Seisund: | Lõpetatud |
Asja number: | VP-11-0110 |
Menetlev üksus: | Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond |
Vastutav töötaja: | Jaanus Tamm |
Teised töötajad: | Helve Arukask; Ülle Mauer |
Sari: | 19-2 Välisprojektidega seotud dokumendid (s.h. projektitaotlused- ja muudatused, väljamaksetaotlused, aruanded, hankedokumendid ja kirjavahetus) |
Viide: | Kirjavahetuse toimik |
Teema: | Keskkonnasõbralike küttelahenduste arendamine Tartu linnas |
Registreeritud: | 05.08.2011 |
Projekt | ||
Lühikokkuvõte | Hetkel kasutatakse Tartus soojusenergia saamiseks põhiliselt erinevate kütuste põletamise meetodit. Nende kütuste põletamise kasutegur kõigub 70-97% vahel ja põlemise tulemusena paistakse atmosfääri CO 2'te. Puurauke maküttesüsteemide rajamiseks nimetamisväärsel hulgal tehtud ei ole, kuna puudub hüdrogeoloogiline uuring puuraukude ohutuse kohta erinevates Tartu piirkondades. Hinnatud ei ole, kui palju, kui tihedalt ja kui sügavale võib põhjaveetoitelise ühisveevärgi teeninduspiirkonnas puurauke rajada ja millistesse pinnakihtidesse ning milliste soojuskandevedelikega rajatisi võib rajada kuni negatiivse keskkonnamõju (põhjavee kvaliteedi taseme langemine, põhjaveekihtide segunemine või pinnasevee kiirem infiltreerumine põhjavette, pinnareostuse kandumine sügavamatesse kihtidesse, maapinna soojusreostus, pinnase kandevõime ja monoliitsuse muutumine) ilmnemiseni. Samuti ei ole üheselt selge, millise ala ulatuses ja millised tegevused on puuraugu ümbruses keelatud (tehnovõrkude ja vundamentide ning haljastuse rajamine). Praegune olukord, kus rajatakse vaid üksikuid puurauke aastas võib muutuda olulisel määral tingimustes, kus energisääst ja kohtalike taastuvenergiaallikate kasutamine muutub eriti aktuaalseks ning nende ressursside kasutamiseks leitakse suurel määral rahalisi vahendeid. Sellisel juhul ei saa välistada, et puuraukude arv linnas võib kasvada nimetamisväärselt suurel hulgal. Olukord, kus maapinna erinevad kihid on läbistatud paljude puuraukudega ning betooni valatud torustikes voolab tehniline piiritus või mõni muu soojuskandja ning samas ammutatakse joogiveena põhjavett, on läbi kaalumata. Tartu tingimustes pole teada, kas on võimalik puuraukude rajamine Meltsiveski mattunud ürgoru või selle kaitsevöödiisse, ühisveevärgi puurkaevude depressioonilehtrite aladele, Emajõe poolt üleujutatavatele aladele, väljakiilduva põhjaveega aladele. Samuti on Tartu esimeseks ühisveevärgi poolt kasutatavaks põhjaveekihiks kaitsmata Meltsveski veehaare. | |
Eesmärgid | Projekti eesmärgiks on analüüsida soojuspuuraukude rajamise ja kasutamisega seonduvaid hüdrogeoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja õiguslikke tingimusi ning selgitada välja tingimused ja piirkonnad Tartu linnas, kus soojuspuuraukude rajamine pole ühel või teisel põhjusel lubatav. | |
Tegevused | Projekti raames viiakse läbi uuring soojuspuuraukude rajamise kohta.. Uuringu käigus selgitatakse välja hüdrogeoloogilised, keskkonnakaitselised ja õiguslikud tingimused ning võimalused soojuspuuraukude rajamiseks Tartu linnas. uuring on vajalik , et teha põhjendatud otsuseid lubade väljastamiseks soojuspuuraukude rajamiseks ja hilisemaks kasutamiseks geotermaalse energiaga hoonete kütmisel. | |
Tulemused | Uuringu tulemustest sõltub, kas linn saab lubada puuraukude rajamist maakütte paigaldamiseks. Kuna maaküte on hetkel efektiivseim lahendus energia säästmisel (kasutegur ulatub 400%-ni) ning sellest tulenevalt ka atmosfääri paisatava CO2 hulga vähendamisel, on maakütte süsteemide paigaldamine Tartusse pikaajalises perspektiivis väga tõhus. | |
Maksumus | 21 800 EUR | |
Tartu kohustused | 2 180 EUR | |
Toetus | 19 620 EUR | |
Kellele taotlus esitatakse | SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) | |
Millise programmi / meetme raames | Keskkonnaprogramm | |
Juhtpartner | ||
Partnerid | ||
Juht | Helve Arukask | |
Algus- ja lõpptähtaeg | 02.01.2012 - 28.12.2012 | |
Osakond | LMO | |
Projekti lõpetamise põhjus | Edukalt lõpetatud |