 Projekt | | |
| | |
Lühikokkuvõte | | Ehitussektorist tekib 9% Eesti jäätmetest. jäätmete ringkasutus on täna madalakvaliteediline, sest üle 90% ringlussevõetud ehitusmaterjalidest kasutatakse tagasitäiteks. Tartu ringrenoveerimise projektis luuakse pilootlahendused ehitusmaterjalide taaskasutatavuse tõendamiseks, arendatakse välja Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspank ja luuakse koostöös eramuomanikega praktilised ringrenoveerimise näited ja ringmaterjalidest paviljonid. Koolitatakse võimestajaid ja tehakse koostööd Norra partneritega. |
Eesmärgid | | Ehitussektor on Eestis nn põlevkivikompleksi järel jäätmetekitajana teisel kohal, siit lähtus 2018.aastal 9% kõigist jäätmetest (stat.ee).Ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas on kõige suurem kogus – 62% pinnast, kive jasüvenduspinnast, 14% betooni-, tellise ja plaadijäätmeid, 9% bituumenitaolisi segusid jatõrvasaadusi ning 8% metalle. Pinnasest, kividest ja süvenduspinnasest 18% moodustavad ohtlike jäätmete hulka kuuluvad kivid, pinnas ja süvenduspinnas, muudejäätmevoogude puhul moodustavad ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeruvad jäätmed alla 1%. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse määr on viimastel aastatel küll suur – 2018. aastal 84%, kuid valdavalt on tegu madala väärtusega taaskasutusega, mitte ringlussevõtuga. Suurosa ehitusjäätmetest kasutatakse pinnasetäitena ja teedeehituses. Sektorist pärinev jäätmehulk on ajas pidevalt suurenenud, taaskasutuse ja ringlussevõtumäärad on jäänud suhteliselt sarnaseks. Jäätmete kõrge väärtusega ringlussevõtu kogused(ehitusvaldkonnas kõrgeim võimalik väärtus ringlussevõtul: korduskasutuseks ettevalmistamineehk jäätmete taaskasutamistoimingud R3k, R5k) ei ole aga märkimisväärsed – näiteks 2019.aastal moodustas kõrge väärtusega ringlusse võetud materjal vaid 0,7% ehitus- jalammutusjäätmete kogutekkest. Projekti eesmärgiks on piloteerida lahendusi, mis tõendavad ehitusmaterjalide ringkasutuspotentsiaali, meie tähelepanu keskpunktis on ringmajanduse põhimõtete integreerimine Tartu linna piires toimuva Renoveerimislaine protsessi. Tartu linn on avaldanud soovi liituda Euroopa 100 Kliimaneutraalse linna missiooniga, mis tähendab, et linnavalitsemises on prioriteediks suurendada oluliselt olemasoleva hoonefondi energiatõhusust ja vähendada linnas kasutatavate lahenduste süsinikujalajälge. Selleks, et Tartu saavutaks Kliimaneutraalsete linnade missioonis eesmärgiks oleva kliimaneutraalsuse aastaks 2030, on vajalik kiiremas korras terviklikult renoveerida vähemalt 50% olemasolevast hoonefondist. See tähendab suurt survet jäätmetekkeks, seejuures on tänaseks linnasisesed ehitusmaterjalide tagasitäitealad ammendunud. Projektiga lahendatakse tehnoloogilisi barjääre (materjalide taaskasutatavuse tõendamise piloot), regulatiivseid barjääre (Tartu jäätmekava uuendamine ringrenoveerimise põhimõtetel ja 10 võtmesammu kokkuleppime ringrenoveerimisele üleminekuks), korralduslikke barjääre (arendatakse välja Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanga ärimudel ja toetatakse selle käivitamist) ja lisaks toetatakse käegakatsutavate renoveerimisobjektide (eramute ringrenoveerimislabor) ja renoveerimisest tekkinud ehitusmaterjalide uuskasutuslahenduste rajamist (rattapaviljonid). Täiendavalt koolitatakse võtmesihtrühmi ja tehakse koostööd doonorriigi ekspertidega nende parimate praktikate ülekandmiseks Tartusse ja Eestisse. |
Tegevused | | - Analüüs: Tartus renoveerimise ringmajanduslahendusi takistavad regulatiivsed barjäärid ja nende leevendamise võimalused - Tartu Jäätmekava uuendamisel arvesse võetavad 10 olulist sammu ringrenoveerimise võimestamiseks - Renoveerimis- ja lammutusprojektidest tekkivate ehitusmaterjalide kasutatavuse tõendamise meetodite arendus - Iseehitajatele ja eramuomanikele suunatud koolitused - Arhitektide ja Inseneride ringrenoveerimise töötoad - Ringmajandusettevõtete koolitus - Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanga ärimudeli väljatöötamine ja rakendamine - Ringkasutuspanga digilahenduse loomine - Ringrenoveerimise lahenduste piloteerimine koostöös projektiga LIFE IP BUILDEST - Eesti renoveerimise maraton |
Tulemused | | Projekti tulemusena on: - loodud ehitusjäätmeid ja ringrenoverimist puudutav osa uuest jäätmekavast ehk Tartu ringmajanduse kavast - loodud ja läbi viidud ringrenoveerimise koolitusprogramm ehitusjäätme teket ja taaskasutamist mõjutavatele osapooltele - loodud ringrenoveerimist toetav digilahendus - piloteeritud ringrenoveerimise lahendusi Tartus toetades seeläbi projekti "Eesti Renoveerimise maraton" tegevusi Tartus |
Maksumus | | 148 580 EUR |
Tartu kohustused | | 33 580 EUR |
Toetus | | 126 293 EUR |
Kellele taotlus esitatakse | | Keskkonna Investeeringute Keskus |
Millise programmi / meetme raames | | Euroopa Majanduspiirkonna toetused 2014-2021 programm; kohalike omavalitsuste ringmajanduse pilootprojektide meede |
Juhtpartner | | Tartu Linnavalitsus |
Partnerid | | Tallinna Tehnikaülikool Säästva arengu renoveerimise infokeskus - SIRK Eesti Ringmajandusettevõtete liit - ERMEL Trondheimi linn SINTEF |
Juht | | Kaspar Alev |
Algus- ja lõpptähtaeg | | 01.09.2022 - 29.02.2024 |
Osakond | | LVO |
