EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
16. mai 2023. a. nr LV-M-0015 |
| Tartu Linnavalitsuse 15. augusti 2017. a määruse nr 12 "Tartu linna hankekord" muutmine |
Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lõike 1 ja Tartu Linnavolikogu 12. septembri 2023. a määruse nr 98 "Tartu linnavara eeskiri" § 51 lõike 6 alusel.
§ 1. Tartu Linnavalitsuse 15. augusti 2017. a määrust nr 12 "Tartu linna hankekord" muudetakse järgmiselt:
1) määruse paragrahvi 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Struktuuriüksuse juht planeerib kahe nädala jooksul pärast eelarveaasta algust või lisaeelarve vastuvõtmist või muude asjaolude selgumist kavandatavad riigihanked, mille korraldamisel tuleb lähtuda riigihangete seaduses sätestatud korrast, dokumendihaldussüsteemis (GoPro). Planeerimisel näidatakse riigihanke nimetus, kavandatav riigihanke alustamise aeg, riigihanget korraldav struktuuriüksus ja riigihanke eest vastutav isik.";
2) määruse paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse number "5000" numbriga "10 000";
3) määruse paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.";
4) määruse paragrahvis 10 asendatakse läbivalt number "5000" numbriga "10 000";
5) määruse paragrahvi 11 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.".
§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tartu Linnavalitsuse 15. augusti 2017. a määruse nr 12 "Tartu linna hankekord" muutmine " juurde
Tartu linna hankekorra muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et seni oleme hankeplaanis kajastanud olulises mahus nn väikehankeid, st asjade ostmist, teenuste ja ehitustööde tellimist alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta. Nimetatu on tekitanud täiendavat töökoormust väikehangete korraldajatele, kuna erinevad hankeportaalid on meie hankeplaanist endale infot korjanud ning väikehangete korraldajad on saanud pakkumisi suvalistelt ettevõtjatelt, kelle taust on meile teadmata ning kvaliteet ja usaldusväärsus seeläbi kontrollimata.
Lisaks läbipaistvusele, pakkujate paljususele ja konkurentsi tagamisele on hankemenetluste läbiviimisel oluline tagada nii kvaliteet kui menetluse kulude optimeeritus. Väikehangete puhul liiga suure hulga tundmatute pakkujate pakkumuste läbitöötamine viib hankemenetluse ise liiga kulukaks ja pikaks ning seetõttu võib odavaimast pakkujast saadav väike rahaline võit olla marginaalne võrreldes menetlusele kuluva ajaga.
Edaspidi kajastatakse hankeplaanis riigihanked, mille eeldatav maksumus ületab lihthanke piiri, st asjade ostu ja teenuste tellimise puhul 30 000 eurot + km ja ehitustööde puhul 60 000 eurot + km. Nn väikehanked registreeritakse küll GoPro-s, vastavalt sellele, millel nendega tegelema hakatakse, kuid neid ei kajastata hankeplaanis. Samamoodi toimitakse ka sotsiaal- ja eriteenustega, mis jäävad vahemikku 10000 eurost ilma käibemaksuta kuni 300 000 euroni ilma käibemaksuta, ja eriteenuste puhul 10000 eurost ilma käibemaksuta kuni 60 000 euroni ilma käibemaksuta.
Teise muudatusena tõstetakse piirmäära, milleni võib hankija teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Edaspidi saab asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, aga ka sotsiaal- ja eriteenuste puhul ühe pakkuja poole pöörduda, kuni 10 000eurose (käibemaksuta) asja või teenuse tellimisel. Senine piirmäär oli 5000 eurot, kuid viimaste aastate kiire inflatsioon on eelkõige teenuste hindu nii palju kergitanud, et priimäär, mis on kehtinud alates 2017. aastast on jäänud ajale jalgu. Näiteks tarbijahinna indeks on Eesti Statistika kohaselt 2017. a teisest kvartalist 2023. a teise kvartalini tõusnud 45%.
Kolmanda muudatusena täpsustatakse huvide konflikti ennetamisega seonduvat. Huvide konflikti puudumist ei pea edaspidi enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama struktuuriüksuse juht. Kohustus jääb üksnes riigihanke eest vastutavale isikule ning riigihanke komisjoni liikmele, sest nemad on reaalsuses isikud, kes teevad vajalikke toiminguid. Struktuuriüksuse juhile jääb kohustus informeerida oma vahetut ülemust asjaoludest, kui huvide konflikt võib tekkida (nt osakonna juhataja ei saa sõlmida hankelepingut). Siis tuleb linnavalitsusel volitada hankelepingut sõlmima muu isik. Huvide konflikti puudumise kinnitust saab esitada nii riigihangete registris kui GoPro-s. Riigihangete registris on huvide konflikti puudumise kinnituse andmine riigihanke eest vastutavale isikule mugavam, küll aga jääb võimalus näiteks komisjoni liikmetele või väikehangete puhul kinnitus esitada GoPro-s senisel moel teatisena.
Tartu Linnavalitsuse 18.09.2023 määrus nr 20 "Tartu Linnavalitsuse 15. augusti 2017. a määruse nr 12 "Tartu linna hankekord" muutmine"