Õigusakti eelnõu: Informatsioon Tartu linna ning endise Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamisest Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020, arengustrateegia "Tartu 2030", Tartu linna arengukava aastateks 2018-2025 ja Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025 eesmärkide ja ülesannete osas

Akti väljaandja: Tartu Linnavolikogu
Akti liik: Informatsioon
Teema: Informatsioon Tartu linna ning endise Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamisest Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020, arengustrateegia "Tartu 2030", Tartu linna arengukava aastateks 2018-2025 ja Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025 eesmärkide ja ülesannete osas
Reg. number: LVK-I-0007
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 12.02.2018
Koostaja: Tiiu Tuuga
Ettekandja: Indrek Ranniku
Esitab: linnavalitsus, 06.02.2018 istungi protokoll nr 10
Juhtiv komisjon: Arengu- ja planeerimiskomisjon
Seosed: Linnavalitsuses menetletud eelnõu:
Arengu- ja planeerimiskomisjoni protokoll nr 6:
Failid: Tartu_Linnavolikogu_Informatsioon_2018_LVK-I-0007.pdf ( 182 kb )
EELNÕU

ETTEVÕTLUS Valla üldplaneeringuga kooskõlas; planeeringuga on antud võimalused tootmisalade laiendamiseks, põllumajandus- ja väikeettevõtluse arendamiseks
Valla üldplaneeringuga kooskõlas, tootmis- ja äritegevuseks sobilike võimalustega maad on planeeritud peaaegu kõikidesse valla asulatesse.

Ettevõtluse valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
VALLASISENE LIIKLUS, ÜHENDUSTEED NAABRUSEGA
Valla üldplaneeringuga on määratud, et:
  1. kohalikud teed on kõikidesse küladesse viivad suuremad teed ja mitmest elamust koosnevate hoonetegruppide juurde viivad teed.
  2. valla arenguks vajalikud teed, mis on eraomandis, tuleb mõõdistada kokkuleppel maaomanikuga eramaast välja ja vormistada (notariaalse lepingu alusel) valla omandisse.
  3. erateed võib kohalikest huvidest lähtuvalt ning kokkuleppel maaomanikuga määrata (vallavolikogu otsusega) avalikult kasutatavateks.
  4. valla arenguks vajalike teede lõigud, mis pole eraomandis, tuleb taotleda munitsipaalomandisse
  5. riigi metsamaal asuvad teed (metsateed) on avalikuks kasutamiseks.
  6. riigi omandis olevatel põldudel asuvad teed on avalikuks kasutamiseks.

Teede valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Valla üldplaneering planeerib võimalikke uusi bussimarsruute on lähtutud uutest ja olemasolevatest elamupiirkondadest. Ühistranspordi liikumistrajektoor läbiks Suur-Emajõe-äärsed Tähtvere ja Vorbuse külad, kulgeks mööda Tiksoja-Vorbuse ja Rähni-Rahinge maanteed, sealt Haage-Rahinge maanteed mööda (teenindades Rahinge külakeskust ja paisjärve elamupiirkonda) Loku paisjärve elamupiirkonna suunas ning Tartu-Viljandi maanteed mööda (teenindades Haage küla ja Märja aleviku elanikke) Tartu linna tagasi.

Ühistranspordi valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.


Valla üldplaneeringuga oli kavandatud rajada jalgrattateid, mis ühendavad valda Tartu linnaga ning vallasiseseid jalgrattateid ühendamaks omavahel valla eri piirkondi - külakeskuseid ja puhkepiirkondi. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ näeb ette jalgrattamarsruuti, mis saab alguse Eurovelo marsruudist Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt, jõuab Tähtvere valda mööda Külitse-Haage maanteed, suundub põhja suunas Haage-Rahinge, Rähni-Rahinge ja Tiksoja-Vorbuse maanteed mööda ja suundub siis Vorbuse-Kardla teed mööda taas Tartu linna. Jalgrattaga on läbitavad ka kõik olemasolevad ja planeeritavad matkarajad.

