funktsioonid. Ühelt poolt Siuru tihendab südalinna, hoiab siin kultuurielu, samas jääb vanalinna kaks tühja hoonet, millele tuleb lähiaastatel leida sobiv otstarve.

Parkimisvõimaluste arutelu juures märgiti, et kesklinnast on juba kadunud või kadumas palju parkimiskohti, aga ellu ei ole viidud volikogu otsust Magistri tänavale parkimismaja rajamiseks. Siuru rajamine toob küll kesklinna juurde 100 kohta, aga probleemseks võib kujuneda Siuru ehitamise aeg.

Linnavara müügi teemas rõhutati, et ei saa pidada oluliseks ainult rahalist tulu linnaeelarvesse, väga tähtis on ka, et linnal oleks selge ettekujutus, mis funktsioone sinna soovitakse, mis vanalinna arengut pikas perspektiivis toetaks. Gildi tn 8 osas märgiti, et arhitektuuribürool on lastud teha neli võimalikku varianti, mis otstarbe hoone võiks saada, kuid linna enda nägemus on puudu.
Mart Hiob palus linnavalitsusel kaaluda Gildi tn 8 krundi müügil hoonete kasutuselevõtmise kohustuse lisamist müügitingimustesse selliselt, et selle kohustuse täitmata jätmist oleks võimalik ka karistada.

Linnavara üürile andmise osas sooviti infot, milliseid tingimusi ja põhimõtteid järgides seda tehakse ning miks linnavalitsus ei ole jäänud plaani juurde muuta äriruumi üürilepingute pikendamise praktika nii, et alates 2025. aastast pandaks linnale kuuluvad äriruumid iga 5+5 aasta järel avalikule konkursile. Lepingute automaatne viieks aastaks pikendamine sama ettevõtjaga paneb arengu ja võimalused parema kvaliteedi suunas liikuda vanalinnas pikaks ajaks kinni.
Kunnar Jürgenson ja Meelis Leidt selgitasid, et üürile andmist korraldatakse linnavarade osakonna ja ettevõtluse arengu osakonna koostöös. Tingimused tulevad linnavara eeskirjast, viimastel aastatel on kasutatud ka kontseptsiooni hindamist, millega linn ka suunab mõnevõrra ettevõtlust vanalinnas. Kui lepingu rikkumisi ei ole, rentnik tuleb toime ja suudab üüri maksta, siis pikendatakse lepingut ka järgmiseks perioodiks. Üürilepingute pikendamise praktika muutmise plaani elluviimiseks peaks linn sätestama selged põhimõtted ja kriteeriumid, mille alusel ettevõtteid ja nende asukohta sobivust hinnata, neid ei ole suudetud välja töötada.

Märgiti, et linn peab olema ettevõtjatele vanalinnas seatud nõuete (millised peavad olema igasugused varjud, markiisid jne) osas järjekindel - neid nõudeid peavad kõik täitma. Oluline on teha toitlustuskohtadega koostööd terrasside osas, et neid saaks suvehooajal võimalikult palju välja panna - igal pool ei ole võimalik teha terrasse ilma aluseta.

Komisjon rõhutas kokkuvõttes, et kõige olulisem on läbi mõelda, milliste funktsioonidega vanalinna me soovime, millised on linna eesmärgid, need selgelt sõnastada ja välja öelda - siis on võimalik vanalinna arendamise tegevusplaanid senisest palju konkreetsemaks muuta ja prioriseerida.


3. Tagasiside majanduskomisjoni ettepanekutele Vabaduse puiestee ja Õnne tänava projekti lahendustele

Kuulati Mihkel Vijari ettekannet ning Mihkel Vijari, Oleg Lužetski ja Rein Haagi vastuseid küsimustele.

Eelmisel majanduskomisjoni koosolekul tehtud märkused ja ettepanekud on valdavalt arvesse võetud.

Vabaduse puiestee projekti osas arutati täiendavalt pargipoolse rattatee asukoha, väikeste haljasalade otstarbe ning Gildi tn ja Vabaduse pst ristmikule foori rajamise üle.
Priit Humal jäi seisukohale, et rattatee mõistlik asukoht on Vabaduse puiestee pargis.

Õnne tänava projekti osas arutati täiendavalt jalgteede kattematerjali üle. Märgiti, et piirkonnas on kortermajad individuaalkütte peal (peamiselt ahjud) ja pole välja arendatud keskkütte torustikud, mis on vajalikud välisõhu kvaliteedi tõstmiseks, siis kalli katteliigi kasutamine tõstab keskkütte torustike ja seeläbi keskküttega liitumise hindu.

Otsustati teha linnavalitsusele ettepanekud:
3.1. kaaluda veel kord Gildi tänava ja Vabaduse puiestee ristmikule foori rajamise vajadust;
3.2. kaaluda Vabaduse parki kõvakattega tee rajamist;
3.3. enne katte lõplikku valikut analüüsida Õnne tänava kõnniteede investeeringukulu nii asfalt- kui kivikatte rajamise korral ning võimalikke kulutusi katete taastamisel peale torustike rajamist.