 Projekt | | |
| | |
Lühikokkuvõte | | Projekti sihtrühm on Tartu Vene Lütseumi 5b klassi õpilased, kellel on väljaspool kooli kokkupuuteid eesti keelega, ent mingil põhjusel on õpilastel tekkinud barjäär keele kasutamise suhtes. Plaanitava laagriga loodame selle ületada ning julgustada õpilasi keelt kasutama. Tagamaks õpilaste maksimaalse keelelise arengu, oleme projekti kaasanud ka Tartu Vene Lütseumi 10. klassi õpilased, kes vajadusel vene õppekeelega õpilastele emakeelseid selgitusi annavad, ning Tartu Raatuse Gümnaasiumi 5b klassi õpilased, kes aitavad luua keskkonna, milles toimub keeleõppimine loomuliku keelekasutuse kaudu. Samas julgustavad ning suunavad eesti emakeelega õpilased vene emakeelega õpilasi. Selleks, et luua õppimiseks turvaline õhkkond, oleme esimese päeva planeerinud täita peamiselt tutvumis- ja sportmängudega. Lisaks sellele lepime kokku laagris kehtivates reeglites. Esimese laagripäeva teises pooles uurivad rühmadesse jaotatud õpilased inimtegevuse jälgi Anne kanali luhal ning täidavad teemakohaseid töölehti. Päeva lõpus koostab iga rühm mõisteskeemi nähtu-kuuldu kohta. Teisel päeval tutvuvad õpilased Tartu linna ajaloo ning selle mälestusmärkidega. Päev algab muuseumitunniga, millele järgneb orienteerumine Toomemäel ja selle lähiümbruses. Seejärel viiakse läbi viktoriin päeval teada saadud info kohta. Kõige lõpus koostab iga rühm skeemi selle kohta, mis nende arvates Tartu ja selle ajaloo juures olulisim on. Kolmanda laagripäeva veedavad lapsed uurides elu Alam-Pedja looduskaitsealal: tutvutakse taimede ja loomadega ning leitakse loodusest just hiliskevadele iseloomulikke nähtusi. Selle päeva lõpus soovime õpilastelt individuaalset tagasisidet: igaüks kirjutab suunavatele küsimustele toetudes päeva jooksul kogetu kohta kirjandi. Neljas laagripäev algab sõiduga Tallinna. Päeva veedavad õpilased Tallinna Loomaaias loomi vaadeldes ning töölehti täites. Kuna päev on pikk teeme tagasiside loomaaias kuuldu-nähtu kohta viienda päeva hommikul. Viienda päeva hommikul teeb iga õpilane individuaalse plakati enda valitud looma kohta. Pärast ettekandeid viivad 10.klassi õpilased läbi mõned sportmängud. Päeva teise poole veedame Tartu botaanikaaias, kus lapsed tutvuvad kevadiste taimedega ning täidavad töölehti. Laager lõppeb ühise muljete-jagamise-ringiga. Kingime meene igale laagris osalenule. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis teha koostööd Tartu Loodusmaja /Helle Kont – Tartu Keskkonnahariduse Keskuse kooliprogrammide juht (vajalike õppematerjalide otsimine ja süstematiseerimine, õppeprogrammi koostamine, tundide planeerimine ja tunniks vajalike materjalide (töölehed) koostamine. Ekskursiooni ja loodustunni läbi viimine)/, Tartu Linnamuuseumi /Kaari Siemer – Tartu Linnamuuseumi kommunikatsiooni- ja programmijuht (õppeprogrammi koostamine, muuseumi õppetundide läbi viimine, õppematerjalide ja töölehtede ettevalmistamine)/, Tartu Botaanikaaia /Tarmo Niitla – Tartu Botaanikaaia programmijuht (õppeprogrammi ja töölehtede koostamine, õppeprogrammi läbi viimine)/ ning Tallinna Loomaaiaga. Kogu projekti tegevus ja õppetöö toimub eesti keeles. Projekti ülesandeks on äratada ja säilitada huvi eesti keele õppimise vastu, integreerida eesti keele õpet ajaloo ja loodusõpetusega, laiendada laste sõnavara, kuulamisoskust ja rühmades töötamise oskust. Võimaldada lastel õppida kultuurilugu ja loodusõpetust eesti keeles. Põhilised tegevused, mis viivad eesmärkideni, on õppesõidud, ekskursioonid, loengud, vestlused, joonistused, mängud, viktoriinid, töölehtede täitmine, mõistekaartide koostamine. |
