EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
05. jaanuar 2023. a. nr LV-K-0026 |
| Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide esitamine |
Võttes aluseks riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse § 4 lg 1 p 4, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Esitada koorijuht ja muusikapedagoog Vaike Uibopuu koorimuusika valdkonna mitmekülgse arendamise eest Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks.
2. Esitada muusik Kaisa Kuslapuu autorilaulude ansambli Lonitseera albumi „Tapeet“ eest Eesti Vabariigi kultuuri aastapreemia kandidaadiks.
3. Esitada Maire Kamarik pikaajalise ja tulemusliku treeneritöö ning tegevuse eest võimlemise arendamisel Eesti Vabariigi spordi elutööpreemia kandidaadiks.
4. Korraldus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide esitamine " juurde
Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiaid antakse välja nii aasta- kui ka elutööpreemia kategoorias. Kultuuriosakond teeb ettepaneku esitada 2023. aastal Eesti Vabariigi kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemia kandidaatideks:
I KULTUURIVALDKOND:
1. Elutööpreemia kandidaat: Vaike Uibopuu
Vaike Uibopuud on peetud Eesti naislaulu hingeks. Ta on loonud Eesti ühe silmapaistvaima kammerkoori – Tartu Ülikooli Kammerkoori – ning Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori. Kuid Uibopuu peamiseks õnnestumiseks tuleb lugeda ka pikaajalist tööd Tartu ülikooli akadeemilise naiskooriga – 42 koosoldud aasta jooksul tõusis koor Vaike käe all Eesti parimaks naiskooriks, tunnustust võideti mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ning salvestati Eesti ja maailma koorimuusikat.
Lisaks tööle koorijuhina on Vaike Uibopuu tunnustatud kooripedagoog ja tema pedagoogitegevus Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis on olnud viljakas. Uibopuu dirigeerimisklassis on õppinud Triin Koch, Ain Tarro, Tiiu Sinipalu, Airi Liiva, Riina Airenne, Vilve Maide ja paljud teised muusikud.
1985. aastal sai temast esimene naine, kes on olnud Eesti üldlaulupeo üldjuht. Lisaks sellele oli ta üldjuht ka 1990., 1994., 1999. ja 2004. aasta üldlaulupeol.
Vaike Uibopuu (sünd 1940) tööst:
Eesti Kooriühing, mentor alates 2000. a
Eesti ja rahvusvaheliste koorikonkursside žürii liige alates 1990
TÜANi vilistlaskoor, dirigent, hääleseadja 1992–2014
Hääleseade projekti läbiviija 2010–2011
Kammerkoor Camerata Universitatis, dirigent 2000
TÜ kunstide osakonna dotsent 1990–2000
Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dirigent 1988–1993
Tartu Ülikooli Kammerkoor, peadirigent 1971–1979
Teater “Vanemuine”, dirigent 1976–1984 (“Meestelaulud”, “Naistelaulud”)
Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, peadirigent, hääleseadja 1963–2005
Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, õpetaja, 1963–2010
Autasud
1995 – Eesti Kultuurifondi aastaauhind
1999 – Tartu Ülikooli Raefondi preemia
2000 – Tartu Ülikooli väike medal
2001 – Valgetähe III klassi orden
2003 – Gustav Ernesaksa Fondi aastastipendium
2005 – Tartu Ülikooli suur medal
2005 – aasta kooridirigendi nimetus
2006 – Tartu Kultuurkapitali aastapreemia 2005. aasta eest
2008 – Tartu aukodanik
2011 – Maailma Kultuurinõukogu diplom
2020 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (Igav olla iluta, hale olla laulemata, kole käo kukkumata ... Tänukummardus teenelisele ja alati säravale kooridirigendile)
2021 – Tartu ettevõtlike daamide assotsiatsiooni (EDA) tiitel "Aastate daam"
Helikandjad
1997 – Vivat Academia! (TÜ Akadeemiline Naiskoor)
2000 – Tähemõrsja (TÜ Akadeemiline Naiskoor)
2005 – Ester Mägi kooriloomingu CD „Laulupuu“
2005 – Eesti mustrid (TÜ Akadeemiline Naiskoor)
Lindistused Klassikaraadios
Eelnevat arvesse võttes teeb Tartu Linnavalitsus ettepaneku nimetada Vaike Uibopuu riigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks.
