Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Keskkonnakomisjon |
Reg nr: | 13 |
Kuupäev: | 30.11.2022 |
Kellaaeg: | 17:00 - 19:40 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Mart Hiob |
Protokollija: | Marys Piller |
Osalejad: | Nikolai Männik, Alipi Borin, Martin Ottas, Armen Šahbazjan, Mart Hiob, Mati Malm, Irja Alakivi, Loone Ots, Ivar Kuusik, Andrus Punt, Tanel Tein, Olev Raju, Laura Danilas, Merle Jääger |
Puudusid: | Kristel Birgit Potsepp |
Kutsutud: | abilinnapea Gea Kangilaski, abilinnapea Priit Humal, abilinnapea Raimond Tamm, rahandusosakonna eelarveteenistuse juhataja Indrek Kuusk, rahandusosakonna eelarveteenistuse peaspetsialist Helis Rõõmus, Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Johanna Maria Tõugu, linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialist Elo Kiivet, ruumiloome osakonna juhataja-linnaarhitekt Tõnis Arjus, linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma, noortevolikogu esindaja Tea Liis Simm, volikogu liige Priit Jagomägi |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_KEK_Protokoll_2022_1130.asice ( 90 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
KESKKONNAKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
30. november 2022. a. nr 13 |
Päevakord:
1. Tartu linna 2023. aasta eelarve
2. Informatsioon uuringust "Tartu ja tartlased 2023"
3. Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
4. Informatsioon Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta
5. Loa andmine Tartu haljasalade ja puittaimede hoolduse riigihangete korraldamiseks
6. Kohapeal algatatud küsimused
1. Tartu linna 2023. aasta eelarve
Kuulati rahandusosakonna eelarveteenistuse juhataja Indrek Kuuse ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Priit Humala ja Indrek Kuuse vastuseid neile.
2023. aasta eelarve maht on 274 miljonit eurot. Eelarve mahust 76% on kavandatud põhitegevuseks, 20% investeeringuteks ning 4% finantseerimistegevuseks. Põhitegevuse tulemiks kujuneb 2 miljonit eurot ning eelarvedefitsiit on 43,5 miljonit eurot. Linn kavandab kaasata laenuraha 51 miljonit euro ulatuses, millest 9,8 miljonit kulub olemasolevate võlakohustiste refinantseerimiseks ning 41,3 miljonit uute investeeringute rahastamiseks. Linna 2023. aasta põhitegevuse tulude eelarve on 210,5 miljonit eurot. Linna suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mille eelarve on 122 miljonit eurot. Investeerimistegevuse tuludena on planeeritud 10 miljonit eurot. Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 208,5 miljonit eurot. Kulud kasvavad käesoleva aasta täpsustatud eelarvega 21 miljoni euro (+11%) võrra. Põhitegevuse kuludest moodustab 53% tööjõukulu, mis kasvab 109,7 miljoni euroni. Investeeringuid planeeritakse kokku 55,5 miljonit eurot, mis moodustab linna eelarvest umbes viiendiku. Tutvustati suuremad keskkonnaalased investeeringud.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid keskkonnakaitse eelarvet, investeerimistegevuse kulusid, likviidsete varade muutust.
Komisjon võttis info teadmiseks.
2. Informatsioon uuringust "Tartu ja tartlased 2023"
Kuulati abilinnapea Gea Kangilaski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Gea Kangilaski vastuseid neile.
Linnavalitsus korraldab elanike arvamusuuringut "Tartu ja tartlased 2023". Eelmine analoogne küsitlusuuring toimus aastal 2018. Uuringu eesmärgiks on teada saada, kuidas tartlased hindavad linnaelu erinevaid valdkondi ja välja selgitada need valdkonnad, mille arendamisele edaspidi rohkem tähelepanu tuleks pöörata. Ühtlasi saadakse tänu võrdlusandmetele ülevaade, kuidas elanike hinnangud ja hoiakud, arvamused ning rahulolu on aastatega muutunud. Uuringu üldkogumi kui ka sihtgrupi moodustavad ligikaudu 80 500 Taru linna registreeritud elanikku. Esindusliku küsitlusvalimi suurus on vähemalt 2400 elanikku alates 16. eluaastast. Uuringu tulemused on laiendatavad kogu linna elanikkonnale. Küsitluse läbiviimiseks ja andmete analüüsiks on korraldatud hange, mille tulemusena on sõlmitud leping Turu-uuringute ASiga. Küsitluse läbiviimine algab jaanuaris. Uuringu tulemusi on oodata mai kuus. Aruande valmimisel tutvustab uuringu tegija tulemusi avalikul üritusel, kus on võimalik osaleda nii linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajatel kui linnaelanikel. Uuringu korraldamiseks on ruumiloome osakonna eelarves ette nähtud ca 20 000 eurot.
Komisjon võttis info teadmiseks.
3. Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Kuulati linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialist Elo Kiiveti ja Gea Kangilaski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Elo Kiiveti ja Gea Kangilaski vastuseid neile.
Detailplaneeringu eesmärk on kaasajastada planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks, ehitada alale kultuurikeskus, rekonstrueerida Vabaduse pst, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning leida terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga. Nii detailplaneering kui ka arhitektuurivõistlus peavad järgima muinsuskaitse eritingimusi, mis toovad välja vajaduse ajalooline Kauba tänav taastada jalakäijate tänavana või markeerida avalikus ruumis. Koos detailplaneeringuga soovib linnavalitsus algatada ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Vähemalt pool pargist peab säilima rohealana. Südalinna kultuurikeskus on Tartu linna ja kogu Lõuna-Eesti piirkonna jaoks oluline kultuuriasutus, kuhu tulevad ruumid Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile, lisaks kavandatakse sinna sündmuskeskus, väärtfilmikino, Eesti Rahvusringhäälingu Tartu stuudio, toidukohad ning väikeses mahus muid hoone funktsioonidega sobivaid ruume, mis aitavad hoonet üleval pidada. Keskkonnasõbraliku ja miljöösse sobiva linnaruumilise terviklahenduse leidmiseks ja kõrgeima arhitektuurikvaliteedi tagamiseks korraldatakse rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis kuulutatakse välja 2023. aasta alguses. Tutvustati ka planeeringuala, kultuurikeskuse ruumiskeemi ja mahulisi muutusi.
