Protokoll: Hariduskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 „Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine“ muutmine
2. Informatsioon Salme tn 1a hoone rekonstrueerimisest
3. Informatsioon õhukvaliteedi parandamisest lasteaedades ja koolides
Ettekandja abilinnapea Priit Humal
4. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 „Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine“ muutmine

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet, Lemmit Kaplinski, Riho Raave ja Kaspar Kreegimäe vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Eelnõuga soovitakse kehtestada lasteaia kohatasu suuruseks alates 1. jaanuarist 2023. a 81 eurot lapse kohta kuus ning ning siduda see lahti riigi alampalgast. Sellega jääb kohatasu praegusele tasemele.
Lemmit Kaplinski andis komisjonile lisaks põhjaliku ülevaate alushariduse temaatikast üldisemalt: milline on munitsipaallasteaedade võrk, eralasteaedade toetamise põhimõtted, kuidas on kohatasu kujunenud, lasteaedade rahastamine jm küsimused. Veebruaris või märtsis on kavas komisjonile lähemalt tutvustada uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse rakendamist ja milliseid muudatusi see kaasa toob.

Jaak Valge andis edasi volikogu EKRE fraktsiooni seisukoha, et lasteaia kohatasu tuleb alandada poole võrra, praegusel tasemel külmutamine ei ole piisav. Tartus on sündimus üks madalamaid Eestis, ka lasteaiatasu perede ühe heaolutegurina mõjutab seda kaudselt. Kohatasu alandamine on sisuliselt strateegiline investeering, mille pealt ei tohiks kokku hoida.

Lemmit Kaplinski märkis, et teistest omavalitsustest pärit laste arv Tartu lasteaedades kasvab, mis näitab, et tingimata ei eelistata odavamat, vaid vanematele on oluline lasteaiateenuse kvaliteet.

2017-2021 koguti Tartus ka rahvaalgatuse raames allkirju lasteaiatasu tõusu peatamiseks. Valimisliidu Tartu Heaks ja petitsioonile allkirja andnute esindajana tänas Vahur Kollom kaasamise eest ja märkis, et Eesti Koostöö Kogu poolt käivitatud rahvaalgatuse e-keskkond õigustab ennast ja tartlased võivad ka edaspidi mõne olulise küsimuse lahendamiseks asuda allkirju koguma.
Vahur Kollom leidis, et vormiliselt on linnavalitsuse poolt koostatud eelnõu mõistetav ja arusaadav ning kannab allkirjastajate sõnumit peatada lasteaia kohatasu tõus Tartus, kuid sisuliselt on ka külmutatud lasteaia kohatasu summa 81 eurot energiahindade tõusu valguses endiselt suur. Seetõttu soovis Vahur Kollom vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Arvestades asjaolu, et nii Reformierakonna, SDE, Keskerakonna kui ka EKRE üks lubadusi riigikogu valimistel oli tasuta lasteaiakoht, siis millised on linnavõimu edasised plaanid lasteaia kohatasu langetamiseks?
Lemmit Kaplinski: tegemist oli riigikogu valimistega ja nimelt riigikogu käes ongi võimalus tagada tasuta alusharidus. Alusharidus on väga oluline haridussüsteemi osa, see on koolitee algus. Riik tagab vahendid, et saame pakkuda tasuta üldharidust ning ka alushariduse puhul peaks riik seda tegema. Kohalikul omavalitsusel ei ole sellist finantsvõimekust, et pakkuda tasuta alusharidust ilma teisi valdkondi tõsiselt kahjustamata. Tartu linn rõhutab seda sõnumit keskvalitsusele.

2. Kuidas lasteaia kohatasu külmutamine mõjutab eralasteaedade tulubaasi? Kas ma sain eelnõu õiendist õigesti aru, et vajadusel eraldatakse neile linnaeelarvest lisavahendeid?
Lemmit Kaplinski: baastoetus eralasteaedadele tõuseb automaatselt 287 euro pealt 322 euroni sel aastal. See on väga korralik tõus ja praegu mingiteks lisameetmeteks vajadust ei näe. Kui näeme, et tekib muresid, arutame oma partneritega.

3. Palju on olnud neid peresid, kes on abivajaduse tõttu linnavalitsuse poole pöördunud lasteaia kohatasu ja toiduraha tasumisega seoses?
Riho Raave: viimaseid numbreid ei oska peast öelda, aga julgen väita, et neid on aastas mõnikümmend, kes küsivad sotsiaalabi osakonna kaudu toetust, kindlasti ei ole neid rohkem kui sada.

