Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" lisa 2 muutmine |
Reg. number: | LV-IP-0035 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 27.02.2024 |
Koostaja: | Helle Uusorg |
Ettekandja: | Rein Haak |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
27. veebruar 2024. a. nr LV-IP-0035 |
Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" lisa 2 muutmine |
KUULATI: | Rein Haagi ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" lisa 2 muutmine" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata ................................ |
Juhataja: | |
Protokollija |
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lõike 1 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 “Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine” lisa 2 “Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" § 141 tunnistatakse kehtetuks.
Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määrusega nr 37 on kinnitatud Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (lisa 1) ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisa 2).
Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja tunnistada § 141 (Kastmiseks kasutatud vee arvestus) kehtetuks.
Nimetatud paragrahv kehtib alates 1. oktoobrist 2014 ning sellega anti klientidele võimalus taotleda erandina ühisveevärgist kastmiseks kasutatava vee mahaarvamist kanaliseeritava reovee arvestusest.
Ühisveevärgi vee (joogivee) kastmiseks kasutamise soodustamine ei vasta kaasaja arusaamadele keskkonnateadlikust toimimisest ega suuna inimesi kasutama alternatiive, eelkõige koguma ja kasutama kastmiseks vihmavett. Joogivee kastmiseks kasutamine ei ole loodusressurssi säästev ega jätkusuutlik lahendus ning põhjustab vajaliku joogivee asjatut raiskamist ja pikemas perspektiivis võib ohustada põhjaveevarusid. Joogivee puhastamiseks kasutatakse ka kemikaale, elektri- ja soojusenergiat ning samuti inimressurssi, mis kõik kokku suurendab keskkonnajalajälge.
Viimastel aastatel on hakatud joogivee kasutamist kastmiseks piirama, kuna see on põhjustanud häireid joogiveega varustamisel. Tuntuim näide selles osas on Viimsi vald. Ka Tartut ümbritsevates uuselamurajoonides, kus veeteenust osutab AS Emajõe Veevärk, on suuremahuline kastmine tekitanud veevarustuse häired. Antud piirkondades on lõpetatud joogivee kastmiseks kasutamise soodustamine.