Irja Alakivi oli seisukohal et planeeringuala on väike ja tööde järjekord ebaloogiline, sest enne arhitektuurivõistluse korraldamist peaks avalikkust kaasava detailplaneeringu menetluse lõpuni viima, muidu muutub detailplaneering vaid formaalseks, millega vormistatakse arhitektuurivõistluse võidutööd.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid turu parklat, haljastusühikuid, asendusistutust.
Komisjon võttis info teadmiseks.
3. Informatsioon Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine
Kuulati abilinnapea Gea Kangilaski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Gea Kangilaski vastuseid neile.
Detailplaneering on algatatud käesoleva aasta suvel. Eesmärk on kaaluda võimalusi üldplaneeringu kohase ehitusõiguse määramiseks ja liikluskorralduse lahendamiseks. Planeeringu ala on 22 ha. Detailplaneeringuga on alale kavandatud kokku 43 krunti, avalik haljasala ja linnaväljaku maa. Alal kehtisid ka varasemad detailplaneeringud, mis uue planeeringu kehtestamisel muutuvad kehtetuks. Planeeritava ala osas on tehtud täpsustusi seoses Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitusega. Tutvustati lähemalt planeeringu lahendust.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid vanu taluhooneid ja nende nimede säilitamist tänavanimedena, haljastuse puudumist mõnedel kruntidel.
Mart Hiob tõi välja, et detailplaneeringus ei ole mitmel krundil täidetud tavapärased nõuded kruntide haljastuse osakaalule ning detailne liikluslahendus ei arvesta piisavalt kergliikleja vajadustega. Konkreetsemad ettepanekud on detailplaneeringute teenistusele ja Gea Kangilaskile edastatud.
Merle Jääger tegi ettepaneku, et lasteaia hoonet võiks õhtuti ja nädalavahetustel kasutada kogukonnakeskusena, raamatukogu väljastuspunktina või sportimisvõimalusteks.
Komisjon nentis, et lasteaia paigutus linnaväljaku vahetus läheduses soosib kogukonna tihedamat kaasamist ja hoone mitmekülgset kasutamist.
Komisjon võttis info teadmiseks.
5. Loa andmine Tartu haljasalade ja puittaimede hoolduse riigihangete korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme vastuseid neile.
Linnamajanduse osakond on ette valmistamas riigihankeid "Tartu haljasalade hooldus 01.05.2023-30.04.2026" ja "Puittaimede hooldus Tartu linna haljasaladel 01.05.2023-30.04.2026". Haljastusalade hooldushanke objekt on Tartu avalike haljasalade, parkide, alleede, tänavakoridori haljasmaade, metsade, supelrandade, spordi- ja mänguväljakute, koeraväljakute ning inventari aastaringne hooldus. Hanke tulemusel teostab hankelepingu sõlminud töövõtja vastavas pargis, haljasalal, hooldatavas metsas, rannas või vabaajaväljakul kõik seal aastaringselt tehtavad tööd: murupindade hooldus, lehekoristus, prahikoristus, kõnniteede, platside ja treppide suvine ja talvine hooldus, pinkide ja väikeinventari remont jm. Tutvustati planeeritava haljastuse hoolduse 2023-2026 riigihanke olulisemaid teemasid.
Puittaimede hooldustööd sisaldavad puude ja põõsastega seonduvaid töid (raietööd, lõikustööd, alleepuude võrakujundustööd, toestamised, kastmistööd, kändude freesimine, hekkide ning põõsagruppide ja üksikpõõsaste hooldus, istutusalade hooldus, metsade hooldus). Tutvustati planeeritava puuhooldustööde 2023-2026 riigihanke olulisemaid teemasid.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid lume lükkamist teeäärsetele haljasribadele ja lehtede purustamist maapinnal.
Irja Alakivi oli seisukohal, et soolalund haljasribadele kuhjata ei tohiks, sest see ei ole keskkonnahoidlik.
Komisjon otsustas üksmeelselt eelnõud toetada.
6. Kohapeal algatatud küsimused
Irja Alakivi andis ülevaate rahvusvahelisest seminarist, mis põhines teaduslikele uuringutele ja oli pühendatud rohealade tervise kasule. Väga suur õhusaaste on peenosakesed, mis tulevad heitgaasidest, teetolmust, kohtküttest, katlamajadest, autorehvidest (eriti naastrehvidest) ja teepinnasest. Uuringuga, mis hõlmab Eestit ja ka Tartut on võimalik tutvuda. Kaitsta on vaja parke, metsi, alleesid, sest rohealad vähendavad kõiki keskkonnamõjusid, eemaldavad õhusaastet, omavad positiivset füsioloogilist mõju, peegeldavad heli, vähendavad müra. Rohealad on olulised ka vaimseks taastumiseks. Krooniline stress on suurem just elamupiirkondades kus on vähem rohelust. Tähelepanu tuleb pöörata rohealade suurendamisele ja olemasolevate kaitsmisele.
Mart Hiob | |
Koosoleku juhataja |
Marys Piller Protokollija |