Jaak Valge tegi ettepaneku komisjonis eelnõu osas otsuse langetamine edasi lükata seoses vajadusega veel seisukohta kujundada.
Teised komisjonid liikmed avaldasid arvamust, et ei ole põhjendatud otsustamise edasi lükkamine. Eelnõu läheb volikogu 20. jaanuari istungi päevakorda ja juhtiv komisjon peab andma oma seisukoha.
Ükski komisjoni liige ei olnud eelnõu vastu.

Otsustati eelnõu toetada.


2. Informatsioon Salme tn 1a hoone rekonstrueerimisest

Kuulati Kunnar Jürgensoni ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Komisjonile anti ülevaate Salme tn 1a koolihoone linnale omandamisest ja remondi kavandamisest.
Salme 1a hoone on kavandatud Karlova kooli teiseks õppehooneks ja kooli ruumipuuduse lahendamiseks. Algselt oli kavandatud hoone rekonstrueerida hoone kahes etapis - esmalt teha tööd, mis on hädavajalikud Karlova kooli miinimumvajadusi ning hoone tehnilist seisukorda arvestades. Ehitusprojekti koostamise käigus ilmnes aga kõigi tehnosüsteemide rekonstrueerimise ja puuduva ventilatsioonisüsteemi ehitamise vajadus. See eeldab terviklikku hoone rekonstrueerimist. Rekonstrueerimistööde eeldatav kogumaksumus on 5,9 miljonit eurot, mis jaguneb aastatele 2022-2023. Nimetatud summa sisaldab ka hoone ostusummat 615 000 eurot.
Ehitustööde perioodiks on planeeritud 1. märts kuni 31. detsember 2022. a.

Komisjoni liikmetel küsimused puudutasid rekonstrueerimise kallinemise põhjuseid, normpinna suurust õpilase kohta, õppetöö algust Salme tänava hoones, koolide rekonstrueerimise kava jm teemasid.

Otsustati:
2.1. võtta informatsioon teadmiseks;
2.2. linnavalitsusel esitada komisjoni veebruari koosolekuks ülevaade koolide ja lasteaedade investeeringute kava kohta.


3. Informatsioon õhukvaliteedi parandamisest lasteaedades ja koolides

Kuulati Priit Humala ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Komisjonile anti ülevaade, milline on ventilatsioonisüsteemide olukord haridusasutustes ning tutvustati linna plaane olukorra parandamiseks. Riik on selleks eraldanud ka raha. Ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine on n-ö pikaajalise tsükliga ja mahukas tegevus, eeldab ka muu hoone renoveerimist. Kiiremini saab kasutusele võtta õhku puhastavaid seadmeid. Linn on alustanud eelmise aastal lõpul testprojektiga, kus Tõrukese lasteaia kõikidesse ruumidesse on erinevad õhupuhastid paigaldatud. Projekti eesmärk on hinnata puhastite efektiivsust, mürataset jne. Pärast katseperioodi lõppu hinnatakse tulemusi, millist hooldust seadmed vajavad ja kas soetada neid ka teistele asutustele.

Informatsioon võeti teadmiseks.


4. Kohal algatatud küsimused

Kristiina Tõnnisson tegi ettepaneku arutada järgmisel koosolekul teemasid:
1) kooli algusaja viimine Tartus kella 9 peale - paluda ülevaadet linnavalitsuselt, millised koolid alustavad kell 9 ja millised varem, ning kas on tehtud analüüse kell 9 alustavate koolide tulemuste kohta;
2) algatada diskussioon komisjonis teemal, et Eesti vajab 18-aastast koolikohustust. Tartu võiks siin eeskuju näidata, et pingutada selle nimel, et kõik Tartu linna lapsed saaksid võimaluse haridusteed jätkata pärast koolikohustuse lõppemist, kas siis gümnaasiumis või kutsekoolis. Me peame võtma eesmärgiks NEET laste (kes ei õpi ega tööta) vähendamise Eestis, omavalitsustel on ka roll ning algatada arutelu mida reaalselt saaks Tartu selles küsimuses teha.

Komisjonis selgitati, et kuna järgmiseks koosolekuks on juba planeeritud koolide ja lasteaedade investeeringute kava arutelu, ning pole veel teada, palju võib tulla eelnõusid, siis ei pruugi jõuda need küsimused kohe veebruari koosolekule.