Protokoll: Hariduskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu Linnavolikogu 20. veebruari 2020. a määruse nr 88 "Kultuuri, noorsootöö ja spordi aasta aunimetused ja preemiad" muutmine
2. Ülevaade hoolekogude moodustamise korrast ja tegevusest
3. Informatsioon kultuuritöötajate pöördumisest
4. Esindaja nimetamine Tartu õpetaja stipendiumi komisjoni
5. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu Linnavolikogu 20. veebruari 2020. a määruse nr 88 "Kultuuri, noorsootöö ja spordi aasta aunimetused ja preemiad" muutmine

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet.

Eelnõuga lisatakse aasta aunimetuste ja preemiate jagamise korda ka huvihariduse ja huvitegevuse valdkond.

Otsustati eelnõu toetada.


2. Ülevaade hoolekogude moodustamise korrast ja tegevusest

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet, Lemmit Kaplinski ja Riho Raave vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Lemmit Kaplinski rõhutas, et hoolekogu ei ole poliitiline organ, vaid eelkõige toetav ja nõuandev kogu kooli direktorile. See tähendab ka seda, et hoolekogude liikmed ei vahetata automaatselt välja, kui valitakse uus linnavolikogu. Hoolekogude moodustamisel arvestatakse ka kooli soovidega, kuidas volikogu eestseisus oma esindajad nimetab, on eestseisuse sisemise kokkuleppe küsimus. Iga hoolekogu liikme panus on oluline ja kui mõni esindaja hoolekogu töös ei osale, tuleks põhjused välja selgitada ja vajadusel saab nimetada uue esindaja.

Jaak Valge, Kristiina Tõnnisson, Kristina Kallas ja Silver Kuusik tõid esile, et kui 22 koolist ainult neljas hoolekogus on opositsiooni määratud esindajad, jääb sellest paratamatult poliitiline mulje, eriti arvestades seda, et eestseisusele anti esindajate nimetamisel valida ainult 12 kooli vahel. Teistes olid esindajad juba varasemast määratud ja ei olnud võimalik isegi kaaluda, kas võiks muutusi teha.

Kristiina Tõnnisson tegi ettepaneku hoolekogude moodustamise korras üle vaadata, kas linnavalitsuse liikmed peaksid olema hoolekogudes.

Komisjon märkis, et eestseisus peaks omalt poolt hoolekogudesse esindajate nimetamise põhimõtted üle vaatama, et vältida igakordseid vaidlusi.

Informatsioon võeti teadmiseks.


3. Informatsioon kultuuritöötajate pöördumisest

Kultuuritöötajad väljendavad muret järjest kasvava erinevuse pärast linna allasutuste ja riiklike kultuuriasutuste töötajate töötasude vahel, mis asetab linna allasutustes töötavad kultuuritöötajad ebavõrdsesse olukorda. Pöördumises leitakse, et Tartu linn peaks maksma enda alluvuses töötavatele kultuuritöötajatele riigiga samaväärset töötasu, et soodustada kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaskonna hoidmist linnas, mis on aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn.

Lemmit Kaplinski selgitas, kuidas linnavalitsus on teemaga tegelenud, ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Kultuuritöötajate esindajatega on toimunud kohtumine, kus osalesid ka volikogu hariduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimees. Linnavalitsus on teinud omapoolsed esmased ettepanekud palgatõusuks, kuid eelarveläbirääkimised veel käivad ja lõplikult on linnavalitsuse seisukoht selge siis, kui eelarve eelnõu on volikogule esitatud.

Kristiina Tõnnisson oli seisukohal, et pakutud tõusuprotsendid on siiski liiga väikesed. Tartu piirkond on üldiselt keskmisest palgatasemest eespoolt, kuid kultuuritöötajate palgad jäävad ka selle tõusuga keskmisest maha.
Lemmit Kaplinski märkis, et tegu on üle pika aja suurima palgatõusuga. Linnavalitsus peab vaatama kogu eelarvet tervikuna, tähelepanu peavad saama kõik valdkonnad. Kaalumisel on, kas kehtestada Tartus linna kultuuritöötajate miinimumpalk, siis on selgem, mida riigi tasemega võrrelda. Tartu linna soov on loomulikult jõuda riigile järgi, muidu tekivad praktilised probleemid tööjõu leidmisega jne.

Simo Breede märkis, et linna kultuuritöötajate miinimupalga kehtestamist tuleb kaaluda. See tekitab küll teatava probleemi, et erineva vastutusega töökohtadel kaob diferents, aga miinimumpalk aitaks siiski oluliselt järgi kõige madalamad palgad.

Margit Sutrop märkis, et väga oluline on ka huvihariduse õpetajate palgatõus. Hariduskomisjonis võiks Tartu huvihariduse olukorda ja töötasude teemat eraldi arutada.

Kristiina Tõnnisson tegi ettepaneku, et kultuuritöötajate palkade teema läheks informatsioonina ka volikogu istungi päevakorda.
Lemmit Kaplinski märkis, et ei pea õigeks viia üks osa eelarvest volikogu istungile olukorras, kus linnaeelarve ei ole lõplikult valmis.

Informatsioon võeti teadmiseks.


4. Esindaja nimetamine Tartu õpetaja stipendiumi komisjoni

Lembit Kalev tegi ettepaneku nimetada hariduskomisjoni esindajaks Marit Sepma.

Otsustati nimetada Tartu õpetaja stipendiumi komisjoni Marit Sepma.


5. Kohal algatatud küsimused

Martin Ottase palvel selgitas Lemmit Kaplinski gümnaasiumi medalistide stipendiumite võimalikku tõstmist.