 Projekt | | |
| | |
Lühikokkuvõte | | Tänapäeval peetakse kaks- ja mitmekeelsust pigem reegliks kui erandiks. Kakskeelsuse eelised: a) mitu keelt ja mitu kultuuri; b) majanduslik kasu; c) sallivus; d) avatus jne. Ometi ei kajastu need eelised Eestis ja meie haridussüsteemis. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) aasta-analüüs 2016 toetub suuresti OECD 2016 raportile (Reviews of School Resources: Estonia 2016). Antud analüüsis soovitatakse hariduses pöörata tähelepanu valdkonnale, milleks on vene õppekeelega põhikooli lõpetajate osakaal. Tulemustes täheldatakse, et eesti keelt valdavate õpilaste hulk (vähemalt tasemel B1) on võrreldes 2011. aastaga küll paranenud (56% – 2011, 64% – 2015), kuid aastaks 2020 seatud sihi (90%) saavutamine ei ole senise edasiminekuga reaalne. HTM-i analüüsis tuuakse välja, et 2011. ja 2015. aasta integratsiooni monitooringute andmetele tuginedes pole viimastel aastatel mitte-eestlaste enesehinnanguline eesti keele oskus muutunud. OECD haridusraporti (2016) järgi on kehva riigikeele oskusega seotud probleemid need, mis tekitavad venekeelsetele õpilastele haridussüsteemis barjääre ja on vastuolus võrdsete võimaluste ning võrdse kohtlemise printsiibiga. 2013-2015 eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes põhikooli lõpuks ei saavutanud nõutud eesti keele oskuse B1 taset: 32%; Suur osa neist liikus (üle 60%) kutseharidusse. Eesti keele oskus seostub noorte esimese töökoha leidmise tõenäosuse, hilisema hõive ja palgaga. Paremini eesti keelt oskavad noored on ka aktiivsemad kodanikud. 2014 oli vabariigis eesti keele teise keelena eksami keskmine tulemus 67% ja 2016: 68%. Kuigi Tartu Aleksander Puškini Koolis on tulemus riiklikust keskmisest kõrgem (2014: 74%), siis oodatud muutust pole siiski toimunud (2016: 73%). Eesti keele eksamil taseme saavutanud õpilaste % üldarvust B1 tasemel on jäänud kahe aasta lõikes (2014 ja 2016) samale tasemel (80%). Seni rakendatud meetmetest Eesti haridussüsteemis on kõige tulemuslikum keelekümblus, sh varane keelekümblus. Tartu Raatuse Koolis on vene keele populaarsus viimase 5 aasta jooksul langenud ning ainult kaks õpilast on põhikooli õpilastest valikeksamina sooritanud vene keele eksami. Populariseerida vene keel huvi Tartu Raatuse Kooli õpilaste hulgas. HTM soovitab koolikultuuri ja õpetajate keeleoskuse arendamiseks rakendada õpetajate vahetust või soodustada eestikeelsete või väga hea keeleoskusega õpetajate kasvõi ajutist töötamist neis koolides, kus põhikooli lõpuks eesti keele oskuse omandamisega on probleeme. Keelekümbluse ja lõimumise jaoks on HTM-i andmetel vaja kõigi tasandite kommunikatsiooni parandamine ja kõigi osapoolte kaasamine, sh vanematele muutuste selgitamine. |
Eesmärgid | | Projekti eesmärgiks on Tartu Raatuse Kooli ja Tartu Aleksander Puškini Kooli 4. klassi õpilaste lõimumine 2x nädalas toimuvate keelekümbluse tundides kogu õppeaasta vältel (2019/2020 õa), milles õppetegevused toimuvad läbi kultuuri ja spordi (loov- ja liikuvtegevus); õppida üksteisega suhtlema; soodustada erineva kultuuri- ja keele taustaga õpilaste ja õpetajate (ca 100 inimest) pikaaegsete (minimaalselt aasta) igapäevaste kontaktide ja koostöö ning suhtluse tekkimist; luua õpilastele keele- ja kultuurikeskkond õpitavate keelte (eesti ja vene) spontaanseks arenguks reaalsetes suhtlussituatsioonides. Luua sild kahe kogukonna vahel, milles vaimne ja sotsiaalne keskkond tagaksid turvalisuse, et õpilastel oleks julgust katsetada ja vigu teha ning pakkudes eduelamust. Ingliskeelse meedia suur pealetung on tinginud ka Tartu Raatuse Kooli õpilaste vähese huvi vene keele ja kultuuri vastu. Viimase 5 aasta jooksul on soovitanud ainult kaks õpilast põhikooli õpilastest valikeksamina vene keele eksami. Eesmärgiks on populariseerida vene keelt Tartu Raatuse Kooli õpilaste hulgas. |
