Protokoll: Sotsiaalkomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks volituse andmine
2. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 “Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine“ kehtetuks tunnistamine
3. Kohapeal algatatud küsimused

1. Sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks volituse andmine
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet.
Toimetulekutoetuse piirmäärade piisavuse analüüs vähemalt ühel korral aastas on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Sotsiaal- ja tervishoiuosakond on igal aastal vastava analüüsi teinud ja vajadusest lähtudes esitanud volikogule eelnõu uute piirmäärade kehtestamiseks. Mitmete aastate jooksul ei ole olnud vajadust piirmääraseid muuta, kuna eluasemekulud on olnud stabiilsed. Käesoleval aastal on sotsiaal- ja tervishoiuosakond teinud piirmäärade muutmise ettepaneku rohkem kui ühel korral, kuna oluliselt on muutunud on elektrienergia, küttepuude, maagaasi ja majapidamisgaasi, vee ja kanalisatsiooni hinnad. Lisandunud on kohustus toimetulekutoetuse määramisel arvestada eluasemelaenu tagasimakseid. Lähtudes viimase aasta praktikast, kus on olnud kiire hinnatõus kõigi eluaseme kõrvalkulude osas ja linnavalitsusel on tulnud operatiivselt reageerida, et toimetulekutoetust saavad inimesed ei satuks veel suuremasse vaesusriski, on otstarbekas volitada piirmäärade kehtestamine linnavalitsuse pädevusse.

Merle Kivest küsis, kas linnavarade osakond jälgib regulaarselt igal kvartalil üürihindade muutust. Ta oli seisukohal, et selline regulaarne seire peaks kindlasti toimuma. Ta tegi ettepaneku Tartus need piirmäärad üle vaadata kord kvartalis ja sama regulaarselt anda sellest ülevaadet ka sotsiaalkomisjonile.

Anneli Kannus esitas oma seisukohad eelnevalt kirjalikult. Ta teatas, et ei toeta eelnõud. Sõltumata sellest, kas linnavalitsus teeb tööd hästi või mitte, peab ta volikogu liikmena oluliseks, et sotsiaalkomisjon kuuleb ülevaateid, süveneb linnavalitsuse esitatud analüüsidesse ja teeb ettepanekuid/otsuseid eelnõudesse ka sotsiaalhooldekande seadusest tulenevates küsimustes. Ta tegi ettepaneku anda ülevaade/loetelu revisjonikomisjonis millised ülesanded on volikogu poolt antud linnavalitsusele otsustamiseks.

Hääletus: eelnõu poolt 7 + 1 kirjalikult, kokku 8. Vastu 1 kirjalikult.

Komisjon otsustas:
1.1. eelnõud toetada;
1.2. linnavalitsusel esitada 1 kord kvartalis sotsiaalkomisjonile ülevaade toimetulekutoetuse piirmäärade piisavuse analüüsist ja piirmäärade kehtestamisest.

2. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 “Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine“ kehtetuks tunnistamine
Kuulati EKRE fraktsiooni esimees Silver Kuusiku ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Silver Kuusiku vastuseid neile.

Tartu munitsipaallasteaedade kohatasu on pikalt olnud Eesti kõrgemaid, praegu on see 81 eurot. Tartut ümbritsevates valdades on see soodsam. Tartu rahvastiku arv ja koolieelsete laste arv on aastate lõikes vähenenud. Tarbijahinnaindeksi tõus on 24,8% augustis 2022 võrreldes augustiga 2021. Lisaks on tõusnud elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni ning soojusenergia hind, kallineb toidukorv. Lähtuvalt eeltoodust teeb EKRE ettepaneku tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 “Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine“. Hoides kohatasu madalal, saab omavalitsus soodustada perede turvatunnet, mis omakord mõjutab perede soovi elada just niisuguses omavalitsuses ja seal lapsi saada. EKRE eelnõu üks eesmärk on tagada sündimuse kasv, võimalik perede juurdevool ning soodsate avalike teenuste kaudu parandada perede toimetulekut. Kaotades lasteaiakulu vähendatakse perede majanduslikku kitsikust.

Heljo Pikhof oli seisukohal, et alusharidus peaks olema tasuta, kuid lasteaia kohatasu kaotamine peaks lahendatama üleriigiliselt. Maksma läheks see riigile umbes 40 miljonit.

Abilinnapea Lemmit Kaplinski andis ülevaate linnavalitsuse seisukohast kõnealusele eelnõule.
Linnavalitsusel ei ole kindlust ja veendumust selles, et antud ettepanekuga kaasnev finantsiline mõju linna eelarvele (sh haridusvaldkonna rahastamise võimaluste vähenemine) on proportsioonis selle esitajate poolt eeldatud mõjudega. Linnavalitsuse hinnangul ei aita lasteaia kohatasu kaotamine kvaliteetse alushariduse teenuse osutamisele ja seletuskirjas esitatud probleemide lahendamisele kaasa. Rahalises mõõtmes tähendaks see prognoosi alusel 2023. aastal linnaeelarve tulude vähenemist lapsevanemalt saamata kohatasu eest ca 4 054 000 euro võrra ning lisaks tooks kaasa eralasteaedadele ja -hoidudele saamata jääva lapsevanema kohatasu tulu kompenseerimise ca 1 140 000 eurot. Linnavolikogu on juba otsustanud alates käesolevast aastast Tartu linna lasteaedade kohatasu lahti siduda alampalgast ja selle fikseerida summas 81 eurot kuus. Arvestades linna eelarvestrateegias kavandatud teiste oluliste rahastamist vajavate tegevuste mahtu, ei saa linn paraku suuremat tulude vähendamist ja täiendava kulu kasvu lähiaastatel lubada. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et alushariduse kulud kasvavad 2023. aastal oluliselt seoses õpetajate jt lasteaiatöötajate palgakasvu, elektri- jt kommunaalkulude, investeeringute jm kulude kallinemisega. Linnavalitsus ei toeta EKRE fraktsiooni poolt algatatud eelnõud.

Anneli Kannus esitas oma seisukohad eelnevalt kirjalikult. Ta nõustus põhimõttega, et alusharidus võiks olla tasuta. Kindlasti toob see omavalitsusse juurde lastega peresid, kui lasteaiakoht on olemas ning lapsevanemale soodne. 2022.a. lahendus Tartu linnas on siiski osaliselt leevendanud lapsevanemate kulusid ja loodetavasti on seda tulevikus võimalik veelgi leevendada. Praegusel kujul esitatud eelnõud ta ei toeta, kuna ei näe eelarves konkreetseid katteallikaid.

Merle Kivest oli seisukohal, et haldusreform tuleb viia lõpule, lasteaia kohatasude osas ei tohiks olla kohalike omavalitsuste vahelist konkureerimist.

Vladimir Šokman oli seisukohal, et Tartul on võimalik tasuta alushariduse kehtestamisel ka eeskuju näidata, kuigi ta nõustus, et selle peaks kehtestama riik.

Hääletus: eelnõu poolt 4. Vastu 6 + 2 kirjalikult, kokku 8.

Komisjon otsustas eelnõud mitte toetada.

3. Kohapeal algatatud küsimused

Komisjon leidis, et lasteaia kohatasude teema võiks lahenduse saada riiklikul tasandil, ebavõrdsus selles osas võiks saada lahendatud, erakonnad võiksid pöördumises Riigikogule selles osas kokku leppida.