EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
09. mai 2023. a. nr LV-IP-0093 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna arengukava 2018-2027 muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia 2023-2027 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine
|
Võttes aluseks Tartu Linnavolikogu 18. mai 2023. a määruse nr 52 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 6 lg 1 ja § 7 lg 4, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Pikendada arengukava kehtivusperioodi aastani 2027 k.a ning sellest tulenevalt muuta arengukava pealkirja ning sõnastada see järgmiselt: "Tartu linna arengukava aastateks 2018-2027".
2. Kiita heaks Tartu linna arengukava 2018-2027 muutmisettepanekud vastavalt lisale 1 ja eelarvestrateegia 2023-2027 vastavalt lisale 2 ja suunata need avalikule väljapanekule.
3. Määrata avaliku väljapaneku kestuseks 5. juuli - 9. august 2023. a ja avaliku väljapaneku kohaks Tartu linna veebileht.
4. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgnevast päevast.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna arengukava 2018-2027 muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia 2023-2027 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine
" juurde
Vastavalt Tartu linna arengudokumentide koostamise korrale vaatab linnavalitsus igal aastal üle Tartu linna arengukava ja esitab vajadusel volikogule ettepanekud selle muutmiseks.
Linnavalitsus esitab Tartu linna arengukava 2018-2027 muutmiseks 18 ettepanekut, mis on koos põhjendustega esitatud eelnõu lisas 1. Kultuuriosakond esitas 16 ettepanekut, ruumiloome osakond 2.
Uus eelarvestrateegia kajastab aastaid 2023-2027. Eelarvestrateegia on koostatud endiselt ebakindlates oludes. Kuigi energiahindadega seonduv määramatus on vähenenud, siis sõja ja geopoliitiliste pingete edasine kulg võivad märgatavalt muuta majanduse väljavaadet. Pikemas perspektiivis omavad ettenägematut mõju kliima- ja elurikkuse kriis koos nende mõjudega majandusele, rändele jm.
Prioriteedid on jätkuvalt haridus, elukeskkonna parandamine (sh lähenemine kliimaneutraalsusele ja elurikkuse kao pidurdamine) ning kultuuripealinn 2024 tegevused. Loomulikult on fookuses ka tartlaste sotsiaalne kaitstus.
Haridusvaldkonna suund on olemasolevate lasteaedade ja koolihoonete ning nende mängu- ja spordiväljakute ning staadionite kaasajastamine eesmärgiga tagada turvalise füüsilise ja vaimse õppekeskkonna loomine õppeasutustes. Linn parandab üldhariduskoolides kaasava hariduse põhimõtete rakendamise võimalusi, andes haridusliku erivajadusega õpilastele võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Senisest enam on fookuses üleminek eestikeelsele haridusele Tartu linna haridusasutustes.
Tartu viib aastatel 2019-2026 ellu rahvusvahelisele žüriile välja pakutud Euroopa kultuuripealinna tegevuskava. 2023-2026. a on kavandatav kultuuripealinna projekti kulude maht ligi 18,5 mln eurot, millest 7,3 mln eurot panustab toetusena Tartu linn (kuna linnaeelarvest rahastatakse täiendavaid kultuuripealinnaga seonduvaid väljaminekuid, on linna rahaline panus tegelikkuses suurem). Kultuuripealinna projektis pööratakse suurt tähelepanu loodusharidusele, linnaaiandusele, pargialade ja linnalooduse ümberkujundamisele üldisemalt. Taaskasutus, liigirikkuse edendamine linnaruumis, keskkonnasäästlik ettevõtlus ja säästlik toidukasutus on teemad, mis puudutavad otsesemalt või kaudsemalt kõiki linlasi. Tartu Euroopa kultuuripealinna 2024 pärandit jääb kandma Südalinna kultuurikeskus, mille keskse telje moodustavad riigile kuuluv Tartu Kunstimuuseum ja linna hallatav Tartu Linnaraamatukogu.
Vältimatud on sammud kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. Tartu valiti ainsa Eesti linnana Euroopa komisjoni missiooni „100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030“, mis toob kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi energia- ja kliimakavas sätestatud 2050. aastast 20 aastat ettepoole. Üks olulisemaid tegevusi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on olemasolevate hoonete ja naabruskondade renoveerimine kliimaneutraalseteks piirkondadeks. Ühe peamise tegevusena autostumise vähendamiseks on planeeritud ehitada välja kogu linna ulatuses kahes etapis jalgrattateede võrgustik. Tänavavalgustuse eesmärgiks on tõsta Tartu tänavavalgustuse energiaefektiivsust ning vähendada tänavavalgustuses tarbitava elektrienergia tootmisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Sihiks on üleminek LED valgustusele.
Tartu linn jätkab ja laiendab elurikkust soodustavaid tegevusi, mida mh juba viiakse ellu kultuuripealinna programmi raames. Kureeritud elurikkus toob ja loob Tartu kesklinna parkidesse ja haljasaladele rikkalikumalt elu, et linn muutuks mõnusamaks paigaks nii taimedele, putukatele, loomadele kui ka inimestele. Elurikkuse suurendamine on linnades vajalik kliimamuutuste mõjude leevendamiseks ning liikide ja nende elupaikade kao vähendamiseks. Ka loob elurikkus inimestele vaimselt ja füüsiliselt parema elupaiga.
Olulisteks finantseesmärkideks on põhitegevuse tulemi paranemine, optimaalne netovõlakoormus ning kohanemine 2022-2023. aasta inflatsiooniga. Põhitegevuse tulem paraneb ajas tuntavalt ning katab eelarvestrateegia teises pooles enamuse linna omafinantseeritavatest investeeringutest. Võlakohustused suurenevad oluliste investeeringute finantseerimise tõttu, kuid linn püsib seaduses sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära piires.