Õigusakti eelnõu: Informatsioon volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni tööst november 2019 - november 2020

Linnavolikogu IX koosseis moodustas alatised komisjonid 14. novembril 2017. Arengu- ja planeerimiskomisjoni tegevusvaldkonnaks määrati linnaplaneerimise, maakorralduse, linnaehituse, linnaarengu jm küsimused.

Komisjoni esimees on Veljo Ipits. Aseesimees oli 20. veebruarini 2020 Gea Kangilaski, siis valiti aseesimeheks Marina Riisalu.

Arengu- ja planeerimiskomisjon pidas aruandeperioodil 13 koosolekut, sealhulgas 1 e-posti teel, 3 videosillas. Kokku on komisjon pidanud 39 koosolekut.

Komisjoni liikmed ja osavõtt koosolekutest:

Komisjoni liikmed	Esitas komisjoni liikmeks	Koosolekuid/ osalenud
Veljo Ipits	Reformierakond	39/38
Verni Loodmaa	Reformierakond	39/38
Kristo Seli	Reformierakond	39/30
Indrek Katušin	Reformierakond	39/32
Rauno Kiisk	Reformierakond	39/26
Helmer Jõgi (alates 07.11.19)	Reformierakond	14/10
Kadri Leetmaa (alates 20.02.29)	SDE	10/10
Karin Bachmann (alates 20.02.20)	SDE	10/10
Lemmit Kaplinski (alates 20.02.20)	SDE	10/8
Marina Riisalu	Keskerakond	39/35
Jaan Toots (alates 20.02.20)	Keskerakond	10/8
Indrek Hirv (26.04.18-06.12.18; 21.03.19-07.11.19; 23.04.20-...)	EKRE	34/21
Merike Lumi	EKRE	39/34
Argo Annuk	Isamaa	39/35
Lembit Kalev (alates 20.02.20)	VL Tartu Heaks	10/10
Tanel Tein (14.11.17-08.12.18; 12.09.19-...)	VL Tartu Eest	30/21
Asko Tamme (14.11.17-20.02.20)	SDE	29/28
Gea Kangilaski (14.11.17-20.02.20)	SDE	29/17
Triin Lukk (14.11.17-20.02.20)	Kesk	29/26
Peep Mardiste (14.11.17-20.02.20)	VL Tartu Heaks	29/25
Jaan Willem Sibul (07.11.19-23.04.20)	EKRE	5/5

Arengu- ja planeerimiskomisjon arutas 17 otsuse eelnõu, neist 11 eelnõu käsitles planeeringuid. Komisjon oli juhtiv 13 otsuse eelnõu menetlemises. Komisjon arutas 4 määruse eelnõu. Komisjoni koosolekutel arutati kokku 25 informatsiooni, neist 14 käsitlesid linnavalitsuses vastuvõetud detailplaneeringuid, 10 uue üldplaneeringu koostamise teemasid.

Olulisemad teemad

• Tartu linna uus üldplaneering. Arutati informatsioone Emajõe ja linna teiste veekogude kallastele kavandatavatest puhke-, spordi- ja sadamaehitistest, liiklusuuringute tulemustest ja üldplaneeringu projekti liikluse osast, haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste ning spordiasutuste ja -rajatiste maa-aladest, sadamaraudtee maa-ala tulevast kasutust määrava uuringu lähteüleandest ning väärtuslike põllumajandusmaade planeerimisest. Komisjon tegi ettepaneku kaaluda võimalusi üldplaneeringus paatmajade, saunade ning kogukonnakohvikute alade loomiseks Emajõe äärde. Linnavalitsus toetas kogukonnakohvikute alade loomist, kuid ei toetanud paatmajade kavandamist, kuna lähtutakse eelkõige Emajõe avaliku kasutuse põhimõttest. Komisjon leidis, et üldplaneeringu eskiisi avalikustamise korraldusele tuleb väga suurt tähelepanu pöörata, et see jõuaks võimalikult paljude huvilisteni. Pärast eskiisi avalikustamise lõppu tutvus komisjon avalikul väljapanekul tehtud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtadega. Olulisemad aruteluteemad olid endise sadamaraudtee koridori planeerimine, Ujula tänava pikendus, jõe-äärse matkarajaga seotud küsimused, kergliiklusteede asukoht ja iseloom, Ihaste rohealad, riigiasutustele uute majade ehitamine, trammiteega seonduv, kesklinna park jne.
• Informatsioon südalinna kultuurikeskuse idee esitamisest Riigikogu kultuurikomisjonile kui võimalikust järgmisest riikliku tähtsusega kultuuriehitisest. Komisjonile tutvustati linna taotlust, planeeritava keskuse peamisi funktsioone ja rolli nii Tartu südalinna kvaliteetse avaliku ruumi loomisel kui üle-eestilise tõmbekeskusena.
• Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringu kehtestamine. Komisjoni liikmed olid valdavalt seisukohal, et kuigi on kahetsusväärne, et planeeringu kehtestamise ajaks ei ole õnnestunud saavutada kõiki asjaosalisi rahuldavat tulemust, on planeeringulahendus siiski mõistlik kompromiss eraomaniku ja avalike huvide vahel. Rõhutati, et linnas on ka elamualasid väga vaja, et vähendada valglinnastumist.
• Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu algatamine. Kehtivas üldplaneeringus on krundi juhtfunktsioon büroohoonete maa, et arendada piirkond kesklinlikumaks targa majanduse töökohtadega alaks, AS Tartu Mill soovib aga jätkata pikaajaliselt väljakujunenud tootmistegevusega ja seda laiendada. Komisjon leidis, et ettevõtja soov oma tegevust jätkata on arusaadav, samas on piirkonna tuleviku seisukohast eelkõige oluline krundil asuva äärmise raudteeharu likvideerimine.
• Pikk tn 58, Pärna tn 1, Pikk tn 60, 64 ja Uus tn 37 kruntide detailplaneeringu kehtestamine.
• Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine.
• Informatsioon arengustrateegia Tartu 2040 koostamisest.
• Tartumaa kultuuristrateegia 2025 heakskiitmine.
• Tartu linna arengukava 2018-2025 muutmine ja eelarvestrateegia 2021-2024 .
• Tartu linna 2020. aasta lisaeelarve ja 2021. aasta eelarve.
• Tartu linna 2019. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2020. a ülesannete täitmise aruanne.
• Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030" projekti heaksiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine.
• Informatsioon külaliskorteritele ehituslubade andmise praktikast. Komisjonile tutvustati, kuidas linnavalitsus käsitab külaliskorteri mõistet, millistest põhimõtetest lähtudes antakse neile ehituslube ja kas see on kooskõlas detailplaneeringute mõttega, kus on maakasutuseks määratud ärimaa.
• Informatsioon Ihaste tee 12a ja Ihaste tee 16b kruntide detailplaneeringust. Komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku kaaluda kavandatava suure arenduse puhul võimalust viia arhitektuurivõistlus läbi detailplaneeringu menetluse käigus, et tagada terviklikult läbimõeldud ja piirkonnaga sobituv lahendus.
• Informatsioon Väike-Turu tn 7 krundi detailplaneeringust. Komisjon tegi 2018. aasta suvel ettepaneku, et linnavalitsus võiks linnaehituslikult olulise planeeringu esitada vastuvõtmiseks volikogule, kuid kuna linnavalitsus oli planeeringu algataja, siis peab linnavalitsus selle ka lõpuni menetlema. Komisjon leidis, et oluline on kokku leppida põhimõtted, millised planeeringud tulevad volikogu menetlusse ja kuidas defineerida olulist mõju.