Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu 2024 avamisega seotud kulude ülevaade
2. Tartu linna siseauditi juhi aastaaruanne 2023
3. Emajõe 2021. a üldplaneeringu järgne kasutamine
4. Emajõe kallasradadega seotud arengud
5. Info rattaringluse süsteemi kohta
6. Kohapeal algatatud küsimused

1. Tartu 2024 avamisega seotud kulude ülevaade
Kuulati SA Tartu 2024 juhatuse liige Kuldar Leisi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Kuldar Leisi vastuseid neile.

Avatseremoonia kulud olid kokku 876 277 eurot (koos käibemaksuga), millest video-, valgus- ja helitehniline teostus maksis 358 585 eurot, lavatehniline teostus 152 271 eurot, turvateenus 56 624 eurot, lavastusmeeskond lava taga 89 890 eurot, lavastusmeeskond laval 79 847 eurot, lavakujundus 109 640 eurot ja muud kulud olid 29 520 eurot.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt hanketingimusi, Tartu 2024 avaürituse kontseptsiooni teostust ja tulemusega rahulejäämist, kommunikatsiooni kuludega seoses, saadud kogemusi ja lõpuürituse kontseptsiooni.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Tartu linna siseauditi juhi aastaaruanne 2023
Kuulati Tartu linna siseauditi juhi Jaanus Tammjärve ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Jaanus Tammjärve ja Jüri Möldri vastuseid neile.

Tutvustati sisekontrollisüsteemi ja selle tõhususe tagamise peamisi printsiipe. Tegevusaruandes anti põhjalik ülevaade kõigist koostatud audititest, nende eesmärkidest, tehtud järeldustest ning peamistest tähelepanekutest ja soovitustest. Auditeeriti linnale kuuluvate maade kasutamist, linnatransporti, eralasteaedade- ja hoidude rahastamise põhimõtteid, vaegtöid, pikaajalistest hankelepingutest tulenevat järelevalve korraldust ja hallatavate asutuste ruumide lühiajalist üürileandmist. Ülevaade anti ka aasta jooksul lisandunud muudest nõuandvatest töödest ja tegevustest ning korruptsiooniennetusest.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt järelevalvet linnale kuuluvate maade tegeliku kasutamise osas, Tartu Linnatranspordi tegevust, eralasteaedade ja -hoidude rahastamise põhimõtteid, auditite avalikustamist ja siseauditi osakonna poolt antud soovituste edaspidist täitmist.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Emajõe 2021. a üldplaneeringu järgne kasutamine
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Elo Kiiveti vastuseid neile.

Linna üldplaneeringuga on Emajõe kallastele ja akvatooriumile kavandatud sildumis- ja sadamarajatised järgmises liigituses: sadamad, kaldaga püsivalt ühendatud ja funktsionaalselt seotud ehitised (kohvikud jms) ning paadisillad. Igale rajatise liigile on antud üldised ehitus- ja kasutustingimused. Tutvustati sadamate, Emajõeäärsete kinnistute, paadisildade ja ujuvkaide kasutusse andmist. Maa üüritasude arvutamisel on alates 2023. aastal sõlmitud lepingute puhul aluseks võetud 2022. a maa korralise hindamise tulemused, kus on katastriüksuse põhiselt antud maaüksuse väärtus.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt Emajõe omavolilist hõivamist ja selle monitoorimist ning jõe peale ehitatavaid kohvikuid.

Silver Kuusik tegi ettepaneku jõe omavolilised kasutajad ära kaardistada.
Mart Hiob selgitas, et see on ortofotodelt näha. Kuna neid paadikanaleid on nii palju ja paljud on vanad, on pigem küsimus senise tegevuse seadustamise võimalikkuses.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Emajõe kallasradadega seotud arengud
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Elo Kiiveti vastuseid neile.

Matkaradade ja terviseradade ning sinna juurde kuuluva taristu rajamisel lähtutakse üldplaneeringus kokkulepitud põhimõtetest. Linnamajanduse osakond on rajanud Emajõe vasakkaldale matkaradadele 1 meetri laiuseid metallist purdeid. Aastatel 2010–2012 rajati kokku 6 purret Sõpruse silla ja Ihaste silla vahelisse lõiku ja 2021. aasta oktoobris pandi 3 purret Linnaujula ja Kvissentali vahelisele lõigule. 2024. aastal on kavas Jänese silla puitlaudisega katmine.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt kallasradade kasutamise õiguslikku alust ja koostööd Tartu vallaga.

Komisjon võttis info teadmiseks.

5. Info rattaringluse süsteemi kohta
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Raimond Tamme ja Ivar Oja vastuseid neile.

Rattaringluse juhtimissüsteemi haldab Portugali ettevõte Wegoshare Lda. Rattaringluse ratastest, parklatest, kasutajatest ja sõitudest ülevaate saamiseks on Tartu Linnatranspordil ligipääs rattaringluse andmebaasile Back-Office'ile, mille kaudu on võimalik reaalajas vaadata kõikide rataste staatust. Rattaringluse rattaid on kõrghooajal (aprillist novembrini) kasutuses ligikaudu 750. Talveperioodil on tänavatel umbes 220 tavaratast, elektrirattad on talvel töökojas, hetkel on neid kokku 654. Elektriratastele tehakse iga suvehooaja lõpus talihooldus. Rattaringlus on suure nõudluse tõttu laienenud ka lähivaldadesse – Tartu vallas on 5, Kambja vallas 3 ja Luunja vallas 2 parklat. Sellel suvel tuleb üks parkla juurde Lohkva Spordihoone juurde ning Tartu vald on avaldanud soovi juurde saada veel 2 parklat. Kokku on hetkel 101 rattaringluse parklat. Kuna rattaringlus on järjest laienenud ja rattad on aktiivses kasutuses, siis on ka tegevuskulud kasvanud ja võivad ulatuda ca 900 000 euroni aastas. Tutvustati ka piletihindasid, tüüpe ning piletitulu.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt läbitud kilomeetrite vähenemist käesoleval aastal, rattaringluse perspektiivi ja kasutajaid turistide hulgas.

Komisjon võttis info teadmiseks.

6. Kohapeal algatatud küsimusi ei olnud.