Eesmärgid | | Projekti eesmärgid on: · väärtustada Eestit kui kodumaad; · aidata õpilasel kohaneda eestikeelses keskkonnas; · kaotada/vähendada barjääri eestlaste ja mitte-eestlaste vahel; · arendada ja parandada õpilaste eesti keele oskust; · kaotada võõristav ja passiivne hoiak ümbritseva suhtes; · luua ühisosa, mis annab aluse suhtlemiseks ning aitab kaasa sellele, et mitte-eestlased tunneksid end Eestis turvaliselt; · kasvatada ja kujundada hoiakuid; · Eesti Vabariigi kodanikuks olemise väärtustamine; · õppida loodusõpetuse terminoloogiat eesti keeles. |
Tegevused | | Projekt kestab 22.03.2012 kuni 19.07.2012 ning selle eesmärk on parandada vene emakeelega õpilaste eesti keele oskust ning julgustada neid rääkima, samas soovime laiendada laste silmaringi ning kasvatada kodumaa-armastust. Sellelst tulenevalt soovime lastele näidata Eesti loodust ja tutvustada ajalugu võimalikult mitmekülgselt. I etapp (22.03-19.04): kontakti loomine teiste organisatsioonidega, tegevuskava koostamine, klasside valik ja töömeeskonna loomine. Selle vältel luuakse kontaktid teiste organisatsioonidega ning valitakse välja need, kes pakuvad laste jaoks kõige huvitavamaid ja arendavamaid õppepäevi, -programme. Lisaks sellele planeeritakse edasine tegevus ning luuakse meeskond, kes projektis osalevad. Oluline on ka sihtrühma valimine: klass(id), kes keelelaagris osalevad. Laagri „Uurime ümbritsevat elu eesti keeles“ sihtrühm on Tartu Vene Lütseumi ja Tartu Raatuse Gümnaasiumi 5b klassid, kes üheskoos nii kodukoha loodust kui ka ajalugu uurima asuvad. Tartu Vene Lütseumi 5b klass valiti projekti seetõttu, et klassis on palju lapsi, kes lisaks tavapärases koolitunnis õpitule materjali kinnistamiseks vahetut kogemust vajavad. Veel tasub märkida asjaolu, et osades peredes on küll sagedane kokkupuude eesti keelega, ent lastes on mingil põhjusel tõrge eesti keele kasutamise suhtes. Oluline on ka majanduslik pool: paljude õpilaste vanematel ei ole võimalik lastele silmaringi laiendamiseks vajalikke ekskursioone korraldada ning nende eest tasuda. Partneriteks valisime samavanused õpilased meile lähimast koolist, Tartu Raatuse Gümnaasiumist, kellega sügisel planeerime pikaajalist õpilasvahetust. Seega oleks laagris toimuv keeleõpe üknes algus pikemaajalistele plaanidele. Eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed aitavad luua autentse ning toetava keelekeskkonna, kus venekeelsel õpilasel oleks turvaline õppida eesti keelt kasutama. Oleme eesmärgiks seadnud vene emakeelega õpilaste keeleoskuse parandamise ja kõikide laagris osalevate õpilaste silmaringi laiendamise ning kodumaa väärtustamise. Väga tähtsaks peame ka seda, et mõnevõrra erineva kultuuritaustaga õpilased loovad uusi kontakte ja tutvusi ning õpivad üksteist väärtustama just sellisena nagu nad on. II etapp (20.04-03.05): vajalike õppematerjalide otsimine ja süstematiseerimine; Kahe nädala jooksul otsib töömeeskond laagris osalevatele õpilastele sobivad õppematerjalid ning süstematiseerib need vastavalt püsitatud eesmärkidele. III etapp (04.