Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ülevaade Tartu haridusasutuste sisekliima vastavusest standarditele
2. Ülevaade Tartus põhikooli lõpetanute suundumisest väljapoole Tartut keskharidust omandama
3. Ülevaade õpetajate tööjõu voolavusest Tartu koolides
4. Kohapeal algatatud küsimused

1. Ülevaade Tartu haridusasutuste sisekliima vastavusest standarditele
Kuulati Kunnar Jürgensoni ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Kunnar Jürgensoni ja Meelis Padari vastuseid neile.

Tartu linnas tegutsevad üldhariduskoolid 27 hoones netopinnaga kokku ca 133 000 ruutmeetrit ja lasteaiad 31 hoones netopinnaga kokku ca 62 000 ruutmeetrit. Käesoleva aasta jaanuaris lisandus Salme 1a õppehoone Karlova Kooli tarbeks. Täpsem ülevaade anti kütte- ja ventilatsioonisüsteemide seisukorrast haridusasutuste lõikes. Plaanis on ventilatsioonisüsteemid ära renoveerida, kuid seda ei ole võimalik teha ühe aastaga ja kõikides haridusasutustes korraga. Oluline on ruumide regulaarne tuuulutamine, nõuetekohaste temperatuuride tagamine (nii küte kui jahutus) ja valgustatus. Rekonstrueerimistööde käigus ehitatakse välja tehnosüsteemid, mis võimaldavad ruumipõhiselt monitoorida nii temperatuuri kui CO₂ taset. Haridusasutustele on soetatud temperatuuri, niiskuse ja CO₂ mõõtjaid ning õhupuhastajaid koos tagavara filtritega. Valgustuse normidele vastavuse jälgimisega tegeleb elektrisüsteemide hooldaja. Haridusasutustes on tagatud kaasaegsed valgustid.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid CO₂ normidele vastavust ruumides ja selle regulaarse kontrolli teostamist, õhupuhasteid, õhukvaliteedi lokaalset parandamist ja ebavõrdseid sisekliima olusid erinevates haridusasutustes.

Loone Ots tegi ettepaneku statistika kogumiseks respiratoorsete haiguste sagenemise kohta haridusasutustes nii terviseennetuse eesmärgil kui välja selgitamaks, kas on erinevus haigestumuse osas renoveeritud ja renoveerimata ventilatsioonisüsteemiga hoonetes.

Helmer Jõgi tegi ettepaneku sisekliima kohta päeviku pidamiseks haridusasutustes.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Ülevaade Tartus põhikooli lõpetanute suundumisest väljapoole Tartut keskharidust omandama
Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Lemmit Kaplinski ja Riho Raave vastuseid neile.

2021/2022 õppeaastal lõpetas Tartu linnas munitsipaalüldhariduskoolides 934 õppurit põhikooli. Tartu gümnaasiumidesse võeti 2022/2023 õppeaastaks vastu kokku 1114 uut õpilast sh 896 munitsipaalkoolidesse, 52 erakoolidesse ja 166 õpilast riigikooli. Gümnaasiumidesse vastuvõtmisel ei lähtuta õpilase elukohajärgsusest. Oma võimetele ning huvidele vastava gümnaasiumi valik on õpilasele vaba. Põhikooli lõpetanutest 77,4% asusid omandama üldkeskharidust, 19,8% kutseharidust ja 2,8% ei läinud kohe peale kooli lõpetamist edasi õppima. Üldkeskharidust omandama asunutest jätkas 92,5% õppimist Tartu linna gümnaasiumides ja 7,5% jätkasid õpinguid väljaspool Tartut. Peamised põhjused, miks põhikooli lõpetajad oma edasiõppimise otsuseid ja valikuid teevad, on:
1) õppesuunad, mis õpilasi kõnetavad ja mille põhjal on tehtud teadlikud valikud
2) elamine nendes piirkondades või siis elukoha vahetus
3) võrdlemisi suur konkurents Tartu gümnaasiumidesse sisseastumisel.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid uusi trende ja erialasid, uute erialade juurdeloomise võimalikkust, õpilaste väljalangevust kutsekoolidest, töökohapõhist õpet, tugispetsialistide olemasolu, õpilaskoha maksumust teistele omavalitsustele, kutsehariduse taset ja gümnaasiumi vastuvõtu lävendit.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Ülevaade õpetajate tööjõu voolavusest Tartu koolides
Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Lemmit Kaplinski ja Riho Raave vastuseid neile.

2021/2022 õppeaastal töötas Tartu linna koolides kokku 1234 õpetajat. Õppeaasta jooksul lõpetati tööleping 105 õpetajaga, mis on statistiliselt 8,5% töötanud õpetajate üldarvust. Enamasi lõpetati tööleping töötaja algatusel (90% töölt lahkunutest). Peamised põhjused olid töökoha vahetus (59%), elukoha vahetus (17%), pensionile siirdumine (12%), tervislikud põhjused (6%). Pikema perioodi vältel on õpetajate tööjõu voolavuse osakaal olnud suhteliselt sarnane. Lahkumise põhjustena toodi välja, et õpetajate hulgas on suurenenud tervislikel põhjustel lahkunud õpetajate arv, samuti on kasvanud lahkujate arv seoses paremate töötingimustega teistes koolides või suundutakse teisele töökohale, mis on töötaja elukohale lähemal (töötaja jaoks oli oluline töölkäimisega seotud kulude vähenemine).

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid tööjõu voolavuse monitoorimist, õpetajate keskmist vanust, rahulolu küsitluse läbiviimist õpetajate hulgas ja õpetajate tervise toetamiseks ettevõetud meetmeid.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Kohapeal algatatud küsimusi ei olnud