Korraldus: Sepa 19 krundi kooskõlastamine soojussüsteemi puuraugu asukohana

Ehitusseadustiku § 124 lõike 1 kohaselt peab puurkaevu või -augu rajamist kavandatav isik kooskõlastama rajatava puurkaevu või -augu asukoha kohaliku omavalitsuse üksusega. Ehitusseadustiku § 124 lõike 2 kohaselt arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puuraugu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi.

1. Üldplaneering
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Sepa tn 19 krunt kaugkütte piirkonnas, soojuspuuraukude rajamist üldplaneering ei käsitle. Kaugküttevõrgust võib eralduda, kui taotleja kavatseb üle minna ökoloogiliselt puhtamale kütteviisile.

2. Detailplaneering
Alal kehtib Tartu Linnavalitsuse 4. novembri 2014. a korraldusega nr 1156 kehtestatud Sepa tn 19 detailplaneering. Sepa tn 19 olemasolevad hooned on eelnevalt liitunud kaugküttetrassiga. Planeeringu kohaselt kasutatakse uue hoone soojavarustuseks olemasolevat liitumist. Liitumisasukohad täpsustatakse põhihoone tööprojektide koostamise käigus, planeeringu kohaselt taotletakse peale detailplaneeringu kehtestamist soojatorustiku projekteerimise tehnilised tingimused. Planeering näeb ette ka alternatiivi - võimalusel kavandatakse hoone kasutama ökoloogiliselt puhtamaid või vähem kohalikku õhusaastet põhjustavaid energiaallikaid (nt õhksoojus, päikeseenergia).

3. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ja alusuuringud
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 üheks olulisemaks eesmärgiks on säilitada põhjavee hea seisund ning tagada põhjaveevarude säästlik kasutamine. Samuti näeb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ette jätkata Tartu linna veevarustust põhjavee baasil.

Soojuspuuraukude rajamise osas sätestab arendamise kava järgmist:
"Soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude rajamise, kasutamise ja muude seda valdkonda reguleerivate põhimõtete sätestamiseks tuleb teostada uuringuid. Tartu Linnavalitsus tellib 2012. a uuringu, mille eesmärgiks on analüüsida soojuspuurkaevude ja -aukude rajamise ja kasutamisega seonduvat keskkonnamõju. Uuringu tulemusena peaks selguma, kas soojuspuurkaevude ja -aukude rajamine Tartus on keskkonnale ohutu, millistel tingimustel ja millistes piirkondades võiks lubada soojuspuurkaevude ja -aukude rajamist ja millised on nende olulisemad järelhoolduse ja seire toimingud. Tartu linna üldplaneeringusse ning ÜVK arendamise kavasse saab sisse viia vastavad täiendused pärast uuringu tulemuste selgumist.".

Linnamajanduse osakond tellis 2012. a uuringu "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" (edaspidi uuring). Uuringu koostas aktsiaselts MAVES, ekspert Madis Metsur omab keskkonnamõju hindamise litsentsi põhjavee valdkonnas.

Uuringust nähtub, et soojuspuuraukude rajamine linnas on teatud tingimustel võimalik ja keskkonnaohutu, kui asukoha valikul ja projekteerimisel ning soojuspuuraukude hooldamisel pidada kinni erinevatest uuringus kirjeldatud piirangutest ja soovitustest.

Asukoha piirangud tulenevad eelkõige põhjavee kasutusest ühisveevarustuses. Maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel, Meltsiveski veehaarde arvutatud III sanitaarkaitsevööndis ning Kesk-Devoni veekihi Anne ja aktsiaseltsi Grüne Fee Eesti veehaaretest 200 m raadiuses.

Sepa tn 19 krunt ei paikne alal, kus uuringu kohaselt oleks soojuspuuraukude rajamine keelatud.

Uuringus on esitatud soovituslikud piirangud ja kujad, milliseid tuleks detailplaneeringu koostamisel arvestada. Soojuspuuraugu asukoht peaks asuma vähemalt:
1. 5 m kinnistu piirist, soovitavalt 10 m, kui kinnistu suurus võimaldab;
2. 3 m hoone välispiirist;
3. 5 m enamikest maa-alustest torustikest;
4. 20 m naaberkinnistu soojuspuuraugust;
5. 2 m väärtusliku või kaitsealuse puu, põõsa võrast.

Kuna soojuspuuraukude rajamiseks detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole, peab linnavalitsus vajalikuks, et soojuspuuraukude projekteerimisel arvestatakse uuringus toodud soovitustega.

4. Vee-ettevõtja olemasolevad teeninduspiirkonnad
Tartu linnas on vee-ettevõtjaks määratud aktsiaselts Tartu Veevärk, kelle teeninduspiirkonnaks on terve Tartu linn.

Sepa tn 19 krundile kavandatud puuraukude kaudu põhjavee pumpamist ei kavandata. Sepa tn 19 krundile ei ulatu veehaarete sanitaarkaitsealad.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseadustiku § 124 lg 3, Tartu Linnavolikogu 21. mai 2015. a määruse nr 69 "Ehitusseadustikus sätestatud ülesannete delegeerimine" § 1 lg 1 ja arvestades ASi MAVES uuringut „Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus“ ning kinnistu omaniku taotlust, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b :

1. Kooskõlastada Sepa tn 19 krunt rajatavate kinnise soojussüsteemi puuraukude asukohana järgmistel tingimustel:
1.1. soojuspuuraukude rajamiseks koostatakse ehitusprojekt ettevõtja poolt, kellel on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks. Projekti koostamisel lähtuda keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruses nr 43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid" sätestatud nõuetest;
1.2. soojuspuuraukude täpse asukoha ja sügavuse määramisel lähtutakse uuringus "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" esitatud piirangutest ja soovituslikest kujadest, sealhulgas soovitusest, et soojuspuuraugu kaugus hoone välispiirist peab olema 3 meetrit ja kaugus kinnistu piirist peab olema vähemalt 5 m, soovitavalt 10 m. Kui soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist on alla 10 meetri, tuleb soojuspuuraukude projektile võtta külgneva naaberkinnistu omaniku(e) nõusolek(ud);
1.3. soojuspuuraukude projekteerimisel arvestatakse Narva veepidemega. Puuraukude sügavus peab olema väiksem Narva veepideme lasumissügavusest;
1.4. hoonekontuuri siseste maasoojussüsteemide kavandamisel tuleb vastavat pädevust omavalt insenerilt võtta seisukoht kandekonstruktsioonide püsivuse säilimisest
1.5. Kvaternaari kihid eraldatakse Kesk-Devoni kihtidest manteldusega;
1.6. soojuskandevedelikuna kasutatakse keskkonnaohutuid aineid;
1.7. projekteerimise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni, sh tehnovõrke tõeselt kajastav) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses;
1.8. projekt esitada digitaalselt e-posti aadressil aeo@raad.tartu.ee või paberkandjal Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (aadress Küüni tn 5, III k tuba 323) läbivaatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks.

2. Korraldus jõustub taotlejale teatavakstegemisest.

3. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.