Õigusakti eelnõu: Tartu linna heaoluprofiil 2023

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punktist 3 ja arvestades rahvatervise seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 ning § 11 lõikes 1 sätestatut, Tartu Linnavalitsus


otsustab:

1. Kinnitada Tartu linna heaoluprofiil vastavalt lisale.

2. Korraldus jõustub...

Heaoluprofiili eesmärk on anda omavalitsusele ülevaade elanike heaolust ning seda mõjutavatest teguritest, võimaldades selgel strateegilisel alusel luua elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetavat elukeskkonda. Tegu on valdkonnaülese analüüsivahendiga, mis aitab eesmärgipõhiselt ja tõhusalt plaanida elanike tervise ja heaolu edendamist ning riskikäitumise ennetamist.

Tartu linna heaoluprofiil 2023 on uuendatud versioon kaks aastat varem koostatud dokumendist Tartu linna heaoluprofiil 2021. Käesolevas dokumendis on statistilised andmed esitatud kuni aastani 2022, analüüsiosades on kirjeldatud hilisemaid trende kuni 2024. aasta kevadeni.

Rahvatervise seaduse § 10 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ühiselt täidetavaks ülesandeks maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel.

Tartu maakonnal on koostatud tervise- ja heaoluprofiil 2021 ja Tartumaa tervise- ja heaolu valdkonna tegevuskava 2024-2027. Käesolev Tartu linna heaoluprofiil 2023 on üheks alusdokumendiks, mida arvesse võtta Tartumaa heaoluprofiili ja tegevuskava uuendamisel.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikele 1 peab vallal või linnal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukavas esitatakse muuhulgas ka rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused, üheks sisendiks ning teabe allikaks on tervise- ja heaoluprofiil.

Tähelepanekud ja suuremad probleemkohad Tartu linna heaoluprofiilist 2023

Sündimuse vähenemine

Tartu linna, nagu ka kogu Eesti üheks suuremaks negatiivse suunaga näitajaks on sündimus. Tartu linnas sündinud laste arv on langenud alla tuhande lapse aastas ja lähiaastatel see trend pigem süveneb. Ühelt poolt vähendab see küll vajadust lapsehoiu- ja haridusteenuste järele, aga pikemas perspektiivis mõjub negatiivselt omavalitsuse rahvastiku vanuselisele struktuurile ning tuludele.

Mitteregistreeritud elanikud

Tartu linnas elab vähemalt 3000 tööeas inimest (neis valdav osa mehed), kes ei ole end Tartu linna elanikuks registreerinud. See tähendab, et linnal jääb seeläbi saamata märkimisväärne osa eelarvetulust. Linnavalitsusel tasub kaaluda võimalikke uusi teenuseid või meetmeid, kuidas soodustada selle elanikegrupi liikmeid end Tartu elanikuks registreerima.

Tartu linn kaotab kõige enam elanikke lähivaldadele ja saab juurde inimesi välisriikidest.

Suremus välispõhjustesse

Välispõhjustesse suremus (liiklusõnnetused, suitsiidid, vägivallajuhtumid, mitmesugused õnnetused), eelkõige naiste hulgas on viimastel aastatel kasvanud. Erinevalt haiguste tagajärjel surmadest on omavalitsusel seda näitajat võimalik enam mõjutada - läbi elukeskkonna arendamise, liikluse turvalisemaks kujundamise, mitmesuguste toetavate teenuste ja kampaaniate. Paljude suremusnäitajate taustal on ka vaimse tervise probleemid, aga vastavate tervishoiuteenuste kättesaadavus on jätkuvalt kehv.

Alkoholi liigtarvitamisega seonduvad probleemid

Jätkuvalt on üheks suurimaks väljakutseks alkoholi liigtarvitamisest tingitud negatiivsete tagajärgede vähendamine. Alkoholist otseselt või kaudselt põhjustatud terviseprobleemid ja sellega seotud suremus ei ole vähenenud. Samuti on alkohol üheks paratamatuks kaaslaseks vägivallakuritegude puhul.

Sotsiaalteenuste kvaliteet

Erinevad sotsiaalteenused on Tartu linnas väga hästi korraldatud ja tase on äärmiselt kõrge, samas põhjustab see teenusturismi. Viimane omakorda tähendab, et abivajajate arv aina kasvab ning valdkonna spetsialistid töötavad läbipõlemise äärel. Lisaks kaasneb oluline negatiivne mõju linnaeelarvele.

Haridus

Haridusteenuste puhul toimib Tartu linn jätkuvalt tõmbekeskusena, mida tõendab suur tung Tartu linna haridusasutustesse. Sündimuse languse tõttu on aga vajadus lasteaiakohtade järele hakanud vähenema ning trend laieneb peagi ka koolikohtadele. Hariduses on suurimateks probleemkohtadeks erivajadustega laste arvu jätkuv kasv, noorte õpetajate ja tugispetsialistide vähesus ja kaasava hariduse pakkumist mittetoetav taristu (nt väikeklassid, puudulik ligipääsetavus).

Tööturg

Tööpuudus kasvas Tartus Covid-19 pandeemia perioodil ja on jäänud püsima samale tasemele. See tähendab, et linnas ei ole piisavalt töökohti või on erinevad alternatiivsed teenimisvõimalused ja mitmesugused toetused toimetulekuks piisavad. Ettevõtted on keerulises majanduslikus olukorras pigem ettevaatlikud.

Kuritegevus

Varguste arvu kasv on olnud märkimisväärne ja oluliselt kõrgem kui Eestis keskmiselt. Selle põhjusteks võib pidada iseteeninduskassade tulekut kauplustesse, inimeste kehvemat majanduslikku olukorda ja Tartu toimimist tõmbekeskusena (sageli ei ole varguse toimepanija kohalik elanik).

Turvalisus on Tartus valdavalt hea. Siiski soodustavad väga palju täiendavaid väljakutseid varahommikuni lahti olevad meelelahutuskohad (nt Ülikooli tänaval).

Liiklus ja avalik ruum

Liiklusõnnetuste arvu kasv on oluline ja põhjustatud eelkõige kergliiklusvahendite oluliselt laiemast kasutamisest. Jätkuvalt toimub palju liiklusõnnetusi ka reguleerimata ülekäiguradadel.

Kuigi linnakeskkonda on lisandunud kergliiklusteid, mänguväljakuid ning teisi vabas õhus liikumist toetavaid võimalusi piirab nende kasutamist hooajavälisel ajal erinevate elanikegruppide poolt avalike tualettide puudumine ja istumiskohtade vähesus.

Tartu linna heaoluprofiil lühiversioon.pdf