Tegevused | | Maalimine - minu pere 09.09.2019-15.09.2019 Jalgpall I 16.09.2019-22.09.2019 Elistvere loomapark 01.09.2019-31.10.2019 Taimede istutamine, naelapilli meisterdamine 23.09.2019- 29.09.2019 Laulupeomuuseumi park 30.09.2019-06.10.2019 ERMi õppeprogramm 01.09.2019-31.10.2019 Keraamika I 28.10.2019-03.11.2019 Orienteerumine 04.11.2019-10.11.2019 Lauamäng 11.11.2019-17.11.2019 AHHAA õppeprogramm 01.11.2019-20.12.2019 Muusika I 25.11.2019-01.12.2019 Keraamika II 02.12.2019-08.12.2019 Draamaõpetus I 09.12.2019-15.12.2019 Kaevandusmuuseumi õppeprogramm 01.11.2019-22.12.2019 Tantsimine I 06.01.2020-12.01.2020 Lauajalgpalli meisterdamine 13.01.2020-19.01.2020 Võileib ja salat 20.01.2020-26.01.2020 Trüki-ja paberimuuseumi õppeprogrammid (käsitöö paber ja paberikunst) 06.01.2020-29.02.2020 Rahvuslikud paelad, vööd ja punutised 03.02.2020-09.02.2020 Pood I 10.02.2020-16.02.2020 Eesti Põllumajandusmuuseum õppeprogrammid 06.01.2020-29.02.2020 Tantsimine II 02.03.2020-08.03.2020 Minecraft 09.03.2020-15.03.2020 Koolipäev teatris "Vanemuine" 01.03.2020-30.04.2020 Muusika II 23.03.2020-29.03.2020 Pannkoogid 30.03.2020-05.04.2020 A Le Coq muuseumi õppekäik 01.04.2020-31.05.2020 Draamaõpetus II 13.04.2020-19.04.2020 Järvselja õppeprogramm 01.04.2020-31.05.2020 Stencil art 04.05.2020-10.05.2020 Jääaja keskuse õppeprogramm 01.05.2020-31.05.2020 Jalgpall II 18.05.2020-24.05.2020 Reisimine 25.05.2020-31.05.2020 Valma seikluspark - õppeprogramm 01.06.2020-07.06.2020 |
Tulemused | | Projektil on eeldatavalt nii lühiajaline kui pikaajaline mõju. a) Lühiajaliste mõjufaktoritena näeme ennekõike järgmisi: - suhtlemise jt sotsiaalsete oskuste areng; - keeleoskuse areng autentses keelekeskkonnas; - õpimotivatsiooni parendamine (eelkõige keelte õppimises); - rohkem innovaatilisi õppemeetodeid ja lähenemist kasutavad õpetajad; - koolide senise kogemuse ja oskusteabe jagamine; - projektijuhtimise ja koostööoskuste areng projektis osalenud koolipere liikmetel; - projektis osalenud õpilaste perede suurem kaasatus kooliellu; - koostöömeetodite laiem kasutus, kus rõhk ennekõike igaühe oskuste ja võimete paremal kasutamisel ühise lõpptulemuse saavutamisel; - õpilaste ja õpetajate vastutusvõime, teadmised ja oskused ürituskorraldusest, suurem teadlikkus inimeseks olemisest, sotsiaalsetest suhetest; - parem probleemilahendamise oskus, julgus võtta vastu otsuseid, enesekindluse ja väljendusoskuse tõus; - õpilaste ja õpetajate interkulturaalne areng; - sõprussidemete tekkimine; - uudishimu, abivalmidus, paindlikkus, eneseareng, avatus. b) Pikaajalist mõju, mida me saame mõõta aastate pärast, ootame järgmiste tulemuste juures: - projektis osalenud õpilaste parem integreeritus Eesti ühiskonda; - Eestis elavate eri rahvuste vaheline parem koostöö ja teineteise kultuuride parem mõistmine; - tolerantsuse tõus; - ennastjuhtivad õppijad; - teineteist enam märkavad ühiskonna liikmed; - kriitilise mõtlemise areng õpilaste seas; - koolide maine tõus. |
Maksumus | | 9 959 EUR |
Tartu kohustused | | 0 EUR |
Toetus | | 9 959 EUR |
Kellele taotlus esitatakse | | Sihtasutus Innove |
Millise programmi / meetme raames | | Meede "Õppe seostamine tööturu vajadustega", tegevus "Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul" |
Juhtpartner | | Tartu Raatuse Kool |
Partnerid | | Tartu Aleksander Puškini Kool |
Juht | | Lauri Kõlamets |
Algus- ja lõpptähtaeg | | 01.09.2019 - 30.06.2020 |
Osakond | | HO allasutus |
Projekti lõpetamise põhjus | | Edukalt lõpetatud |
