Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Kultuurikomisjon |
Reg nr: | 19 |
Kuupäev: | 30.05.2023 |
Kellaaeg: | 16:00 - 17:15 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Kristo Seli |
Protokollija: | Marys Piller |
Osalejad: | Tamara Hristoforova, Krõõt Kiviste, Ragnar Kekkonen, Argo Normak, Auli Solo, Armen Šahbazjan, Piret Tarto, Mart Kivastik, Vahur Kollom, Malle Pärn, Indrek Hirv, Nikolai Põdramägi, Kristo Seli; kirjalikult Melissa Heleen Lust ja Gea Kangilaski |
Puudusid: | Jaanus Kriisk ja Ants Johanson |
Kutsutud: | abilinnapea Lemmit Kaplinski, rahandusosakonna juhataja Meelis Luht |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_KK_Protokoll_2023_0530.asice ( 84 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
KULTUURIKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
30. mai 2023. a. nr 19 |
Päevakord:
1. Tartu linna 2023. a I lisaeelarve
2. Tartu Linnavolikogu 9. juuni 2022. a määruse nr 24 "Spordi valdkonna toetused" muutmine
3. Tartu Linnavolikogu 10. septembri 2020. a määruse nr 108 "Rahvusvähemuse ühingu toetus" muutmine
4. Loa andmine korporatsiooniga Fraternitas Liviensis sõlmitud üürilepingu pikendamiseks
5. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine
6. Kohapeal algatatud küsimused
1. Tartu linna 2023. a I lisaeelarve
Kuulati rahandusosakonna juhataja Meelis Luhti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Meelis Luhti vastuseid neile.
Tartu linna 2023. aasta esialgse eelarve kogumaht on 273 825 040 eurot. Linna esimese lisaeelarve mahuks on kavandatud 21 219 057 eurot, sealhulgas avatakse eelmisel aastal kasutamata jäänud vahendeid 5 259 899 eurot. 2023. aasta täpsustatud eelarve kokku on 295 044 097 eurot.
Lisaeelarve koostamise vajaduse on põhjustanud asjaolud, et selgunud on 2023. aasta riigieelarvest Tartu linnale eraldatud summad, 2022. aasta kasutamata jäänud vahendid, vajadus suunata täiendavaid vahendeid investeeringutesse, vajadus teha eelarves väljaminekute majandusliku sisu lõikes ümberpaigutusi. Eelarveaasta jooksul on laekunud sihtotstarbelisi toetusi, mida esialgses eelarves pole kavandatud. Lisaeelarvega suurendatakse nimetatud toetuste võrra nii linna sissetulekuid kui ka toetuse andja määratud otstarbel toetuse arvelt tehtavaid väljaminekuid.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt lisaeelarve menetlemise protsessi ja muudatusettepanekute esitamise tähtaega.
Komisjon otsustas eelnõud toetada.
2. Tartu Linnavolikogu 9. juuni 2022. a määruse nr 24 "Spordi valdkonna toetused" muutmine
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tartu Linnavolikogu võttis 9. juunil 2022 vastu määruse nr 24 "Spordi valdkonna toetused", mis reguleerib Tartu linnas spordi valdkonnas toetuse andmise kriteeriume, toetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse andmise ja kasutamise korda. Määrust soovitakse muuta, sest toetuse taotluste menetlemisel on ilmnenud mõned täpsustamist vajavad asjaolud. Põhiline muudatus on spordi suurprojektide taotluse sisusse ja hindamiskriteeriumisse lisandunud riskide analüüs. Kuna toetussummad on suured, siis leidsid nii hindajad kui kultuuriosakond, et taotluses tuleks analüüsida ka projekti elluviimisega seotud riske. Sama nõue kehtib ka kultuuri valdkonna toetuste puhul. Samuti muudetakse koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotluse esitamist. Määruse sätete muudatustel otsene mõju eelarvele puudub. Toetust antakse sellises mahus, nagu eelarve võimaldab.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid murekohti, mis tingisid hindamiskriteeriumisse riskide analüüsi lisamise põhjuse ja võimalikku lisanduvat bürokraatiat.
Komisjon otsustas eelnõud toetada.
3. Tartu Linnavolikogu 10. septembri 2020. a määruse nr 108 "Rahvusvähemuse ühingu toetus" muutmine
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tartu Linnavolikogu võttis 10. septembril 2020 vastu määruse nr 108 "Rahvusvähemuse ühingu toetus", mis reguleerib Tartu linnas tegutsevale rahvusvähemuse ühingule toetuse andmise kriteeriume, toetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse andmise ja toetuse kasutamise korda. 2023. aastaks antud toetuse taotluste menetlemisel järel tegi hindamiskomisjon ettepaneku, et edaspidi saaks üks ühing esitada taotluse vaid ühe projekti kohta. Seda põhjusel, et varasemalt ja ka viimane kord ühingud esitasid vooru mitu erinevat projekti, mille tase oli väga varieeruv. Selleks, et iga ühing esitaks ühe põhjalikult läbimõeldud ja sisuka projekti, ongi ettepanek muuta määrust selliselt, et üks ühing saab esitada vaid ühe taotluse.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid kõnealuse määruse alusel antavate toetuste koguhulka aastas ja võrdset kohtlemist võrreldes enamuskultuuri toetamisega.