2. Aastapreemia kandidaat: Kaisa Kuslapuu
Kaisa Kuslapuu on mitmekülgne muusik ja looja, kelle käekirja ja mõttemaailma on mõjutanud nii klassikaline, jazz- kui pärimusmuusika. Ta mängib klaverit, orelit, karmoškat, torupilli jpm. Kaisa töötab Jaani kiriku organistina, veab eest Tartu tantsuklubide toimumist ning kannab 2019. aasta Tartu linna noore kultuurikandja tiitlit.
Muusikamaastikul on Kaisa olnud aktiivne juba 10 aastat, aga viimane aasta on olnud eriti värvikas ja silmapaistev – Kaisa autorilaule esitav ansambel Lonitseera andis välja oma esimese albumi “Tapeet”, mis pälvis rohkelt tähelepanu ja kiitust. Lonitseera kutsuti esinema presidendi vastuvõtule 20. augustil ning Vanemuise hooaja avafestivalil anti ühine kontsert Vanemuise sümfooniaorkestriga. Detsembris toimusid jõuluootuskontserdid Tartus ja Tallinnas, kus tegid kaasa ka näitlejad Priit Strandberg ja Märt Avandi ja laulja Haldi Välimäe. Mõlemad kirikud olid ääreni rahvast täis. MuusikaPlaneet valis “Tapeedi” aasta albumiks ning singel “Nikolai” sai aasta laulu kategoorias teise koha. Album jõudis ka Eesti Ekspressi Areeni top 40 albumi hulka. Äsjasest kohvikutes ja väiksemates kultuurisaalides esinejast on saanud artist, kes Vanemuise hooaja avamisel esines Raekoja platsi täitnud publikule ning aasta lõpupoole ka jõuluootuskontserdiga Jaani kirikus ning Tartu Kirjanduse Maja 90. aastapäeval. Nii muusikaliselt kui kirjanduslikult andeka laululoojana on ta kujunenud Eestis üheks tuntumaks nooreks Tartu kultuuritegelaseks.
Kaisa teine ansambel 6hunesseq keskendub vaimulikule rahvalaulule ning seob oreli, laulu ja hiiu kandled. 6hunesseq võitis rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Eluhelü peapreemia ning andis täispika väljamüüdud kontserdi Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Koosseis on avaldanud ka kaks singlit. Lisaks andis Kaisa välja ka pärimusmuusika klaveriseadete sooloplaadi “Heinast hobu”. Kaisal on kollektiive veel: klaveri- ja banjo duo Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask, Wana Wõromaa Wunkorkester, Pillilaagri Punt ja Mahtra Süda.
Kaisa on küll noor, kuid on juba senise tegevusega kinnitanud end Tartu ja Eesti kultuurimaastikul väga tugevalt. Tartu Linnavalitsuse ettepanek on, et Kaisa Kuslapuu noore kultuurikandjana saaks tunnustatud ka riiklikul tasandil.
II SPORDIVALDKOND
1. Elutööpreemia kandidaat: Maire Kamarik
M. Kamarik alustas iluvõimlemise harrastamist 1950. aastal, saavutades märkimisväärseid
tulemusi – ta oli kaheksakordne absoluutne Eesti meister ning võistles 11 aastat Eesti iluvõimlemise koondvõistkonna koosseisus.
Alates 1967. aastast kuni tänaseni, kokku 55 aastat, on Maire töötanud ilu- ja rühmvõimlemise treenerina. Tema käe all on sirgunud 6 Eesti absoluutset meistrit ning rahvusvahelise klassi meistersportlane Janika Mölder, kes tuli NSVL rühmkava koondvõistkonna koosseisus mitmekordseks EM- ja MM-võistluste medalivõitjaks.
Hilisemast perioodist on tema juhendatud VK Janika Sunshine'i rühm saavutanud rühmvõimlemise MM-võistlustel suurepärase 4. koha (aastatel 2012, 2013 ja 2014) ning 2012. aastal võideti MK-etappide üldarvestuse pronksmedalid. Ühtlasi on rühm Sunshine mitmekordne Eesti meister ning kolmel aastal pälvinud Eesti Võimlemisliidu aasta parima võistkonna tiitli.
Lisaks suurepäraseid tulemusi saavutanud sportlastele on Maire õpetamisel sirgunud põlvkondade viisi edukaid ja säravaid inimesi, kes tema õpetussõnadest ja ellusuhtumisest siiani eeskuju võtavad ja lugu peavad.
