 Projekt | | |
| | |
Lühikokkuvõte | | Projekt aitab õpilaste kliimateadlikkuse alaseid teadmisi suurendada ja kliimaärevust vähendada, sest õpilased saavad teada uusi tehnoloogilisi lahendusi ja oskavad neid kasutada, et tulevik oleks puhtam ja täisväärtuslikum ning tarkade lahendustega linnad ja ressurssitõhusalt majandavad ettevõtted oleksid normaalsus mitte midagi märkimisväärset. |
Eesmärgid | | Projekti eesmärk on suurendada loodushuviliste õpilaste seas teadlikkust rohetehnoloogiate kasutamise võimalustest erinevates valdkondades nagu vee puhastamine, jäätmete vähendamine, energia tootmine, biomajanduse tähtsus põllumajanduses ja toidu tootmises. Projekti tegevused on vajalikud õpilastel ülevaatliku tervikpildi saamiseks kliimamuutustest ja sellega seonduvatest mõjudest keskkonnale ning elurikkusele. Projekt on vajalik, sest praegused õpilased on tuleviku kujundajad ja otsustajad. Selleks on hädavajalik suunata neid roheliselt ja innovatiivselt mõtlema ja õpetades neile uusi tehnoloogiaid, kus midagi saab jätkusuutlikult lahendada, näiteks majade projekteerimine ja ehitamine sedasi, kus wc kasutatakse majapidamises tekkivat hallvett, mitte puhast joogivett või näiteks vihmavett kasutatakse kastmisveena, mitte ei kasutata selleks puhast joogivett. Projekt kannab endas ka Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 seotud eesmärke, mida projektis planeeritud tegevused - loengud, looduslaager ja õpilaskonverents - aitavad kujundada inimesi, kes on kliimateadlikkud ja teavad ka lahendusi, kuidas saab kliima neutraalsust ja jätkusuutlikkust tagada. |
Tegevused | | 1. Teadlaste/professorite loengud Tartu Ülikooli teaduskoolist eesmärgiga tekitada süvendatud huvi ja teadmised erinevatest valdkondadest nagu elurikkus, kliimamuutusedminevikus ja tulevikus, kliimaprojektsioonid, bioenergeetika, vee puhastamine, maavarade kasutamine ja potentsiaal, miks on vaja tulevikus insenere, . 2. Süvaõppega intensiivne looduslaager, mis on mitme päevane ja kus õpilased ise uurivad looduskeskkonda ja õpetajad tutvustavad neile rohetehnoloogiaid, millega õpilased oma rühmatöös saavad lahendada kliimamuutuste mõjuga seotud väljakutseid. Õpilaste rühmad saavad ülesandeks etteantud teemal lahendada tuleviku hoonete ehitamise, energia tootmise, jäätmekäitluse, vee puhastamise ja biomajanduse lahendused, mis keskenduvad erienvatele rohetehnoloogia kasutamisvõimalustele. Igal grupil on erinev rohetehnoloogia, millele keskenduvad ja mida tutvustavad lõpuks õpilaskonverentsil. Õpilased filmivad ka oma tegevused laagris üles nii, et sellel oleks hariduslik mõte ka neile, kes laagris ei osalenud, et ka nemad saaksid teada, mida seal tehti ja mis on rohetehnoloogiad ja kus ning kuidas neid kasutada saab ja on vaja. Seotud õppekava järgmiste ainetega Eesti keel ja kirjandus kursus „Meedia ja mõjutamine“ ,Keemia Gümnaasium: kursus Orgaanilised ained Ülevaade mittemetallide füüsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi asukohast perioodilisustabelis. Mittemetallide keemilise aktiivsuse võrdlus. Bioloogia Gümnaasium: kursus Rakud ja organismid -elu tunnused, elus- ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed. Geograafia Gümnaasium: kursus Maa kui süsteem - looduses ja ühiskonnas esinevatest protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on säästlikku ja jätkusuutlikku eluviisi, looduse ja kultuuri mitmekesisust, kodanikuaktiivsust väärtustavate hoiakute kujundamisel ning nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise . Füüsika Gümnaasium: kursus "Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika" Loodusteaduslik meetod. Vaatlus, eksperiment, mudeli loomine ning mudeli areng. Mõõtmine ja mõõtetulemus. Mõõtesuurus ja mõõdetava tulemuse väärtus. 3. Õpilaskonverents, kus esinevad õpilasgrupid oma tuleviku hoonete, linna planeerimise ja põllumajandus projektidega, mis kasutavad eri rohetehnoloogiaid, kuulajaskond on naaberkoolidest Annelinna Gümnaasiumist 8.-9.klass ja Kivilinna koolist 8.-9.klass. Seos õppekavaga Keel ja kirjandus: kursus „Praktiline eesti keel I“ - rakendatakse nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust, kasutades erinevaid stiilivõtteid ja keelendeid, sest nii kujundatakse oskust suhelda eri keskkondades eetiliselt ja konteksti arvestades. Samuti õpitakse kasutama eri teabeallikaid ja hindama nende usaldusväärsust. Tekstide koostamisel tuleb osata kasutada korrektset kirjakeelt ja järgida teadlikult õpitud keelereegleid. |
Tulemused | | 1. Õpilased saavad osa Tartu Ülikooli teadlaste keskkonna ja kliimateaduste alastest loengutest. 2. Õpilased osalevad looduslaagri praktilistes töötubades: Keskkonnast analüüside võtmine Füüsikaliste suuruste mõõtmine keskkonnas Sissejuhatus rohetehnoloogiate maailma. Keskkonnahoiu praktilised vajadused Rohetehnoloogiate kasutamise võimalused linnaplaneerimises Rohetehnoloogiate kasutamine energia tootmises Rohetehnoloogiate kasutamine jäätmekäitluses Rohetehnoloogiate kasutamine veepuhastamises 3. Õpilaserühmad teevad ise projektikavandi rohetehnoloogiate kasutamisest. 4. Õpilased esitlevad rohetehnoloogiate töö põhimõtteid ja asutusvaldkonda põhikooli õpilastele 8.-9.klassile Annelinna Gümnaasimumist ja Kivilinna koolist. 5. Õpilased filmivad nii laagrit kui ka konverentsi üles, et kliimateadlikkust saaksid juurde veel rohkemad õpilased, kes vaatavad videofilme. |
Maksumus | | 6 904 EUR |
Tartu kohustused | | 345 EUR |
Toetus | | 6 559 EUR |
Kellele taotlus esitatakse | | SA Keskkonnainvesteeringute Keskus |
Millise programmi / meetme raames | | Õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine |
Juhtpartner | | Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium |
Partnerid | | |
Juht | | Mari Sisask |
Algus- ja lõpptähtaeg | | 19.05.2025 - 31.12.2025 |
Osakond | | HO allasutus |
