 Projekt | | |
| | |
Lühikokkuvõte | | Kooli õppekava kaasajastamine uue kooskõlas uue riikliku õppekavaga; ainetevaheline lõiming; teemapõhisuse arendamine läbi aineüleste projektide; avatud õpimaastiku laiem kasutamine koos lennupõhise toimimisega; meeskondliku toimimise ja õpetajate vahelise koostöö tulemuslikumaks parendamine; õpetajate teadmiste/oskuste arendamine õppimise/õpetamise sügavamas tähenduses (neuropsühholoogia, BBL - brain based learning); mentorsüsteemi arendamine; HEV õpilane suures klassikollektiivis; digitaalse kirjaoskuse arendamine; õpilaste loovuse ja kriitilise mõtlemise strateegiad; toimetulek uussisserändajate motivatsiooniga õppetöös kaasa lüüa. Kooli õppekavade rolli ja loomise korra määratlemisel peab arvestama, et see eeldab kompetentse, mida tavalises õpetajakoolituses ei õpetata piisavas mahus ja sisus. See eeldab teadmisi ja oskusi kogu õppe reguleerimiseks tervikuna, mitte üksikute ainete või vanuserühmade kaupa. Peame tagama koolis selleks vajaliku kompetentsi. Peab arvestama, et on hariduslike erivajadustega õpilasi, kelle arengupotentsiaal ei võimalda tavaõppekava järgida. On neid, kel ei ole kooli jõudes veel loogilismõistelise mõtlemise arengupotentsiaali tekkinud, osadel on aga isegi igapäevamõisteline mõtlemine ebapiisavalt arenenud. Õpisisu erisustest ja õppijate mõtlemise arengu eripäradest vajavad õpilased arenguks tavapärasest erinevalt korraldatud õpikeskkonda. Meil on väga spetsiifiline pedagoogiline kontseptsioon, sisaldab mitmeid komponente nii arhitektuuriliselt (palju avatud õpiruumi) kui sisuliselt (nt hindamine jne). Väga oluline on kasvatada meie uutes õpetajates seda filosoofiat, töötada välja koosloomemudelid mentordamiseks, mis tagavad õpetajaskonna aktiivse ja sisulise kaasamise. Meie üheks prioriteediks on teemapõhise õppe kaudu õppeainete omavahelise lõiminmine ja kontseptuaalsete teadmiste ning oskuste arendamine. Lisaks õppemetoodikale ja tehnoloogia arengule seavad hariduses väljakutseid ka uuenduslikud koolide ruumilahendused ehk avatud õppemaastikud, mis oma olemuselt muudavad koolikeskkonda sarnaseks tänapäevaste töökeskkondadega. On vaja luua avatud õpiruumi rakendamise tõenduspõhine raamistik ja strateegia. Olulised on 21. sajandi oskused, mille fookus on suunatud probleemide lahendamisele, kriitilisele mõtlemisele, loovusele, ettevõtlikkusele, sotsiaalsetele oskustele ja koostööle. Üheks suuremaks väljakutseks on haridustasemete ühtlustamine läbi digitaalsete vahendite (The Digital Education Action Plan, 2020). Eri valdkondade paradigmaatilisi muutuseid väärtustavad ka tööandjad, kes eeldavad, et nende töötajad omaksid lisaks kriitilisele mõtlemisele ka kõrgel tasemel probleemide lahendamise oskust koostööises digitaalses keskkonnas. Peame looma digiõppe lahendusi individuaalsete õpiteede haldamiseks ja oskuste hindamiseks. Digitaalses õpikeskkonnas on kõige suuremad väljakutsed efektiivsete personaalsete õpistiilide ja õpiharjumustele vastavad lähenemised. Vaja on toetada isikupärastatud õppele suunatud lahendusi, igaühe potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. See aga tähendab, et õpetajatel on vaja toetada omakorda enesetõhusust, kuna kõrge enesetõhususega õpetajad on uutele väljakutsetele rohkem vastuvõtlikumad. Lisaks eesti emakeelt kõnelevatele lastele õpib meie koolis palju Ukraina lapsi, kelle integreerimine meie ühiskonda on igapäevaselt suurt väljakutset pakkuv, kuid tihtipeale õpetajate töö võimete piire kompav fenomen. Teise emakeelega õpilaste jaoks on vaja jätkusuutlikkust arvestades efektiivset põgenike hariduse toetamise strateegiat, mis töötaks meie koolikeskkonnas sõltumata kultuurilisest taustast ja varasemast hariduse kvaliteedist. Taaskord on ka selles protsessis võimalik rakendada lõimitud personaalset või rühmadest lähtuvat avatud õpiruumide metoodikale toetuvad õpikeskkonda, mis võimaldaks teha õpilastele koostööd ning olla võimalik Võgotski järgi lähimas arengutsoonis, et saavutada maksimaalne hariduslik potentsiaal ning panustada meie ühiskonda. |
Eesmärgid | | - Enesetõhus õpetaja. Seeläbi õpilaste individuaalsete arenguteede kujundamine. - Uue õppekava rakendamine - teemapõhine õpe, avatud õpimaastik, digiõpe, STEAM, CLIL, hindamine; varajane HEV märkamine, arengu süsteemne toetamine, andekad, välisriigist õppijate toimetulek. - Motiveeritud, õppimisest huvitatud ja rõõmu tundev, allikakriitiline, võõrkeeli valdav ennastjuhtiv ja ajas jätkusuutlik õpilane, kellel on arenenud õppekavas kirjeldatud üldpädevused ja baasoskused. - Inimeste juhtimise ja mõjusa mentorsüsteemi väljaarendamine. Selged otsustuspoliitikad, tugisüsteem/meetodid uutele või karjääri alustavatele õpetajatele. |
Tegevused | | Õpiränded õpilastele ja õpetajatele. |
Tulemused | | Iga eesmärgi saavutamise tulemusi monitoorime lühiajalises ja pikaajalises plaanis. |
Maksumus | | 61 027 EUR |
Tartu kohustused | | 0 EUR |
Toetus | | 61 027 EUR |
Kellele taotlus esitatakse | | Haridus-Ja Noorteamet-HARNO |
Millise programmi / meetme raames | | Erasmus+ õpiränded akrediteeritud õppeasutustele |
Juhtpartner | | Tartu Raatuse Kool |
Partnerid | | |
Juht | | Rene Leiner/Raatuse/Koolid/Tartu |
Algus- ja lõpptähtaeg | | 01.06.2024 - 31.08.2025 |
Osakond | | HO allasutus |