Komisjon otsustas eelnõud toetada.
4. Loa andmine korporatsiooniga Fraternitas Liviensis sõlmitud üürilepingu pikendamiseks Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tartu Lastekunstikool on üürinud ruume aadressil Jakobi tn 52 korporatsioonilt Fraternitas Liviensis alates 1996. aastast. Hetkel kehtiv üürileping on sõlmitud 29. mail 2020 ja lõpeb 30. juunil 2023. Seoses ruumikitsikusega Tartu Lastekunstikooli Tiigi tn 61 asuvas hoones, on koolil endiselt Jakobi 52 ruume vaja. Linnavalitsus on pidanud läbirääkimisi Jakobi tn 52 omaniku korporatsioon Fraternitas Liviensisega ning saavutanud kokkuleppe sõlmida uus üürileping ajavahemikuks 1. juuli 2023 kuni 30. juuni 2026, üüri suurus 1629,9 eurot kuus ehk 4,5 eurot/m². Üürile lisanduvad kommunaalkulud.
Komisjon otsustas eelnõud toetada.
5. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tartu Linnavolikogu võttis 21. aprillil 2022. a vastu määruse "Huvihariduse toetused", millega muudeti ja korrastati huvihariduse ja huvitegevuse toetamist Tartu linnas. Loodi nii huvihariduse tegevustoetuse, huvihariduse arengutoetuse kui ka huvihariduse preemia toetusmeede.
Tartu linnas on 01.01.2023 seisuga 15785 koolinoort, kellest ligikaudu 10 tuhat võtavad regulaarselt osa huviharidusest või huvitegevusest. Tutvustati osalusvõimalusi koolinoortele nii eraõiguslikes ühingutes kui munitsipaalhuvikoolides, üldhariduskoolides ja Tartu Noorsootöö Keskuses. Ülevaade anti ka Ukraina noorte huvihariduses ja noorsootöös osalemise kohta.
Uue toetussüsteemi rakendamise käigus on ilmnenud mõned täpsustamist vajavad asjaolud. Täpsustatakse huvihariduse tegevustoetuse taotluse esitamise nõudeid. Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära saaja kohustub leidma sobivaid meetmeid majanduslikult vähekindlustatud või erivajadustega harrastajate osalemise soodustamiseks. Vajadus tegevustoetust suurendada on tingitud huviharidust ja huvitegevust pakkuvate ühingute suurenenud kulutustest ning eesmärgist hoida õppetasu lapsevanematele taskukohasena. Huvihariduse tegevustoetuse maksimaalse määra tõstmine 8% võrra tähendaks 7-19-aastase noore huvihariduses, huvitegevuses osaluse toetamist senise 250 euro asemel 270 euroga ehk 20-eurolist tõusu. Huvihariduse arengutoetuse osas täpsustatakse taotlemisele kvalifitseeruva juriidilise isiku määratlust. Huvihariduse preemia puhul täpsustatakse taotlusele esitatavaid sisunõudeid.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt lapsevanemate toetamist ja huvihariduses mitteosalevate noorte suurt osakaalu.
Komisjon otsustas eelnõud toetada.
6. Kohapeal algatatud küsimused
Mart Kivastik esitas eelnevalt kirjaliku ettepaneku, et Tartu kesklinnas Promenaadi 5 esisest alast võiks tulevikus saada mitmefunktsiooniline atraktiivne osa linnaruumist, mis väärtustaks oma asupaiga ajalugu ning pakuks ühtlasi sobivat kultuurikonteksti luuletaja Hannes Varblase mälestusmärgile. Kogu ala planeerimise kaugemaks sihiks võiks olla uue linnaväljaku (mille nimeks sobiks hästi Promenaadi väljak) rajamine, mis rikastab linnakeskkonda nii füüsilise kui ka vaimse ruumina. Väljaku edasise arendamise üheks eesmärgiks võiks olla lisaks Hannes Varblasele ka teistele Tartu boheemlastele (Müller, Milius jt) pühendatud ala loomine, kus nende, Tartu kultuurilist identiteeti tugevalt mõjutanud inimeste, elu ja looming kajastuks ruumilisse tervikusse sobitatuna tekstis ja pildis. Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond on seda mõtet ka toetanud. Algatatud on annetuste kogumine Hannes Varblase mälestusmärgi valmimise toetamiseks ning linnavalitsusega käivad läbirääkimised projekteerimise ja haljastuse asjus.
Kristo Seli tegi ettepaneku kutsuda järgmisele kultuurikomisjoni koosolekule linnavalitsuse ruumiloome osakonna esindaja, kes annaks ülevaate seisukohtadest ja plaanidest seoses Hannes Varblase monumendi püstitamise ja Promenaadi 5 esise alaga.
Kristo Seli | |
Koosoleku juhataja |
Marys Piller Protokollija |