-30.05): tundide planeerimine ja tunniks vajalike materjalide (töölehed) koostamine; Sel perioodil koostatakse päevakavad ning mõeldakse läbi pisimadki detailid. Kõne all oleva laagriprogrammi koostamisel oli märksõnaks mitmekesisus: soovime lastele neid ümbritsevat võimalikult erinevatel viisidel lähemale tuua ning käega katsutavaks muuta. Lisaks õppekäikude ja –tundide planeerimisele, kohandab töömeeskond varem välja valitud töölehti just selles keelelaagris osalevate õpilaste vajadustele vastavaks. Tunnid oleme planeerinud peamiselt Tartus ning selle lähiümbruses seetõttu, et peame kodumaa väärtustamise oluliseks osaks eelkõige kodukoha tundmist. IV etapp (31.05-06.06): õppetegevuste läbi viimine; Iga päeva planeerime alustada kell 9.00 ning lõpetada 16.00. 31.05.2012, 1.päev. Saame tuttavaks! Alustame laagrit Tartu Vene Lütseumi aulas või võimlas, ilusa ilma korral õues. Et töö saaks sujuda, lepime esmalt kokku töö reeglites, nt töö keel on eesti keel (hädavajadusel võimaldatakse õpilastele ka emakeelne selgitus), iseseisvalt rühmast ei lahkuta, kõikides tegevustes osalevad kõik õpilased jne. Jätkame erinevate suhtlemisharjutustega, mille vältel õpilased rivistavad end pikkuse ja sünniaja järgi. Veel moodustatakse kampasid selle põhjal, missuguse loomaga arvatakse end kõige rohkem sarnanevat. Pärast suhtlemisharjutusi jagame lapsed kuueliikmelistesse rühmadesse nii, et igas grupis oleks 3 eesti ning 3 vene emakeelega õpilast. Kasutame rühmadesse jagamiseks värvilisi pabereid. Rühmad moodustatud, anname õpilastele veidi aega, et nad üksteisega tuttavaks saaksid. Palume neil välja selgitada, mida nad laagrilt ootavad ning leida ühiseid jooni, mis neid kõiki iseloomustavad. Seejärel tutvustavad oma eesmärke laagri korraldajad. Samuti räägitakse lühidalt laagrist ning ees ootavast. Pärast seda on planeeritud mõned sportmängud ning lõuna kooli sööklas. Pärast lõunat jätkub töö rühmades. Jagame õpilastele töölehed ning palume neil leida inimtegevuse jälgi Anne kanali äärselt luhalt. Päeva lõpus koostab iga ühm skeemi selle kohta, mida nad õppisid, mis neile meeldis ning mida huvitavat ja märkimisväärset nad nägid. Iga rühm kannab oma skeemi ka teistele ette. 01.06.2012, 2.päev. Tartu. Hommikul koguneme Tartu Vene Lütseumi juurde ning tutvustame eelseisvat päeva. Seejärel lähme Tartu Linnamuuseumi, kus muuseumipedagoog viib läbi muuseumitunni Tartu linna ajaloost. Seejärel jaotatakse rühmadele töölehed, millel on erinevad ülesanded orienteerumiseks Toomemäel ning selle vahetus ümbruses. Pärast lõunat Tartu Vene Lütseumi sööklas korraldame lastele viktoriini mälestusmärkide kohta, mida neile muuseumitunnis tutvustati ning mida nad orienteerumisel tähele pidid panema. Siis viiakse läbi mõned sportmängud, nt rahvaste- või jalgpall, et lapsed saaksid lõõgastuda. Päeva viimase tegevusena oleme planeerinud jällegi tagasiside andmise: iga rühm koostab mõistekaardi selle kohta, mida nad teada said, missuguseid uusi sõnu õppisid jne. Mõistekaarti ette kandes peavad kõik rühma osalised rääkima. 04.06.2012, 3.päev. Alam-Pedja looduskaitseala. Hommikul koguneme jällegi Tartu Vene Lütseumi juurde ning tutvustame eelseisvat päeva. Sõidame bussiga Alam-Pedja looduskaitsealale, kus õpilased uurivad taimestikku ning loomastikku, milleks kasutavad määrajat, täidavad töölehti ja tähistavad kontuurkaardil läbitud matkarada. Poole matkarajast läbinud, peame piknikku. Tartusse tagasi sõitnud, teeb iga õpilane päeva jooksul kogetust individuaalse kokkuvõtte. Et õpilastel lihtsam oleks, jagame neile suunavate küsimustega töölehed. Pärast seda koostab iga töörühm plakati Alam-Pedja looduskaitsealast. 