EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
18. oktoober 2023. a. nr LV-IP-0149 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 2. juuni 2011. a määruse nr 36 "Parkimistasu" muutmine" esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 2, kohalike maksude seaduse § 5 punkti 10 ja § 14¹ ning liiklusseaduse § 187 lõike 2 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 2. juuni 2011. a määruses nr 36 "Parkimistasu" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõige 1 ja lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 8 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul väljastatakse elektrooniline parkimisluba tähtajaga maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2024. a.";
3) paragrahvi 8 lõige 3 ja paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
"(12) Käesoleva määruse paragrahvi 8 lõige 2 ja lõige 21 tunnistatakse kehtetuks.".
§ 2. Määruse § 1 punkt 4 jõustub 1. jaanuaril 2025. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 2. juuni 2011. a määruse nr 36 "Parkimistasu" muutmine" esitamine " juurde
Tartu Linnavolikogu 2. juuni 2011. a määrusega nr 36 "Parkimistasu" (edaspidi määrus) on kehtestatud Tartu linna haldusterritooriumil tasuline parkimisala, parkimistasu ja viivistasu määrad, parkimistasu soodustused ja vabastused.
Linnavalitsus teeb käesoleva eelnõuga ettepaneku muuta määruse parkimistasuvabastuse sätteid järgmiselt.
1. Määruse § 8 lõige 1 annab linnavalitsusele õiguse vabastada taotluse alusel parkimistasust riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse, mis asub tasulise parkimise alas ja seal puudub hoov või siseõu või ei ole neis võimalik parkimist korraldada ja muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
Selliseid lubasid on hetkel välja antud kokku 149 (neist 81 on linnavalitsuse osakondade ja hallatavate asutuste kasutuses ning 68 muude asutuste kasutuses). Tasuta parkimislubade arv on juba aastaid jäänud samasse suurusjärku, kuna linnavalitsus ei ole pidanud võimalikuks selliste lubade koguarvu suurendada.
Linnavalitsus on võtnud strateegilise suuna luua paremad võimalused jalakäijatele ja kergliiklejatele. Muudatused kajastuvad mitmetes viimaste aastate tänavaremontides (Vanemuise tn, Ülikooli tn) ja see suund jätkub ka edaspidi (Ülikooli tn lõik peahoone ees, Lai tn, Vabaduse pst jne).
Kuivõrd Tartu linn on oma energia- ja kliimakavas seadnud eesmärgiks sõiduautode kasutuse vähendamise linnaliikluses ja säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamise, siis ka oma käitumist muutes liigume me nende eesmärkide suunas. Parkimistasu vabastuste lõpetamisega näitab Tartu linn eeskuju tööalase liikuvuse mitmekülgsema ja jätkusuutlikuma korraldamisega.
Olemasolevad tasuta parkimisload kehtivad käesoleva aasta lõpuni, seega kõigil on aega muutunud olukorraga kohaneda. Linnavalitsus on planeeritavate muudatuste kohta seni parkimistasuvabastuse saanud asutustele/organisatsioonidele saatnud ka täiendava teavituse.
Linnavalitsus peab põhjendatuks lõpetada tasuta parkimislubade väljastamine nii linnavalitsuse enda osakondadele ja hallatavatele asutustele, kui ka teistele asutustele.
Arvestades eeltoodut:
1.1. tunnistatakse eelnõu § 1 punktis 1 kehtetuks määruse § 8 lõige 1;
1.2. tunnistatakse eelnõu § 1 punktis 3 kehtetuks määruse § 9, mis sätestab parkimistasuvabastuse andmise menetluse.
2. Määruse § 8 lõike 2 punkti 2 kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud A ja B piirkonnas täielikult elektrimootorite jõul liikuva sõiduki juht, kellel on linnamajanduse osakonna poolt antud elektrooniline parkimisluba, sama paragrahvi. lõike 21 kohaselt väljastatakse elektrooniline parkimisluba kuni üheks aastaks.
Täielikult elektrimootorite jõul liikuva sõiduki (elektrisõiduk) juht on Tartu linnas parkimistasust vabastatud juba 2007. aastast. Aastatel 2007-2020 oli parkimistasust vabastatud ka osaliselt elektrimootorite jõul liikuva sõiduki (hübriidsõiduk) juht.
Hübriidsõiduki juhtidele lõpetati parkimistasuvabastuse andmine keskkonnasäästlikest eesmärkidest lähtuvalt. Hübriidsõiduk on küll keskkonnasäästlikum kui bensiini- või diislimootoriga sõiduk, kuid tarbib keskmiselt lisaks ca 1/3 ulatuses nn rohelisele elektrile siiski ka 2/3 ulatuses fossiilset kütust.
Tänaseks on elektrisõiduki juhile parkimistasuvabastuse andmise algne eesmärk, soodustada linnaruumis keskkonnasäästlike sõidukite kasutuselevõttu, täidetud. Liikluses osalevate elektrisõidukite arv ja seega ka potentsiaalsete parkimistasuvabastust taotleda võivate sõidukijuhtide arv on üsna suur (hetkel kehtib ca 1150 elektrisõidukitele väljastatud elektroonilist parkimisluba). Lähtudes käesoleva õiendi punktis 1 toodud strateegilisest suunast (suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu), ei ole elektrisõidukite juhtidele parkimistasu maksmisest vabastamine enam põhjendatud.
Kuna määruse kohaselt väljastatakse elektrisõiduki juhtidele parkimisload jooksvalt kuni üheks aastaks (nt oktoobris 2023 on väljastatud parkimisluba oktoobrini 2024). Võrdse kohtlemise tagamiseks on antud juhul mõistlik rakendada üleminekuperioodi, s.t soovime seada tingimuseks, et elektrisõiduki juhile on võimalik väljastada parkimisluba tähtajaga maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2024. Pärast seda kuupäeva peavad kõik elektrisõiduki juhid tasuma tasulisel parkimisalal parkimisel parkimistasu.
Arvestades eeltoodut:
2.1. muudetakse eelnõu § 1 punktis 2 määruse § 8 lõiget 21 ja sätestatakse, et elektroonilisi parkimislubasid väljastatakse tähtajaga maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2024. a.
2.2. täiendatakse eelnõu § 1 punktis 4 määruse § 11 (rakendussätted) lõikega 12, millega tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 2. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub nimetatud säte 1. jaanuaril 2025.
3. Määruse § 8 lg 2 p 1 kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kellel on sotsiaalministri kehtestatud vormi kohane liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi panema sõiduki esi- või tagaklaasile.
Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi sõiduki tasuta parkimise õigus on sätestatud liiklusseaduse (LS) § 68 lõikes 2, mille kohaselt liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Ka parkimiskaardi panemise kohustus sõiduki esi- või tagaklaasile tuleneb liiklusseadusest (LS § 68 lg 1, § 187 lg 5).
Kuna LS on sätestatud liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi tasuta parkimise õigus ning neid sätteid võidakse muuta, on otstarbekas need sätted määrusest välja jätta.
Arvestades eeltoodut:
1. tunnistatakse eelnõu § 1 punktis 1 määruse § 8 lg 2 p 1 kehtetuks;
2. tunnistatakse eelnõu § 1 punktis 3 määruse § 8 lõige 3 kehtetuks.