Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Korraldus |
Teema: | Kraavikalda tn 24 krundi mittekooskõlastamine soojussüsteemi puuraukude asukohana |
Reg. number: | 1319 |
Seisund: | Allkirjastatud |
Vastuvõtmise kp: | 15.12.2015 |
Jõustumise kp: | 15.12.2015 |
Eelnõu: | Kraavikalda tn 24 krundi mittekooskõlastamine soojussüsteemi puuraukude asukohana |
Failid: | LVK2015121501319.bdoc ( 32 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu
|
15. detsember 2015. a. nr 1319 |
Kraavikalda tn 24 krundi mittekooskõlastamine soojussüsteemi puuraukude asukohana |
Ehitusseadustiku § 124 lõike 1 kohaselt peab puurkaevu või -augu rajamist kavandatav isik kooskõlastama rajatava puurkaevu või -augu asukoha kohaliku omavalitsuse üksusega. Ehitusseadustiku § 124 lõike 2 kohaselt arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puuraugu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi.
1. Üldplaneering
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt ei asu Kraavikalda tn 24 krunt kaugkütte piirkonnas, soojuspuuraukude rajamist üldplaneering ei käsitle.
2. Detailplaneering
Kraavikalda tn 24 krundi kohta kehtib krundi Kraavikalda 20 detailplaneering (2003), mille eesmärgiks on krundi jagamine kolmeks iseseisvaks krundiks ja moodustatud kruntidele elamute ehitamine. Küttesüsteeme ei käsitleta.
3. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ja alusuuringud
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 üheks olulisemaks eesmärgiks on säilitada põhjavee hea seisund ning tagada põhjaveevarude säästlik kasutamine. Samuti näeb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ette jätkata Tartu linna veevarustust põhjavee baasil.
Soojuspuuraukude rajamise osas sätestab arendamise kava järgmist:
"Soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude rajamise, kasutamise ja muude seda valdkonda reguleerivate põhimõtete sätestamiseks tuleb teostada uuringuid. Tartu Linnavalitsus tellib 2012. a uuringu, mille eesmärgiks on analüüsida soojuspuurkaevude ja -aukude rajamise ja kasutamisega seonduvat keskkonnamõju. Uuringu tulemusena peaks selguma, kas soojuspuurkaevude- ja aukude rajamine Tartus on keskkonnale ohutu, millistel tingimustel ja millistes piirkondades võiks lubada soojuspuurkaevude ja -aukude rajamist ja millised on nende olulisemad järelhoolduse ja seire toimingud. Tartu linna üldplaneeringusse ning ÜVK arendamise kavasse saab sisse viia vastavad täiendused pärast uuringu tulemuste selgumist." .
Linnamajanduse osakond tellis 2012. a uuringu "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" (edaspidi uuring). Uuringu koostas aktsiaselts MAVES, ekspert Madis Metsur omab keskkonnamõju hindamise litsentsi põhjavee valdkonnas.
Uuringust nähtub, et soojuspuuraukude rajamine linnas on teatud tingimustel võimalik ja keskkonnaohutu, kui asukoha valikul ja projekteerimisel ning soojuspuuraukude hooldamisel pidada kinni erinevatest uuringus kirjeldatud piirangutest ja soovitustest. Asukoha piirangud tulenevad eelkõige põhjavee kaitstusest ja põhjavee kasutusest ühisveevarustuses.
Tartus kasutatakse ühisveevarustuses järgmisi veekihte: Kvaternaari, Kesk-Devoni, Kesk-Alam-Devoni, Siluri ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihid.
Tartu linnas on kaitstud põhjaveega Kesk-Alam-Devon - Siluri ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihid. Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekihid on nõrgalt kaitstud või kaitsmata.
Tartu tingimustes väljendub reaalne kaasmõju maasoojussüsteemide rajamisest keskkonnaohus maapinnalähedaste põhjaveekihtide kvaliteedile Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekihtides, kuna neid veekihte kasutatakse joogivee tootmiseks ja nende põhjavesi pole kaitstud. Maaküttesüsteemide mõju jõudmine veehaaretesse saab välistada nende rajamise piiramisega.
Uuringu järelduste kohaselt on maasoojussüsteemide rajamine keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel, Meltsiveski veehaarde arvutatud III sanitaarkaitsevööndis. Soojuspuuraukude ja horisontaalsete maasoojussüsteemide rajamine pole lubatud Kesk-Devoni veekihi Anne ja aktsiaseltsi Grüne Fee Eesti veehaaretest 200 m raadiuses.
Kraavikalda tn 24 krunt paikneb Kesk-Devoni veekihi Anne veehaardest ca 60 m kaugusel ning jääb Anne veehaarde mõjuraadiusesse. Sellest tingituna on krundile soojuspuuraukude rajamine keelatud..
4. Vee-ettevõtja olemasolevad teeninduspiirkonnad
Tartu linnas on vee-ettevõtjaks määratud aktsiaselts Tartu Veevärk, kelle teeninduspiirkonnaks on terve Tartu linn.
Kraavikalda tn 24 krundile kavandatava soojuspuurauguga kavandatakse soojuse ammutamist kinnisel meetodil ning põhjavee pumpamist ei kavandata. Kraavikalda tn 24 krundile ei ulatu veehaarete sanitaarkaitsealad. Lähima Kesk-Devoni veekihti kasutatava ühisveevärgi puurkaevu Anne 124/9-4 (katastri nr 4400; sügavus 70 m) sanitaarkaitseala on 50 m, Kraavikalda tn 24 kinnistu asub ca 60 m kaugusel puurkaevust.
Kesk-Devoni veekihtide põhjavesi ei ole kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Kesk-Devoni suure veevõtuga veehaarete (Anne veehaare ja AS Grüne Fee veehaare) kaitse vajadusest lähtuvalt tuleb vältida maasoojussüsteemide rajamist lähemal kui 200 m nendest veehaaretest.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseadustiku § 124 lg 3, Tartu Linnavolikogu 21. mai 2015. a määruse nr 69 "Ehitusseadustikus sätestatud ülesannete delegeerimine" § 1 lg 1 ja arvestades ASi MAVES uuringut „Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus“ ning kinnistu omanike taotlust, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b :
1. Lähtudes Kesk-Devoni veehaarde kaitse vajadusest mitte kooskõlastada Kraavikalda tn 24 krunti rajatavate kinnise soojussüsteemi puuraukude asukohana.
2. Korraldus jõustub taotlejale teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Urmas Klaas linnapea |
Jüri Mölder linnasekretär |