Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ülevaade Tartu jäätmekäitluse hetkeseisust, trendidest ja tulevikus kavandatavast
2. Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
3. Tartu linna arengukava 2018-2026 ja eelarvestrateegia 2023-2026 uue redaktsiooni kinnitamine
4. Kohapeal algatatud küsimused

Irja Alakivi soovis kohapeal algatatud küsimuste punkti all (4. päevakorrapunkt) esitada informatsiooni Sanatooriumi pargi kohta.
Koosoleku juhataja Loone Ots nõustus informatsiooni esitamise päevakorda panemisega.

1. Ülevaade Tartu jäätmekäitluse hetkeseisust, trendidest ja tulevikus kavandatavast
Kuulati linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Ülle Maueri vastuseid neile.

Korraldatud jäätmevedu teostab linnaga sõlmitud lepingute alusel Eesti Keskkonnateenused AS. Neljas veopiirkonnas jõustusid korraldatud jäätmeveo lepingud ajavahemikus 01.06.2021 – 01.02.2022. Uue korraldatud jäätmeveo hankega kaasnesid mitmed uuendused: vedaja peab pakkuma aiajäätmete kogumisringe sügisel, paigaldama kliendi soovil pakendijäätmete konteineri, biojäätmete jaoks on nõutav eraldi konteiner alates 5 korterist. Korraldatud jäätmeveol esines probleeme põhiliselt Tartu 1. ja 3. veopiirkonnas, kus vahetus jäätmevedaja. Tänaseks on käivitamisraskused ületatud ja korraldatud jäätmevedu toimib tavapäraselt. Kõige enam pöördutakse linnavalitsuse poole seoses prügivedu takistavate parkivate autodega. Keskkonnateenistus teeb jooksvalt järelevalvet liigiti kogumise nõuete täitmise üle. Uuendusena on biojäätmete jaoks nõutav eraldi kogumismahuti paigutamine nendel kinnistutel, kus on vähemalt 5 korterit. Tartust kogutud biojäätmed viiakse Aardlapallu kompostimiseks. Biojäätmete käitluse osas on linn tellinud uuringu, et leida edaspidiseks lahendusi biojäätmete käitlusele. Muudatusi on vaja teha ka jäätmehoolduseeskirjas ning korraldatud jäätmeveo lepingutes. Tartus asub kaks jäätmejaama: Jaama 72c ja Selli 19. Alates 2023.a 1. jaanuarist muutub suurjäätmete üle andmine jäätmejaamades tasuliseks: 3 eurot/m3, sh käibemaks. Jäätmejaamade kasutamise koormus, eriti Jaama 72c jäätmejaamas, ületab nende planeeritud võimsust, mistõttu on asutud otsima 3. ringmajandusjaama asukohta. Tutvustati ka käimasolevaid projekte ja hankeid.

Irja Alakivi palus anda ülevaate ka sügisperioodil tekkivate lehtede äraveo kohta ning selgitada olmejäätmetes sisalduva energia ärakasutamist. Ta tegi ettepaneku analüüsida põhjalikumalt võimalusi jäätmete põletamiseks kohaliku omavalitsuse tasandil, sest Põhjamaades on jäätmete põletamine kohalikus omavalitsuses ja sellest saadava energia ärakasutamine väga levinud.
Ülle Mauer selgitas, et lehtede äraveoks tuleb ühendust võtta oma piirkonna vedajaga ja lehed tuleb pakkida läbipaistvatesse kilekottidesse. Teenusel on piirhind, see on 70% segaolmejäätme hinnast. Tartu olmejäätmetes tekkiv energia kasutatakse ära Iru põletustehases, tehakse nii soojust kui elektrit. Põhjamaades on jäätmete põletamise rahastamismudel kohalikus omavalitsuses oluliselt erinevam.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Kuulati abilinnapea Gea Kangilaski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Gea Kangilaski ning Jüri Mölderi vastuseid neile.