05.06.2012, 4.päev. Tallinna Loomaaed. Koguneme hommikul Tartu Vene Lütseumi juures ning sõidame Tallinna. Pärast giidiekskursiooni, jätkub töö rühmades: iga rühm saab erineva töölehe, mis tuleb üheskoos täita. Kuna päev on pikk, planeerime tavapärase tagasiside-ringi viimase laagripäeva hommikuks. 06.06.2012, 5.päev. Tartu botaanikaaed. Koguneme Tartu Vene Lütseumi aulas ning palume igal õpilasel joonistada, talle kõige enam meeldinud loom. Seejärel teeb iga rühm plakati Tallinna Loomaaias nähtu kohta. Pärast seda oleme planeerinud sportmängud ja lõunasöögi. Seejärel lähme Tartu botaanikaaeda, kus botaaniku juhtimisel õpivad lapsed tundma kevadel Eestis õitsvaid taimi. Jällegi täidetakse spetsiaalselt lastele koostatud töölehti. Pärastlõunal lähme tagasi kooli, kus jagame muljeid laagrist ning autasustame iga laagris osalejat. Plaanime ka eraldi rühmadevahelist võistlust: kes kasutab terve laagri vältel kõige vähem vene keelt. V etapp (07.06-19.07): tulemuste analüüs ja järelduste tegemine ning aruandlus. Viimases etapis teeb töömeeskond järeldused laagri korralduslikust poolest, analüüsib tulemusi. Täidetakse aruanded. |
Tulemused | | Oodatav mõju sihtrühmale Õpilased on õpihimulised, tunnevad huvi eesti keele õppimise vastu ja on aktiivsed õppijad. Kõik eesti keeles toimuvad üritused on nende jaoks olulised. Õpilastel on soov suhelda eesti keeles nii omaealiste õpilastega kui ka täiskasvanutega. Õpilased tunnevad huvi selle vastu, kuidas toime tulla igapäevases elus, samuti huvituvad nad eesti loodusest ja ajaloost. Õpilaste eesti keele oskus vastab üldjuhul kooli õppekavad nõuetele. Samas on keeleliselt nii tugevamaid kui ka nõurgemaid õpilasi, kes vajavad teistsugust lähenemist, nt aktiivõppemeetodid, klassivälised tunnid, praktilised tööd jms. Kasutades õpilaste huvi eesti keele õppimise ja Eestimaa vastu, on võimalik saavutada paremaid tulemusi nii keeleõppes, loodusteaduste- ja ajaloovaldkonnas kui ka laiendada õpilaste silmaringi. Kuna projekti tegevus toimub väljaspool klassitundi ning koos eesti keelt emakeelena kõnelevate õpilastega, integreerub õpilane paremini Eesti ühiskonda, puutub kokku keelekandjatega, täiendab sõnavara, terminoloogiat, parandab oma eesti keele oskust ning õpib paremini tundma Eesti loodust ja ajalugu. Sel viisil on võimalik keele õppimine meeldivaks teha ka neile, kes tavalises koolitunnis on pigem tagaplaanile jäänud ning harva eduelamust kogenud, samas kui keeleliselt tugevamatel õpilastel on võimalik üheaegselt nii oma keeleoskust kinnistada kui ka täiendada. Oodatav laiem mõju Kõne all oleva projekti puhul ei saa alahinnata tõika, et laagris on nii eesti kui ka vene keelt emakeelena kõnelevad õpilased. Seega eeldame peale õpilaste ainealaste teadmiste laienemise ka suhtlemisoskuse paranemist, eestlaste ja mitte-eestlaste vahelise barjääri vähenemist/kadumist ning uute sõprussidemete loomist. Viimase kindlustamiseks oleme planeerinud esimesse laagripäeva tutvumis- ja suhtlemismängud, mis aitavad lastel üksteisega kohaneda ning end mitte emakeelses keskkonnas mugavalt tunda. Projektis „Uurime ümbritsevat elu eesti keeles“ osalevate õpilaste koostöö jätkub kõigi eelduste kohaselt septembris 2012, mil Tartu Vene Lütseum ning Tartu Raatuse Gümnaasium plaanivad 6.klasside terve õppeaasta vältel kestvat õpilasvahetust. Kokkuvõttes on mõlemad