Kergliikluse ja terviseradade valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.

2013. aastal on rajatud Ilmatsalu alevikku kergliiklustee.
Märja aleviku detailplaneeringutega on kõnniteede rajamine planeeritud Keskuse tänavaga külgnevalt, kõnnitee on kavandatud ühendama Märja aleviku Välgu tänavat Õssu küla Karja ja Linnu teedega.
Valla üldplaneeringuga kooskõlas, kergliiklustee on rajatud 2017. aastal.
Valla üldplaneeringuga kooskõlas, teed ehitatud ei ole. Lõik vajab kajastamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneering riigiteede remonti ei käsitle.

KESKKOND, ROHEALAD. VABA AEG ja SPORTIMINE
Teema on käsitletud valla üldplaneeringu 12. peatükis Puhke- ja virgestusalade määramine
Ptk 12.1 Olulise puhkeressursina toimib valla territooriumi põhjaosas asuv ulatuslik metsamassiiv, millest kavandatakse RMK ametlikku puhkeala. Alale rajatakse lõkke- ja piknikukohad, matka- ja jalgrattarajad. Metsamassiiv on mõeldud eelkõige tartlaste ja valla elanike lähipuhkealaks.
Ptk-s 12.2 – Emajõe-äärsed matkarajad, ptk-s 12.3 – Linnutee matkarada

Valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.

Valla üldplaneering käsitleb Ilmatsalu, Rahinge, Haage paisjärvi ja kaldaala väljaarendatavate suplus- ja vaba aja veetmise kohtadena (ptk 5.7.4).

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneeringus ei täpsustata järveäärsete sotsiaalmaade ehitusõigust, samas ei ole laululava ehitamine Rahingele üldplaneeringuga vastuolus.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Valla üldplaneeringuga on kavandatud külakeskused Haagele (ptk 5.7.7), samuti Rahinge, Vorbuse ja Rõhu küladesse (ptk 5.7.8)

Teema vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Valla üldplaneering käsitleb Ilmatsalu, Rahinge, Haage paisjärvi ja kaldaala väljaarendatavate suplus- ja vaba aja veetmise kohtadena (ptk 5.7.4)

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Valla üldplaneeringuga on kavandatud külakeskus Vorbusele (ptk 5.7.8). Lisaks Mõisa tee 2 krundil paikneva hoone korrastamisele on vajalik külaplatsi väljaehitamine raudtee-äärsele munitsipaalmaale.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneering (prk 5.7.9) näeb Ilmatsalus võimaliku laululava asukohana paisjärve suurimat saart (maa on eraomandis). HT reformi järgselt kandub külaliikumise ja huvitegevuse keskus Tellise tee 2 ja Järve tee 8 kinnistutele.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneeringus on Ilmatsalu aleviku sotsiaalotstarbelisi maid käsitletud ptk-s 5.8: Põhilise osa praegu valla territooriumil asuvast sotsiaalmaast moodustab ühiskondlike hoonete maa. Ühiskondlikud hooned on valdavalt koondunud Ilmatsalu alevikku, kus paiknevad riigi haridus- ja sotsiaalasutused, samuti omavalitsuse omandis olevad hooned. Valla sotsiaalmaade senine maakasutus säilib täies ulatuses.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Kajastub valla üldplaneeringus. Keskuse funktsioonid lepitakse kokku koostatava Rahinge supelala kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneeringus ei ole Ilmatsalu alevikku käsitletud täpsusastmes, mis võimaldanuks määrata eraldi staadioniala, kiigeplatsid jmt.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneeringuga kooskõlas, on käsitletud ptk-s 12.8 Endine NL sõjaväeosa polügoon, Kardla linnak. Kardla linnakul on maastikuliste eelduste tõttu head väljavaated saada omanäoliseks spordi- ja vabaajakeskuseks. Alale on kavas rajada krossisõidurajad, luua sportimis- ja õppetreeningkeskus erinevate mootorispordi- ja tehnikaalade harrastamiseks (motokross, maastikuratta treeningud, vibu- ja ammulaskmine, paintball, sõjalis-sportlikud tegevused jmt).