Hoolimata kõrgest vanusest (82) ei ole kirg võimlemise vastu Temas kustunud - olles põhitreenerite kõrval nõustavas rollis, jätkab Maire võimlejate treenimist ka käesolevalt. Tema aastatega omandatud teadmised, kogemused ja ainult talle omane vitaalsus on ainulaadsed - kui Maire astub saali on ruum täidetud energia ja positiivsusega. Tema edasiviiv tagasiside, julgustavad sõnad ja toetav suhtumine nii sportlastesse kui kaastreeneritesse on erakordsed. Maire oskab märgata ja tunnustada inimesi enda ümber ning on seeläbi eeskujuks nii oma õpilastele kui kolleegidele.
Tulemusliku treeneritöö eest on Mairele omistatud EOK võimlemistreeneri 7. kutsetase, teda on autasustatud Eesti Vabariigi valitsuse ning paljude teiste organisatsioonide aukirjadega, mitmeid aastaid on ta tunnistatud Eesti Võimlemisliidu parimaks treeneriks.
Oma põhitöö kõrvalt on Maire aastaid olnud ka rahvusvahelise kategooria võimlemise kohtunik, aktiivselt kaasa löönud ilu- ja rühmvõimlemise ürituste korraldamisel ning kuulunud mitmete ühiskondlike organisatsioonide juhtkondadesse.
Tema aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud valdkonna ning avalikkuse kõrge hinnangu ja kogu elutöö on eeskujuks noorele põlvkonnale.
Eelpool toodut arvesse võttes on Maire Kamarik andnud märkimisväärse panuse Eesti spordi arendamisel ja Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku nimetada ta elutööpreemia kandidaadiks.
Taustainfoks
Kultuurivaldkonnas:
- 2015. a esitas linn Alo Ritsingu elutööpreemia kandidaadiks ja koosluse Rael Artel ja Kaisa Eiche aastapreemia kandidaadiks.
- 2016. a esitas linn Alo Ritsingu ja Jüri Talveti elutööpreemia kandidaadiks ja Ivar Põllu aastapreemia kandidaadiks.
- 2017. a esitas linn Alo Ritsingu elutööpreemia kandidaadiks ja Krista Aru aastapreemia kandidaadiks.
- 2018. a esitas linn Vaike Uibopuu elutööpreemia kandidaadiks ning Juhan Maiste, Mariann Raisma ja Anu Ormisson-Lahe aastapreemia kandidaadiks.
- 2019. a esitas linn Tõnis Mägi elutööpreemia kandidaadiks ja tandemi Raul Oreškin, Ivar Põllu ja Maarja Mänd aastapreemia kandidaadiks.
- 2020. a esitas linn Jüri Talveti elutööpreemia kandidaadiks ja Triin Kochi aastapreemia kandidaadiks.
- 2021. a esitas linn Vaike Uibopuu elutöö preemia kandidaadiks ja Valve-Liivi Kingisepa aastapreemia kandidaadiks.
- 2022. a esitas linn Alo Ritsingu elutöö preemia kandidaadiks ja Sirel Heinloo aastapreemia kandidaadiks.
Kultuuripreemiate laureaatide nimekiri asub Kultuuriministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/kultuuripreemiate-laureaadid
Spordivaldkonnas:
- 2015. a ja 2016. a esitas linn aasta spordipreemia kandidaadiks veemotospordi treeneri Üllar Põvvati.
- 2017. a esitas linn spordi elutöö preemiale jalgrattaspordi edendaja Rein Kirsipuu.
- 2018. a esitas linn spordi aastapreemia kandidaadiks vehklemistreeneri Natalja Kotova.
- 2019. a esitas linn spordi aastapreemia kandidaadiks parima veemotosprtlase Stefan Arand´i.
- 2020. a esitas linn spordi elutööpreemia kandidaadiks Mart Siliksaare ja spordi aastapreemia kandidaadiks Merike Kulli.
- 2021. a esitas linn spordi elutöö preemia kandidaadiks Mart Siliksaare ja spordi aastapreemia kandidaadiks Urmo Aava.
- 2022. a esitas linn spordi elutöö preemia kandidaadiks Mart Siliksaare ja spordi aastapreemia kandidaadiks Julia Beljajeva.
Spordipreemiate laureaadid leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt: https://www.kul.ee/spordipreemiate-laureaadid
171207_kultuuripreemia_taotlusvorm UIBOPUU (002).doc
171207_kultuuripreemia_taotlusvorm KUSLAPUU.doc
spordipreemia_taotlusvorm KAMARIK.doc
Tartu Linnavalitsuse 10.01.2023 korraldus nr 27 "Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide esitamine"