Tartu linnas tegutseb seitse kõrgkooli: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Kaitseväe Akadeemia, Balti Kaitsekolledž, Tallinna Tehnikaülikooli filiaal, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kuigi Tartu Lennukolledž ei asu otseselt linna haldusterritooriumil, võib ka seda kooli lugeda Tartus tegutsevaks kõrgkooliks.
1. Milliseid toetusi ja millistele kõrgkoolidele toetusi makstakse? Mida linn saab nende toetuste eest?
Tartu linn ei maksa kõrgkoolidele eraldi toetust põhitegevuse kulude katmiseks, sest kõrgkoolide tegevuskulusid ja koolitustellimust rahastab riik. Linna poolt toetatakse pigem kõrgkoolide projekte ja algatusi, mis toovad kasu laiemalt kogu linnale. Siinjuures võiks heade näidetena ära märkida mitmete kõrgkoolide poolt korraldatavate rahvusvaheliste konverentside toetamised ning eraldised stipendiumifondidesse erinevate stipendiumide maksmiseks (Raefondi stipendiumid, ideekonkurss „Tärkav idu“ jms). Samuti on linn toetanud linna jaoks oluliste Tartu Ülikooli allasutuste (näiteks Botaanikaaed, Spordihoone, Tähetorn) täiendavaid majandamiskulusid, et aidata kaasa nende objektide atraktiivsuse ja üldsusele avatuna hoidmisele. Eraldi väärivad mainimist linna toetused TÜ Akadeemilisele Spordiklubile, sh Tartu Ülikool Maks & Moorits korvpallimeeskonna toetus ettevalmistuseks ja osalemiseks vabariigi meistrisarjas ja rahvusvahelistes sarjades.
Linna poolt kõrgkoolidele eraldatavatest summadest kahel viimasel aastal annab ülevaate lisatud tabel, kus on näha millistele kõrgkoolidele ja mille eest on 2021. aastal toetusi antud ja millised eraldised on selleks kavandatud linna 2022. aasta eelarves. Samuti on tabelis selgitatud toetamise eesmärki ja kasu linnale. Tabeli esimesel lehel on kajastatud erinevate valdkondade eraldised, teisel lehel kultuuri-, spordi- ja noorsootöö valdkonna toetused ja kolmandal lehel kokkuvõtlikult haridusvaldkonna koostööprojektid kõrgkoolidega.
Koostöö kõrgkoolidega.xlsx
2. Milliseid teisi koostööformaate (lisaks toetustele) on Tartu linna ja kõrgkoolide vahel? (nt uuringud vms)
Lisaks toetustele on linna koostöö erinevate kõrgkoolidega oluliselt mitmekesisem, näiteks:
· Osaletakse partneritena mitmetes teadus- ja arendusprojektides nagu näiteks SmartEnCity, OpenLab, Microgrids, DigiAudit, EnlightenMe jne.
· Vastastikku jagatakse erinevaid andmeid (liikuvus, keskkond) uuringute ja teadustööde tegemiseks.
· Linn aitab oma asutuste kaudu läbi viia üliõpilaste praktikaid. Näiteks on kõik linna haridusasutused olnud praktikabaasiks Tartu Ülikooli haridustudengitele ning lasteaiad ka Tartu Tervishoiukõrgkooli lapsehoiu õppekaval õppijatele.
· Linnavalitsuse struktuuriüksused aitavad tudengitel vajadusel valida lõputööde teemasid ja koondada töödeks vajalikku materjali.
Tartu linn on tellinud ülikoolidelt mitmeid uuringuid. Viimase aja headest näidetest võib nimetada Tartu Ettevõtlusuuringut (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE), Arengustrateegia "Tartu 2030" mõjuanalüüsi (Tallinna Ülikool), Tartu rahvastiku ja elamuprognoosi 2040 (TÜ, Popinvest OÜ). Kõikidest linnavalitsuse poolt tehtud uuringutest annab ülevaate ka linna koduleht https://www.tartu.ee/et/uurimused.
Haridusvaldkonnas tellitakse hankekorras igal aastal Tartu Ülikooli allasutustelt aktiivõppe programme loodusainetes, täppisteadustes ning humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas ca 30 000 euro ulatuses. Lisaks ülikooli allasutustele osaleb aktiivõppe programmide pakkumisel ka Tartu Ülikooli ja linna osalusega asutatud teaduskeskus AHHAA. Haridusvaldkonna koostöö kõrgkoolidega on detailsemalt kajastatud lisatud tabeli kolmandal lehel.
3. Kas linn osaleb kuidagi õppekavade arenduses ja õppekohtade määramises, mis on Tartule olulised?
Otseselt linn kõrgkoolide õppekavade arenduses või õppekohtade määramises ei osale (see ei ole ka kohaliku omavalitsuse ülesanne). Küll aga näiteks on viimasel ajal mitmeid konsultatsioone peetud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga alushariduse magistriõppekavade arendamisel (uus Alushariduse ja lapsehoiu seadus sätestab perspektiivis nii lasteaiajuhtidele kui õppejuhtidele MA haridustaseme nõude).
4. Kuidas on Tartu Kõrgkoole kaasatud linna juhtimise abistamisse?
NÄITED (Raimondilt ja Riholt):
· Konsulteeritakse kõrgkoolide teadlastega erinevates teemades (liikuvus, andmehaldus, keskkond, bioloogia, kaasav haridus, eestikeelsele õppele üleminek jne).
· Tehakse koostööd andmete kasutamiseks/väärindamiseks (integratsioon Cumulocity ja ArcGis vahel, modaaljaotuse tööriist) – neid andmeid saab linn kasutada oma otsustusprotsessides.
· Toimub tihe koostöö planeeringute ja arengukavade elluviimisel (energia- ja kliimakava), tehnoloogia testimisel (Taltech-valgustus; TÜ-neuro jm), uute teenuste väljatöötamisel (SandBox).
