EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
05. detsember 2024. a. nr LVK-O-0265 |
| Tartu linna jäätmekava 2025-2029 eelnõu heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine |
Võttes aluseks jäätmeseaduse § 56 lõiked 1-3 ja Tartu Linnavolikogu 18. mai 2023. a määruse nr 52 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 6 lõiked 1, 2 ja § 8, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks Tartu linna jäätmekava 2025-2029 eelnõu vastavalt lisadele ning suunata see avalikule väljapanekule.
2. Linnavalitsusel korraldada Tartu linna jäätmekava 2025-2029 eelnõu avalik väljapanek.
3. Määrata avaliku väljapaneku ajaks 6. jaanuar kuni 2. veebruar 2025. a ja kohaks Tartu linna veebileht.
4. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linna jäätmekava 2025-2029 eelnõu heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine " juurde
1. Üldine taustainfo
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise kohustus tuleneb jäätmeseadusest. Jäätmekava koostatakse iga 5 aasta järel. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava tuleb üle vaadata ühe aasta jooksul pärast riigi jäätmekava kehtestamist.
Hetkel kehtiv Tartu linna jäätmekava on koostatud perioodiks 2020-2024 ning kliimaminister kinnitas 20.12.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/534 "Riigi jäätmekava 2023-2028". Seega on Tartu linna uue jäätmekava koostamine vajalik kahel põhjusel.
Riigi tasandil on kavandamisel jäätmereform, koostatud on jäätmeseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, kooskõlastusringil on jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatuste eelnõu. Kui jäätmereformi regulatsioon jõustub ja jäätmeseadusesse viiakse sisse olulised muudatused, võib vajalikuks osutuda ka linna jäätmekava muutmine.
Jäätmekava koostamisel oli konsultant OÜ Alkranel. Kava ülesehitus lähtub jäätmeseaduses jäätmekava kohta sätestatud nõuetest. Jäätmekava koosneb jäätmekava tekstiosast ning kahest lisast (tegevuskava tabelist ja põhjalikumast jäätmekäitluse ülevaatest).
2. Jäätmekava 2025-2029 eesmärgid
Tartu linna jäätmehoolduse olulisemad eesmärgid on:
- jäätmetekke vältimine ja vähendamine;
- jäätmete liigiti kogumise arendamine, jäätmete ringlussevõtt ja ladestamise vähendamine;
- prügistamise vähendamine.
Eestis (ja mujal Euroopas) tuleb 2025. aastaks suunata ringlusesse 55% olmejäätmetest. Jäätmekavaga nähakse ette eesmärk koguda liigiti 70% olme- ja pakendijäätmetest. Hinnanguliselt võimaldab see tagada ringlussevõttu sihtarvu 55%.
Tartus on 2023. aasta seisuga olme- ja pakendijäätmete liigiti kogumise osakaal 61%. Liigiti kogumise osakaalu suurendamine 70%ni tähendab, et segaolmejäätmete hulka tuleb vähendada. Vähemalt 5200 tonni eriliigilisi olmejäätmeid tuleb täiendavalt eraldi koguda.
Olmejäätmete liigiti kogumise edendamisel on soovitatav keskenduda biojäätmetele, pakendijäätmetele, paberile ja klaasile. 2023. aastal sisaldasid Tartu linna segaolmejäätmed 29% biojäätmeid, 16% paberit ja pappi, 15% plasti ja 6% klaasi.
3. Jäätmekava tegevussuunad
Jäätmekava olulisemate tegevustena võib välja tuua järgnevad tegevused:
1. Ringmajandusjaama rajamine Tartu linna aadressil Mõisavahe tn 75 ning jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajandusjaamadeks.
Jäätmekava perioodil on ette nähtud uue ringmajandusjaama rajamine ning olemasolevates jäätmejaamades ringmajanduse arendamine. Näiteks Selli tn jaamas on rajamisel PVC hall, mis loob võimalused ehitusjäätmete ringmajanduse edendamiseks. Võimalusel minnakse ringmajandusjaamade haldamisel üle uuele mudelile, kus jaamasid haldab kohalik omavalitsus ning sisse ostetakse vaid jäätmekäitluse teenust (mudeli rakendamine sõltub tasuvusanalüüsi tulemustest).
2. Suurjäätmete osas on kavandatud suurjäätmete vedu osutada korraldatud jäätmeveo raames. Tegemist oleks vabatahtliku teenusega, et muuta suurjäätmete vedu elanike jaoks mugavamaks ning vältida suurjäätmete kuhjumist näiteks keldritesse.
3. Pakendijäätmete kogumise osas on eesmärk üle minna pakendite kohtkogumisele. Pakendite tekkekohal kogumine korraldatud jäätmeveo käigus aitab kaasa olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmisele. Pakendite kohtkogumise jõustumisel kaob senises mahus avalik pakendite kogumisvõrgustik.
4. Biojäätmete osas on kavas üle minna aia- ja haljastujäätmete ning köögijäätmete lahuskogumisele. Täna kogutakse aiajäätmed koos köögijäätmetega ning need kompostitakse Aardlapalus. Aardlapalu kompostimisseadmed on amortiseerumas ning nendega ei ole võimalik käidelda kogu biojäätmete hulka. Koos kogutud aia- ja köögijäätmed põhjustavad probleeme biogaasitehases, anaeroobseks lagundamiseks sobivad eeskätt köögijäätmed.
5. Ehitusjäätmete osas on oluline pöörata järgmise jäätmekava perioodil sellele valdkonnale rohkem tähelepanu – oluline on teavitustöö, tuleb alustada süsteemse järelevalvega, jätkata ehitusmaterjalide materjalipanga pidamisega. Ehitusjäätmed moodustavad ca 44% kogu Tartu jäätmetekkest.
6. Jääkreostusobjektidest on jäätmekavasse kavandatud Turu 18 asuva naftasaaduste reostuse likvideerimine. Jätkatakse Aardlapalu järelhooldusega. Kavas on pöörata senisest enam tähelepanu jõeprügile ning korraldada jõeprügi koristamist regulaarselt.
7. Jäätmekava eesmärkide saavutamisel on oluline roll teadlikkuse edendamisel ning tõhusal järelevalvel.
8. Jäätmete liigiti kogumise arendamisel ja ringlusse suunamise edendamisel on oluline teha koostööd teiste Tartumaa omavalitsustega. Vajalik on ühise regionaalse jäätmekorraldusasutuse asutamise eelhindamine ning selle tasuvus- ja teostatavusanalüüsi koostamine koostöös teiste KOV-idega. Lähtuvalt eelhindamise ning tasuvus- ja teostatavusanalüüsi tulemustest algatada vajadusel ühise jäätmekorraldusasutuse loomise protsess.
