Seisund: | Lõpetatud |
Asja number: | VP-19-0116 |
Menetlev üksus: | Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond |
Vastutav töötaja: | Jaanus Tamm |
Teised töötajad: | Indrek Ranniku; Kaspar Alev; Kristin Leis; Tõnis Arjus |
Tähtaeg: | 30.11.2022 |
Sari: | 19-2 Välisprojektidega seotud dokumendid (s.h. projektitaotlused- ja muudatused, väljamaksetaotlused, aruanded, hankedokumendid ja kirjavahetus) |
Viide: | Kirjavahetuse toimik |
Teema: | Health&Greenspace |
Registreeritud: | 17.09.2019 |
Projekt | ||
Osalemise otsus: | Tartu Linnavalitsuse 04.02.2020 korraldus nr.115 | |
Lühikokkuvõte | Praegu elab peaaegu kolmveerand (73%) Euroopa elanikkonnast linnapiirkondades ja aastaks 2050 on Euroopas oodata et üle 80% elanikest elab linnades. Kuigi linnapiirkonnad pakuvad palju võimalusi, näiteks töökohti ja teenuseid, siis kiire ja jätkusuutmatu linnastumine toob kaasa arvukalt terviseriske ja -ohte. Suur osa ülemaailmsest suremusest on tingitud kroonilistest haigustest (südame-veresoonkonna haigused, vähkkasvajad; kroonilised hingamisteede haigused; ja suhkruhaigus), mis on omistatavad paljuski linnakeskkonnaga seotud terviseriskidele - füüsiline tegevusetus, transpordist põhjustatud linna õhusaaste, kuumusstress jm.). Üha kasvav õhusaaste põhjustab kogu maailmas igal aastal linnades 3.7 miljon surma. Peamiselt on surmade põhjuseks kroonilised haigused. Linnades esinev soojussaare efekt (põhjustatud eelkõige kivimaterjalide päikesevalguse neeldumisest, aurustumise puudumisest ja soojuse eraldumisest) võib linna keskmist temperatuuri tõsta ümbritseva temperatuuriga võrreldes 3–5 ° C võrra, tuues endaga kaasa kuuma stressi. Liigne kuumus kujutab endast mitmesuguseid terviseriske, sealhulgas potentsiaalselt surmaga lõppevaid. Näiteks kuumarabandus. Soojussaare efekt muutub veelgi teravamaks, kui kliimamuutustega seotud kuumalained muutuvad üha tugevamaks ja sagenevad. Kehaline passiivsus, mis on linnaelanike seas tõenäoliselt palju suurem põhjustab kogu maailmas 3,2 miljonit surma aastas. Hästi kavandatud ja rajatud roheline infrastruktuur, pakkudes laia valikut ökosüsteemiteenuseid, võib aidata kaasa linnaelanike heale tervislikule seisundile ja kliimamuutustega kohaneda. Tõendid näitavad positiivset seost linnaelanike tajutava vaimse tervise ja haljasalade hulga fahel linnakeskkonnas. | |
Eesmärgid | Tartu linn valmistab ette uut üldplaneeringut ja eesmärk on töötada välja põhimõtted ning kirjendada vajalikud tegevused linna rohelise taristu ehitamiseks järgmisteks aastakümneteks. Eelkõige keskendutakse tervisliku ja elamisväärse linnakeskkonna loomisele - jahutuslahendustele, müra ja õhus leiduvate saasteainete vähendamisele. Selle tulemusel luuakse keskkond, mis aitab kohaneda kliimamuutuste mõjuga ning edendab kodanike kehalist aktiivsust ja seeläbi tervislikke eluviise. Tartu linna arengustrateegias 2030 on seatud visioon linna arenguks: “Tartu on aktiivsete, loominguliste ja õnnelike inimeste linn”. Visiooni elluviimiseks vaja parandada ka linnakeskkonda. | |
Tegevused | Tartu linna peamisteks tegevusteks projektis on ekspertgrupi moodustamine ja koos ekspertidega tegevuskava loomine linna rohelise taristu rajamiseks pikemas perspektiivis. Tegevuskava on sisendiks linna üldplaneeringule. | |
Tulemused | Moodustatud on ekspertgrupp ja loodud tegevuskava. Laiemalt aitab projekt leida lahendusi kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. | |
Maksumus | 56 781 EUR | |
Tartu kohustused | 8 517 EUR | |
Toetus | 48 264 EUR | |
Kellele taotlus esitatakse | Urbact programm, ERDF | |
Millise programmi / meetme raames | ERDF | |
Juhtpartner | Municipality of XII. District of Budapest | |
Partnerid | Messina, Suceava, Tartu, Poznan, Espoo, Limerick, Santa Pola, Breda | |
Juht | Jaanus Tamm | |
Algus- ja lõpptähtaeg | 01.02.2020 - 12.05.2022 | |
Osakond | AEO | |
Projekti lõpetamise põhjus | Edukalt lõpetatud |