Ravila tn 75a ja Ravila tn 77 krundil asub AS-ile Epler & Lorenz kuuluv Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus. Linna üldplaneering näeb maa-alal ette keskkonnaohtlike jäätmete käitluse jätkumise, sealhulgas ohtlike jäätmete põletuse. Jäätmete käitlemiseks tuleb tagada keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel valitud parim keskkonnatehnoloogia rakendamise võimalus. Uus keskkonnamõjude hindamine on tehtud ning selle järgi vajab parim võimalik tehnoloogiline lahendus kõrgemat hoonestust, kui lubab kehtiv detailplaneering. Seetõttu teeb linnavalitsus eelnõuga ettepaneku tunnistada Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneering osaliselt kehtetuks Ravila tn 77 krundile määratud suurima lubatud kõrguse osas.

Mart Hiob esitas oma seisukohad kirjalikult:
„Ravila tn 75 krundi ja lähiala detailplaneeringus määratud kõrguspiirangu kehtetuks tunnistamine Ravila tn 77 krundi ulatuses ei ole minu meelest korrektne. Kuna kõrgus on üks osa krundi ehitusõigusest (planeerimisseaduse § 126 lg 4), siis on kõrguspiirangu tühistamine detailplaneeringu põhilahenduse muutmine ja seda ei saa minu meelest niimoodi otsustuskorras teha, vaid läbida tuleb detailplaneeringu menetlus. Kui on soov krundile rajada detailplaneeringus lubadust kõrgem hoone, peaks kogu detailplaneeringu selle krundi ulatuses tühistama ning koostama uue detailplaneeringu. Teine, lihtsam ja mõistliku variant on pärast krundil detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist väljastada krundile projekteerimistingimused avaliku menetlusega. Õiguslikkuse hindamiseks tuleks küsida rahandusministeeriumi planeeringute osakonnast hinnangut sellise teguviisi kohta. Kui rahandusministeeriumi seaduse tõlgendus lubab kõrguspiirangut eraldiseisvalt tühistada, ei ole see tõenäoliselt ebaseaduslik, kuid jään sellisel juhul erapooletuks, sest sellised otsused devalveerivad detailplaneeringu väärtust. Kõrguspiirang on avalikkusele üks olulisemaid nõudeid detailplaneeringus ja kuigi antud kohas ei ole sel tähtsust, siis enamikes planeeringutes on just kõrgus üheks suurimaks vaidlusküsimuseks. Selguse huvides lisan, et ei poolda selle eelnõu saatmist volikokku esitatud kujul.“

Loone Ots juhtis tähelepanu eelnõu õiendis sätestatule, et krundil toimuv või kavandatav tegevus ei tohi oluliselt häirida naabreid ega kaasa tuua ülemäärast negatiivset mõju lähialadele, mis annab alust oletada, et nii häirimine kui negatiivne mõju siiski hakkavad olema. Ta palus selgitada ka elanike teavitamise protsessi.

Olev Raju tegi ettepaneku sellist planeeringu muutust mitte toetada, sest kõnealuse jäätmejaama teema on olnud volikogu varasemates koosseisudes arutlusel ning on otsustatud, et jäätmejaam tuleb sealt ära viia.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt elanike ennetavat teavitamist, ohtlike jäätmete vedu väljastpoolt Eestit, võimalikke järgnevaid etappe jt.