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneeringuga kooskõlas Ptk 5.7.7 Haagekülakeskuse mets ja maa. Haage valdavalt korrusmajadest koosneval külasüdamel pole ühist kooskäimise paika ega palliplatsi. Sotsiaalmaa vajadus muutub üha aktuaalsemaks seoses uute elurajoonide tekkega Viljandi maantee ääres Haage ja Pihva külas. Sotsiaalmaaks on planeeritud Kati teest itta jääv väike metsatukk (osa erakinnistust) ja teest läände jääv umbes 2 ha suurune ala - praegune riigi põllumaa. Lisaks mänguväljakutele on Haage sotsiaalmaale kavas ehitada valla lõunaosa teenindav spordi- ja vabaajakeskus.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Üldplaneeringus käsitletud ptk-s 12.6 Vorbuse mägi: Vorbuse mägi on traditsiooniliselt olnud rahvaspordi keskus, kus tegeletakse suusatamise, mägirattasõidu ja orienteerumisega. Mäele ja selle lähialale on algatatud detailplaneering. Vorbuse mäest peab saama aastaringne virgestusala, kasutamiseks vallarahvale ja tartlastele. Maa-alale on 2017.a. kehtestatud detailplaneering.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus. HARIDUS. SOTSIAALTEENUSED. ERIHOOLEKANNE
Ei ole valla üldplaneeringus käsitletud, vajab käsitlemist uues üldplaneeringus.
Ei ole valla üldplaneeringus käsitletud, vajab käsitlemist uues üldplaneeringus.
Ei ole valla üldplaneeringus käsitletud, vajab käsitlemist uues üldplaneeringus.
Üldplaneeringuga on Kulli teega külgnevale maa-alale planeeritud sotsiaalse suunitlusega tegevusteks sobilik maa. Maa-alale on koostatud detailplaneering.

Küsimus vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.

TEHNORAJATISED. SOOJAMAJANDUS
Teemat pole valla üldplaneeringus pole käsitletud. Tartu Biogaas OÜ rajatud biogaasijaam varustab Ilmatsalu alevikku soojusega alates 2014.a. Vajalik on koostada uus energeetika arengukava kogu uue haldusterritooriumi kohta.
Valla üldplaneeringu ptk 14.1.1: Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrku on kavandatud perspektiivis ühendada Tähtvere ja Tiksoja piirkonnad. Ringvõrguna näeb üldplaneering ette linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga ühendada Kandiküla, Haage ja Rahinge külad, samuti Loku paisjärve ümbruse elamud ning Märja aleviku.
Ülejäänud ühise veevärgiga ühendatud asulates on prioriteediks vana veetorustiku renoveerimine veekadude vähendamiseks ja vee tarbimistingimuste (kvaliteedi- ja surveprobleemid) parandamiseks Samuti vajavad renoveerimist või rajamist linna kanalisatsioonisüsteemi kaasamata jäävate asulate reovee puhastusseadmed (Vorbuse, Tähtvere ja Rõhu küla).
Vorbuse asulas renoveeritakse reoveepuhasti ja rajatakse vee- ja kanalisatsioonikollektor, mis teenindab piirkonda linna võrkude väljaehitamiseni. Valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Valla üldplaneeringust lähtuvalt on sademevee kanalisatsiooni väljaehitamine hädavajalik suurte asfaltpindade ja ehitusaluste pindadega piirkondades, alevikes, hajaasustuses uute tootmisalade (laudad, töökojad, tootmis- ja laohooned) kasutuselevõtul. Valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.