plaanitavad projektid eelduseks sellele, et eesti keelt ja vene keelt kõnelevad õpilased tunneksid end koos olles ja tegutsedes turvaliselt. Loodame, et õpialsed õpivad üksteisega arvestama ning mõistavad, et nad kuuluvad ühte kultuuriruumi, olles seejuures võrdsed. Lisaks sellele võiksid laagris ning koolitundides tekkinud uued tutvused laieneda ka ühistegemistesse väljaspool kooli. See omakorda looks erineva emakeelega õpilaste vahel usalduslikud suhted, mis on toimiva, tasakaalus oleva ning inimest kui isiksust väärtustava ühiskonna aluseks. Oodatav mõju taotleja edasistele tegevustele Sihtrühmaks on valitud Tartu Vene Lütseumi 5.b klassi õpilased, kelle seas leidub lapsi, kes küll puutuvad kokku eesti keelega (nt ühe vanema emakeel on eesti keel, kuid kodune keel on vene keel), ent mingil põhjusel on tekkinud barjäär või hirm keele kasutamise ees. Kuigi üksnes eesti keelt kõneleva klassijuhataja kõnega on lapsed juba harjunud, valmistab enamikule lastest suurt pingutust eesti keeles vastata. Projekt „Uurime ümbritsevat elu eesti keeles“ annab võimaluse kasutada eesti keelt ka nendel õpilastel, kes koolitunnis seda halva hinde või teiste naerualuseks saamise hirmus ei tee. Seega annab planeeritav keelelaager lastele enesekindlust eesti keelt kasutada. Pikemas perspektiivis aitab see kaasa parematele tulemustele koolitöös (kuna vene õppekeelega koolides õpetatakse osa ainetest eesti keeles). Samuti tasub märkida vene emakeelega õpilaste integreerumist Eesti ühiskonda ning nende paremat toimetulekut elus. Projekti väljundid 1. Oodatav tulemus 1) Õpilased kohanevad eestikeelse keskkonnaga, julgevad suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega erinevates suhtlussituatsioonides, julgevad esitada küsimusi ning öelda oma arvamust. 2) Õpilane on suuteline omandama teadmisi (eelkõige loodusõpetus ja ajalugu) eesti keeles. 3) Õpilased laiendavad silmaringi. 2. Saavutamise indikaatorid 1) Õpilane suudab kohaneda eestikeelses keskkonnas, austab oma kodumaad, julgeb vabalt suhelda omaealiste eestlastega, oskab rahuldaval tasemel eesti keelt, teab kohalikku kultuuri, omab positiivset hoiakut ümbritseva looduse suhtes, tunneb ennast Eestis turvaliselt; oskab rühmas töötada, arvestab teistega; oskab analüüsida ja teha järeldusi. 2) Õpilane mõistab ainealast teksti nii kirjalikult kui ka suuliselt. Oskab iseloomustada Eestis kasvavaid taimi ja loomi eesti keeles. Teab loodusõpetuse ja ajalooga seotud termineid. 3) Õpilased oskavad nimetada Eesti tähtsamaid ajaloolisi objekte, sündmusi, fakte, oskab seletada looduses toimuvaid protsesse. 3. Kuidas mõõdetakse 1) Õpilased suhtlevad vabalt nii oma rühmakaaslaste kui ka teiste laagrist osavõtjatega olenemate nende emakeelest. 2) Õpilased osalevad aktiivselt laagris pakutavas. 3) Iga rühm koostab iga laagripäeva lõpuks päeva jooksul kogetust postri, plakati, skeemi vms õpitut kinnistava ülevaate. |
Maksumus | | 2 875 EUR |
Tartu kohustused | | 0 EUR |
Toetus | | 2 875 EUR |
Kellele taotlus esitatakse | | Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed |
Millise programmi / meetme raames | | Projektikonkurss MH12KVP001 „Eesti keele õpe noortelaagris“ |
Juhtpartner | | Tartu Vene Lütseum |
Partnerid | | Tartu Raatuse Gümnaasium |
Juht | | Tatjana Ojavere, õpetaja |
Algus- ja lõpptähtaeg | | 22.03.2012 - 19.07.2012 |
Osakond | | HO allasutus |
Projekti lõpetamise põhjus | | Edukalt lõpetatud |