Komisjoni liikmete küsimustele vastates selgitas Jüri Mölder, et kõnealuse jäätmepõletustehase konkreetsesse asukohta ehitamine on olnud volikogu eelmise koosseisu ajal korduvalt volikogus arutusel. Ei ole ühtegi kehtivat volikogu otsust selle kohta, et seda jäätmepõletuskompleksi selles asukohas ei tohiks olla. Tegemist on toimiva kompleksiga, kus on väljastatud keskkonna kompleksload nende jäätmete käitlemiseks. Täna nende käideldavate jäätmete koguhulk ei muutu, vaid senine põletusseade asendatakse võimsamaga, mis saab ühendatud linna kaugkütte torustikuga ja põletamisest saadav energia suudab suvisel perioodil ära soojendada kogu Tartu linna elanike tarbeks vajamineva sooja vee. Arutlused volikogu eelmise koosseisu ajal on taandunud sellele, kas ja kuidas seda kehtivat detailplaneeringut saab realiseerida ja kas tegevuseks on vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Tänaseks on keskkonnamõjude täiemahuline hindamine Keskkonnaameti poolt läbi viidud. Praegu kehtivas üldplaneeringus on jäätmepõletuskompleksiga seonduvat täiendavalt käsitletud. Kogu menetluses on korduvalt kaasatud ümbritsevaid elanikke ja kinnistute omanikke. Eelnõu on esitatud puudutatud isikutele arvamuse andmiseks ning 30-päevane tähtaeg saab täis 7. oktoobril. Praeguseks ei ole linnavalitsusele arvamusi laekunud. Kui 7. oktoobriks siiski eelnõud mittetoetavaid arvamusi laekub, esitab linnavalitsus käesolevale eelnõule vajalikud muudatusettepanekud või taotleb eelnõu menetlemise edasilükkamist. Kui vastuseisu eelnõule ei ilmne, saab eelnõud menetleda esitatud kujul. Vastuseks Mart Hiobi seisukohale kinnitas Jüri Mölder, et praegune lahendus on kooskõlas seadusega ja Rahandusministeeriumi poolt antud selgitustega, kuidas kohalik omavalitsus saab oma kaalutlusi avaldada. Võtmeküsimus on, kas see planeering pärast kõrguspiirangu kehtetuks tunnistamist on realiseeritav. Linnavalitsus on eelnõus lahti seletatud, millistele argumentidele tuginedes saab olla seisukohal, et see on sisuliselt realiseeritav. Jüri Mölder oli seisukohal, et Mart Hiobi väljapakutud variant tunnistada detailplaneering tervikuna kehtetuks ja väljastada projekteerimistingimused, ei ole korrektne ettepanek. Tegemist on tiheasustusalaga, kus detailplaneering on reegel, projekteerimistingimused on erand. Antud jäätmepõletuskompleksi puhul projekteerimistingimusi väljastada kehtiv seadus ei luba. Linnavalitsuse esitatud eelnõu on õiguslikult korrektne ja seda toetavad ka Rahandusministeeriumi poolt antud selgitused.

Loone Ots tegi ettepaneku eelnõud oktoobrikuu volikogu istungile mitte suunata, vaid lükata selle arutelu edasi, teha veel ennetavat elanike teavitustööd, kaasata rahvast ning pani selle ettepaneku hääletusele.
Hääletustulemus: poolt 5 (Olev Raju, Loone Ots, Tanel Tein, Eino Rantanen, Irja Alakivi) + 1 kirjalikult (Mart Hiob), kokku 6;
vastu 8 (Nikolai Männik, Martin Ottas, Alipi Borin, Andrus Punt, Armen Šahbazjan, Mati Malm, Kristel Birgit Potsepp, Laura Danilas).

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Tartu linna arengukava 2018-2026 ja eelarvestrateegia 2023-2026 uue redaktsiooni kinnitamine
Kuulati abilinnapea Gea Kangilaski ja abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja abilinnapeade vastuseid neile.

Tartu linna arengukava 2018-2026 muudatused ja eelarvestrateegia aastateks 2023-2026 kiideti heaks Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2022 otsusega nr 52 ja suunati avalikule väljapanekule ajavahemikuks 5. juuli - 9. august 2022. Avaliku väljapaneku ajal said huvilised oma arvamusi ja ettepanekuid esitada nii kirja kui e-posti teel. Väljapaneku ajal laekus 17 täiendavat ettepanekut, sh 3 Tartu Linnavalitsuse poolt. Avalik arutelu toimus 21.septembril. Gea Kangilaski tutvustas tehtud ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti. Linnakodanike ettepanekud puudutasid peamiselt rohealasid, parke, elurikkust, mänguväljakuid, prügi käitlemist. Priit Humal selgitas muudatusi eelarvestrateegias. Strateegiat korrigeeriti vastavalt uuele majandusprognoosile. Olulised tegurid linnale on väga kiire gaasihinna tõus, mis tõstab ühistranspordikulusid, suur palgasurve, ehitushindade tõus jne. Linna põhitegevuse tulem väheneb ja laenukoormus tõuseb. Eelnõuga tehakse Tartu linnavolikogule ettepanek kinnitada Tartu linna arengukava 2018-2026 ja eelarvestrateegia 2023-2026 uus redaktsioon.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid linna laenukoormust, inflatsiooni, Südalinna Kultuurikeskust, valglinnastumist ja maamaksu.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Kohapeal algatatud küsimused
4.1. Irja Alakivi teavitas keskkonnakomisjoni liikmeid sellest, et ICOMOS (International Council of Monuments and Sites) Eesti Komitee eksperdid on Tartu Linnavalitsust teavitanud ekspertide seisukohast, et Tartu Sanatooriumi pargi planeering on selge näide moraalselt vananenud planeeringust ja on lubamatu seda praegusel kujul ellu viia. Kolmeosalise Sanatooriumi pargi terviklikuna säilitamine on kõrge avaliku huvi küsimus nii looduskaitseliselt, kultuurilooliselt kui ka rahvatervise ning kliimamuutuste leevendamise seisukohalt. Ta lisas juurde ICOMOS-e 19.09.2022 pöördumise teksti:
„Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee arutas 12. septembril Tartu Sanatooriumi pargi arendusega seotud küsimusi. Sanatooriumi pargi alale on Tartu Linnavolikogu 07.04.2005 otsusega kehtestatud detailplaneering, millega on eramute ja haiglate vahel paiknevasse parki kavandatud 16 väikeelamut. Planeerimise eesmärk on kaaluda erinevaid huvisid – omandiõigusest lähtuvaid huvisid, ennekõike aga avalikke huvisid, mis hõlmavad nii kultuuri kui ka looduspärandi säilimist, keskkonnakaitset, avaliku ruumi ja kogukonna huvide kaitset. Nii erialaringkondades kui ka ajakirjanduses on olnud korduvalt kriitikat, et omavalitsused lubavad ellu viia moraalselt vananenud planeeringuid, kus kõik need huvid on jäetud kaalumata või on linnaehituslik olukord nii palju muutunud, et neid tuleb uuesti kaaluda. Tartu Sanatooriumi pargi planeering on selge näide moraalselt vananenud planeeringust ja on lubamatu seda praegusel kujul ellu viia. Tänaseks on pargi naabrusesse rajatud mitmed õppehooned ja ehitatud elumaju, mis on olulisel määral muutunud planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikku olukorda ja vajadusi. Pargist on kujunenud mitut linnaosa ühendav roheala, mis on aktiivses kasutuses - seal tegeletakse tervisespordiga, jalutatakse lemmikloomadega, talvel on pargis suusarajad. Eriti ilmekalt tuli pargi olulisus välja Covidi aegsel isolatsiooniperioodil, mil pargis vaba aja veetmine oli ainuke võimalus füüsilise ja vaimse tervise turgutamiseks. ICOMOS Eesti juhib otsustajate tähelepanu sellele, et pargi rajajad on nii Eesti kui ka Soome kultuuriajaloos olulised isikud – Eesti-Soome kirjanik Aino Kallas ja diplomaat ning riigitegelane Oskar Kallas ja põllumajandusteadlane Aleksander Eisenschmidt. Piirkond koos pargiga omab väärtust nii ajaloolise kui ka tänase linnaehitusliku keskkonnana. Tegemist on omaaegsete villade juurde rajatud aed-parkidega, mida võib pidada pargikujunduse vähesäilinud näiteks. Peame äärmiselt oluliseks Aino ja Oskar Kallase kodumaja ja seda ümbritseva pargiala korrastamist ja väärtustamist Eesti kultuuriloos olulise paigana ja avatud linnaruumina.
Elo Lutsepp, Juhatuse liige ICOMOS Eesti“.

4.2. Loone Ots tegi ettepaneku lisada järgmise keskkonnakomisjoni koosoleku päevakorda ülevaate Toomkiriku varemetesse plaanitava restorani keskkonnamõjude hinnangu kohta.
Gea Kangilaski selgitas, et selle kohta ei ole linnal praegu veel mingit infot anda, sest esitatud ei ole veel lõplikku eskiisi ega ka muinsuskaitse eritingimuste taotlust.

Komisjon võttis info teadmiseks.